Legislator Case Law & Legislation
2-17-16925/7 AI generated

2-17-16925/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-16925/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt XXXX igakuine elatis hageja XXXX kasuks tema ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (elatis 2017. aastal 235 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-17-16925/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: aastal 235 eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16925

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX,

elukoht XXXX, e-post: XXXX)

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-

post: XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt XXXX igakuine elatis hageja XXXX kasuks tema ülalpidamiseks

½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (elatis 2017. aastal 235 eurot

kuus, käesoleval hetkel 250 eurot kuus) alates 13.11.2017 kuni XXXX täisealiseks

saamiseni, s.o 25.03.2033. Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise summa

muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii,

et väljamõistetud elatis peab moodustama pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast.

3. Käesoleva kohtuotsuse punktis 2 märgitud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest

ette, s.o hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXX

arvelduskontole nr XXXX AS SEB Pank, selgitusega "Elatis XXXX", näidates makse

selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kohtuotsuse jõustumise

hetkeks hagejale maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast

kohtuotsuse jõustumist käesolevas punktis viidatud hageja kontole märkides

selgituseks “elatis XXXX vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-17-16925”.

4. Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku

01.11.2017 kuni 12.11.2017 eest summas 93,99 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta

nende suurus kindlaks määramata.

2-17-16925

2 (3)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike

1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad

2-17-16925

3 (3)

vanemad. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi

Valitsuse määruse nr 189, s.o „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates

01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot.

Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2018. aastal

moodustab see summa 250 eurot (2017. aastal moodustas see summa 470 eurost poole, s.o

235 eurot).

 Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb mõista välja elatis alates

01.11.2017. Käesolevas asjas on hagi esitatud 13.11.2017, mistõttu on perioodi 01.11.2017

kuni 12.11.2017 eest esitatud nõude puhul tegemist tagasiulatuva elatise nõudega. XXXX

on alates 30.10.2017 määratud hageja eestkostjaks ja seega õigustatud hageja nimel elatise

hagi esitama alates 01.11.2017. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2017 kuni 12.11.2017 summas 93,99 eurot (235/30x12)

ja alates 13.11.2017 elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis

kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 25.03.2033.

 Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177

lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei

ole vaatamata kohtu nõudmisele (tl 19) tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud.

Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust kohus saaks kindlaks

määrata.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik