2-17-16077/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16077

Tsiviilasi

OÜ Härma Buss hagi Jõeääre Partnerid OÜ vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 8551,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Härma Buss (registrikood 11690717),

lepinguline esindaja Martin Levol

Kostja Jõeääre Partnerid OÜ (registrikood 11640352),

lepinguline esindaja advokaat Mariann Tusti

Kohtuistungi toimumise aeg

21. veebruar 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Mati Palm, lepinguline esindaja

Martin Levol

Kostja lepinguline esindaja advokaat Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Härma Buss hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus OÜ

Härma Buss hagis Jõeääre Partnerid OÜ vastu 68,26 euro (remondikulud) nõudes.

2. Jätta OÜ Härma Buss hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta OÜ Härma Buss kanda.

4. Määrata kindlaks Jõeääre Partnerid OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Härma Buss Jõeääre Partnerid OÜ kasuks välja

menetluskulud 900 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (2. märts 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ Härma Buss (hageja) esitas 27.10.2017 (täpsustused 05.11.2017, 02.01.2018) hagi Jõeääre

Partnerid OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt viis hageja 2015. a

septembris oma bussi Isuzu Q-Bus registreerimismärgiga 405BBL kostja töökotta remonti

tahmafiltri parandamiseks. Kostja juures teostas hageja bussile töid Aivo Kösler. Umbes nädal

hiljem helistati hagejale ja teavitati, et bussi mootor on katki. Hageja sai teada, et mootoris on

kolb ja hüls katki. Kostja arvas, et kuna bussi läbisõit oli 360 000 km, siis sellise läbisõidu

juures võibki mootor puruneda. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja toob mootori

remondiks vajaminevad varuosad ise ning kostja selgituste kohaselt pidi mootori parandus aega

võtma umbes üks kuu ning kuni 1500 eurot. Tööde teostamine hakkas venima ning hageja käis

korduvalt kostja juures kohapeal ning selgitas, et hagejal on bussi vaja töö tegemiseks. Hageja

pidi vedamisteenust osutama teise bussiga, mis tarbib rohkem kütust. Hageja sai 2016. a

jaanuari lõpus bussi töökojast kätte, kuid koju sõites ilmnes, et bussist lekib õli. Hageja teavitas

koheselt kostjat tekkinud puudustest, kuid kostja ei olnud nõus puudusi parandama mõistliku

aja jooksul, vaid soovitas hagejal viia buss remonti kostja endise töötaja Aivo Kösler’i juurde,

kes oli bussi enne remontinud. 2016. a mais selgus, et tahmafilter ei toimi jätkuvalt. Hageja viis

bussi tahmafiltri remontimiseks järgmisesse töökotta, kus teostati remonttööd ning ühtegi

veateadet enam bussil ei esinenud.

Hagejale on kostja endise töötaja Aivo Kösler’i selgitustest tulenevalt teatavaks saanud, et bussi

parandamisel kasutati valesid töövõtteid ning kostja otsesel süül toimus mootori kokkujooks.

Kostja on selle eest vastutav. Kostja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele.

Hageja palub kostjalt välja mõista 8551,84 eurot, millest 3194,62 eurot on bussile teostatud

remonttööde maksumus ja 5357,22 eurot teise bussi kasutamisest tekkinud täiendav kütusekulu.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendamata ja

tõendamata. Hageja töötaja Aivo Kösler diagnoosis mootorit ja teostas vaidlusaluse bussi EGR

läbipesu. Buss sai korda, kuid nädal aega hiljem oli buss sama veaga tagasi. Kuna mootori

läbisõit ja kulumine oli suur, purunes ka kolb ning pooled otsustasid teostada mootori remondi.

Bussi juures ilmnes ka teisi vigu ja hageja juhatuse liige Mati Palm oli nõus nende remondiga.

Kostja selgitab, et bussi remonttööd venisid Mati Palm’i poolt varuosade tarnimisega viivituste

pärast. Hageja poolt lisatud arvetest nähtub, et varuosad osteti 26.11.2015 ja 09.12.2015.

Mootor sai valmis detsembri lõpus ja sõiduk anti hagejale üle jaanuari lõpus.

Arve vähendamise põhjuseks ei olnud tööde mittenõuetekohane teostamine. Hageja väide, et

keegi mehaanik on rääkinud, et kostja töötaja töövõtted olid valed, on paljasõnaline ja

tõendamata. Hageja on aktsepteerinud talle esitatud arvet ja soovinud seda tasuda ositi.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist,

sh puudustega töö ümbertegemise kulude ning asendusbussi kasutamisest tuleneva täiendava

kütusekulu hüvitamist.

5. 21.02.2018 kohtuistungil on hageja vähendanud nõuet 68,26 euro võrra ning loobunud sellest

(vt tl 135). Kostja ei vaidle osalisele nõude loobumisele vastu. Seega lõpetab kohus menetluse

68,26 euro nõude osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel. Hageja nõue

kostja vastu on töö parandamise kulud 3194,62 eurot ja täiendav kütusekulu 5357,22 eurot.

6. Kohus on kirjalikus menetluses selgitanud nõude kvalifikatsiooni, hageja nõude eeldusi ning

tõendamiskohustuse jaotust (tl 96).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja

on töö vastu võtnud jaanuari 2016. a lõpus, kuid leiab, et töö ei vastanud kokkulepitud

tingimustele ning nõuab puudute kõrvaldamise kulutuste hüvitamist (VÕS § 115, § 646 lg 5).

Hageja ei tugine kostjapoolsele tähtaja rikkumisele. Hageja väidab, et kuna kostja ebaõiged

töövõtted põhjustasid mootori purunemise, siis hageja ei saanud bussi mootori remontimise ajal

kasutada ning sellega kaasnesid lisakulud. Sellest tulenevalt jätab kohus arvestamata poolte

väited, mis on esitatud töövõtulepingu tähtaja rikkumise osas.

8. Pooled ei vaidle, et hageja viis bussi kostja juurde remonti, sest bussil põles tahmafiltri ohutuli.

Hageja tellis kostjalt eeltoodud vea parandamise tööd. Lisaks sellele teostas kostja veel

täiendavaid töid, mis ei ole käesoleva nõude aluseks. Kostja juures remontisid bussi Aivo

Kösler ja Urmas Aava. Puudub vaidlus, et kui A. Kösler tegi bussiga teistisõitu, siis tekkis

mootorisse kolin, millest hagejat teavitati. Pooled leppisid kokku, et kostja võtab mootori lahti

ja teostab mootori remonditööd.

Puudub vaidlus, et hageja sai bussi kostjalt kätte 2016. a jaanuari lõpus. Bussil oli jätkuvalt

õlileke, mille remontimisega tegeles A. Kösler ja kuna ka temal ei õnnestunud viga kõrvaldada,

siis viis kostja bussi remonti Osaühingusse Renneks Kaubandus. Hageja väidab, et siis sai ta

teada, et 2015. a septembris põhjustas bussi mootori kokkujooksu kostja ebaõiged töövõtted.

Eeltoodud asjaolu tagajärjel nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, sest: a) hageja on teinud

bussi remondiks kulutusi, mida ta ei oleks kostja nõuetekohase lepingu täitmise korral pidanud

kandma ning b) kuna buss oli kostja põhjustatud mootori vea tõttu remondis pikemat aega, siis

vastutab kostja teise bussi täiendava kütusekulu eest.

9. Hageja väidab, et mootori viga tekkis seetõttu, et kostja kasutas tahmafiltri remontimiseks

ebaõigeid töövõtteid. Hageja väidab, et tahmafilter tuli esmalt eemaldada, läbi leotada vastava

vedelikuga ning läbi pesta väga tugeva surve veega.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on

pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise

kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja

eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise

tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Nimetatud sätete kohaldamine

eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata

VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1.

Esmalt leiab kohus, et kostjapoolne tasu vähendamine ei tõenda, et kostja on rikkumise omaks

võtnud. Käesolevas menetluses ei ole kostja asjaolu omaksvõttu avaldanud (TsMS § 231 lg 2).

Poolte vahel olid läbirääkimised hageja poolt arve tasumise osas ning selle käigus kostja

vähendas tasu.

Teiseks leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et bussi mootori remondi vajaduse tingis

kostjapoolne ebaõigete töövõtete kasutamine. Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise

hageja väitega, et bussi mootori vea põhjustas see, et kostja lisas katalüsaatorisse spetsiaalset

puhastusainet ja seejärel lasi mootoril täis pööretel töötada. Poole esindaja seletus ei ole tõend

ning tunnistaja A. Kösler’i ütlused hageja väidet ei tõendanud.

Bussi remontinud remondilukksepa A. Kösler’i ütluste kohaselt oli bussi mootori vea põhjuseks

mehhaaniline kulumine, puhastusaine lisamine ei saanud tekitada mootori riket ning mootor ei

jooksnud kokku (tl 136). Tunnistaja A. Kösler on selgitanud tahmafiltri ohutule põlemist

sellega, et katalüsaator ummistus pidevalt mootori õli ja põlemata kütuse jääkide tõttu.

Tunnistaja U. Aava ütluste kohaselt oli mootori silindri hülss katki ning tema ei tea selle vea

põhjust (tl 137). Eeltoodud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et bussi mootori remont ei olnud

tingitud kostjapoolsetest ebaõigetest töövõtetest.

Seega ei vastuta kostja mootori remondiga seotud kulutuste eest (tl 27-29).

10. Pooltel puudub vaidlus, et kui hageja kostjalt bussi kätte sai, siis pärast lühikest sõitu hakkas

bussist õli tilkuma. Tunnistaja A. Kösler’i ütluste kohaselt lekkis sidurikojast õli välja ja ta

vahetas väntvõlli tihendi ära. Õlilekke põhjustas väntvõlli rõngastihendi ebaõige paigaldus (tl

136). Tunnistaja A. Kösler käsitleb seda garantiiremondina. Tunnistaja A. Kösler tunnistab, et

kuigi ta tegi töö uuesti, siis rõngastihend ei jäänud pidama ja see viidi täiendavalt remonti

Osaühingusse Renneks Kaubandus ning seal selgus, et vaja oli spetsiaalset paigalduse rakist,

mida neil ei olnud. Tunnistaja U. Aava ütluste kohaselt kuulis ta, et mootori tagumine

simmerling (e väntvõlli tihend) laseb õli läbi ning selle võis põhjustada halb varuosa või

ebaõige paigaldus (tl 137).

Kohtu hinnangul on kostja töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning asjaolu, et A. Kösler’il

praktikas sellist juhtumit varem pole olnud, ei vabasta kostjat vastutusest, sest ei esine VÕS §-

st 103 tulenevat rikkumise vabandatavust (vääramatu jõud). Kohtu hinnangul võib järeldada,

et kostja andis töö parandamise või uue töö tegemise kohustuse üle A. Kösler’ile, kuid töö

parandamine ebaõnnestus. Puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat õli tilkumisest ning kohtu

hinnangul on hageja VÕS §-st 644 tuleneva teavitamiskohustuse täitnud.

11. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju

kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud.

Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamisel on

lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus.

Hageja väidab, et Osaühing Renneks Kaubandus on teostanud väntvõlli kaelatihendi vahetuse.

Töö parandamise kulutuse tõendamiseks on hageja esitanud arve nr 128679 summas 571,01

eurot (tl 18). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud arve hageja väidet, sest arve alusel on

teostatud töödeks: laager hoorattale, abimaterjalid, hooldustööd. Kuigi hageja väidab, et ka

tahmafiltri puhastuse tööd ei teostatud nõuetekohaselt, ei sisalda ükski hageja poolt esitatud

tõend sellise töö teostamise kulusid. Hageja on väitnud, et tahmafiltriga pöördus ta „Arukülas

asuvasse firmasse Eplorer, kus tehti leotus ja läbipesu“ (tl 101 p 13). Lisaks sellele on hageja

seaduslik esindaja kohtuistungil väitnud, et ta ise teostas tahmafiltri mahavõtmise ja viis

läbipesemisele (tl 134).

Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 184,27 eurot 13.04.2016 arve nr A2143162 alusel.

Nimetatud tõendi kohaselt on ostetud mootoriõli (tl 28). Kohus märgib, et hageja on esitanud

arve nr A2143162 topelt (tl 27 pöördel ja tl 28). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et nimetatud

kulu on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Tunnistaja A. Kösler’i ütluste

kohaselt teostas ta bussile garantiiremonti 2016. a jaanuari lõpus või veebruari alguses.

Hageja nõuab puhastusteenuse kulu hüvitamist summas 174,96 eurot (tl 25). Kostja on

nimetatud arvet aktsepteerinud ja teinud selles osas tasu nõudega tasaarvestuse (31.05.2016

tasaarvestuse avaldus, tl 93). VÕs § 186 p 2 järgi võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Kohtu

hinnangul on tasaarvestus kehtiv ning hageja nõue on kostja vastu lõppenud.

12. Hageja nõuab kostjalt täiendava kütusekulu hüvitamist perioodi 09.2015 kuni 05.2016 eest.

Esmalt märgib kohus, et väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingu

rikkumisega, sest kohus on tuvastanud, et tahmafiltri puhastamisel ei põhjustanud kostja

mootori viga (VÕS § 128 lg 4). Teiseks märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju

tekkimist. Hageja poolt omakäeliselt koostatud „kütusekulu aruanne“ ei ole tõend TsMS

mõttes. Kohus jätab ka selles osas hagi rahuldamata.

Menetluskulud

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja

menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1440 eurot käibemaksuga (tl 132). Tegemist

on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.

15. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -

maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-

145-13).

16. Kostja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et

Jõeääre Partnerid OÜ (registrikood 11640352) on registreeritud käibemaksukohustuslasena

alates 27.07.2009. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole

kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja ei ole kohtule esitanud

kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus menetluskulud

välja käibemaksuta ning kohus loeb kostja esindaja tunnitasu suuruseks 100 eurot

käibemaksuta.

17. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks

lepingulise esindaja ajakuluks 9 tundi (hagiavaldusega tutvumine ja hagivastuse koostamine 4

tundi; hageja 02.01.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja kostja 12.01.2018 seisukoha

koostamine 2 tundi; 21.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 3 tundi).

Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 900 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik