3-17-2423/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018. a, Tartu

Haldusasja number

3-17-2423

Haldusasi

V.I kaebus ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a ja 7. veebruari

2018. a määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.I määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja V.I

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a ja 7.

veebruari 2018. a määrused muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav esialgse õiguskaitse läbi vaatamata jätmise peale esitatud

määruskaebuse osas (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7). Määruse peale, millega

kaebaja jäeti riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel vabastamta, võib esitada

määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 muudeti alates 1. oktoobrist 2017 vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1.

oktoobrist 2017 kehtiva VSkE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas

kinnipeetavale keelatud.

Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra

sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Kodukorra p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil

suitsetamine keelatud. P 4.4. muudeti nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust

puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017.

V.I esitas 19. ja 22. novembril 2017 Viru Vanglale vaided, milles vaidlustas 24. aprilli 2017. a

käskkirjaga nr 1-1/55 kehtestatud suitsetamispiiranguid, taotledes luba suitsetada viis sigaretti

päevas ja soetada vangla kaupluse vahendusel neli pakki sigarette iga poekorra ajal.

Viru Vangla andis 27. novembril 2017 V.I-le tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaie

ei olnud esitatud tähtaegselt ning vaides ei olnud kinnitatud seda, et vaieldavas asjas ei ole

jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

2. V.I esitas 12. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

seoses 1. oktoobril 2017 jõustunud suitsetamise keeluga. Kaebaja esitas 20. ja 28. novembril

2017 ning 7. detsembril 2017 kohtule oma avalduste täiendused. Kaebaja hinnangul on

suitsetamise keeld põhiseadusvastane. Kaebaja soovib vanglas suitsetada. Kaebaja esitas

suitsetamise keelule ka vaide. Kohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja käskkirja nr 1-1/55 ning

kodukorra p-de 2.3. ja 4.4. tühistamist ning suitsetamise võimaluse taastamist. Kaebaja palus ka

kohustada Viru Vanglat tema esitatud vaiet menetlema ning tühistama kodukorra vastavad

punktid. Esialgse õiguskaitse korras taotles kaebaja käskkirja nr 1-1/55 peatamist ning luba

soetada ja suitsetada sigarette.

3. Tartu Halduskohus tagastas 19. detsembri 2017. a määrusega V.I kaebuse (resolutsiooni p

1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2

alusel läbi vaatamata, kuna taotluses on puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada (resolutsiooni

p 2). Määruses leiti järgnevat.

3.1. Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et vangla menetleks tema

vaiet. Halduskohus leidis, et see nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 78 kohaselt tuleb vanglal anda kinnipeetavale võimalus kõrvaldada vaides esinevad

puudused. Puuduseks on see, kui vaide esitamise 30-päevast tähtaega (HMS § 75) ei ole järgitud

ega ole taotletud vaide esitamise tähtaja ennistamist. Puuduseks on ka see, kui vaide esitaja ei ole

kinnitanud, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS §

76 lg 2 p 6). Kui vangla hinnangul esinesid vaides eelnevalt nimetatud puudused, tuli vaie jätta

käiguta. Vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Selle nõude osas tagastas halduskohus kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

3.2. Selleks, et saada vangla suitsetada, peab kinnipeetav läbima kohustusliku kohtueelse

menetluse. Vanglale esitatud vaie ei olnud halduskohtu määruse tegemise hetkeks saanud

lõplikku otsust, samuti ei olnud möödas vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg.

Halduskohus tagastas selle nõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3.3. Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-17-1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne

pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et

taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni.

Isik võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ka

võõrutusnähtude ilmnemine ei ole põhjuseks, miks suitsetamist peaks võimaldama. Halduskohus

leidis, et seetõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 29. detsembril 2017 määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.

detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p-le 1, millega kaebus tagastati.

5. Tartu Halduskohus jättis 4. jaanuari 2018. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis

kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja.

6. V.I esitas 23. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse

resolutsiooni p 1 peale.

7. Tartu Halduskohus jättis 7. veebruari 2018. a määrusega rahuldamata V.I taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19. detsembri

2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Enne 2018. a 1. jaanuari kehtinud riigilõivuseaduse § 60

lg 6 kohaselt tuli halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

V.I esitas menetlusabi taotluse 23. jaanuaril 2018. Seega tuleb hinnata tema kulusid ja

sissetulekuid ajavahemikul 23. september 2017 kuni 22. jaanuar 2018. Sel ajavahemikul oli

kaebaja sissetulek 622,58 eurot. Kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi ning kulutused

elektrile moodustasid 456,20 eurot. Muude vältimatute kulutuste katteks tuleb maha arvata 100

eurot. Seega moodustavad mahaarvatavad kulutused kokku 556,20 eurot. Seega on kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 33,19 eurot, mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa.

Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole lubatav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

8. V.I esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse peale, millega

halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla kodukord on

üldkorraldus, mida on võimalik vaidlustada ka 30-päevase kaebetähtaja möödumisel, kui selle

mõju avaldus kaebajale hiljem. Kaebaja saab põhjendatult nõuda justiitsministri määruse

kohaldamata jätmist põhiseadusvastasuse tõttu. Vanglas ei saa asjatundlikku ravi suitsetamisest

loobumisest tingitud kõrvaltoimetest vabanemiseks. Kaebaja on pöördunud vangla

meditsiiniosakonna poole, aga ei ole sealt abi saanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

on kaebajale toonud kaasa ebamõistlikud piirangud ning ühtlasi ka vaimsed ja füüsilised piinad.

9. V.I esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2018. a määruse peale, millega

kaebaja jäeti vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19.

detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja leiab, et halduskohus on eksinud

tema maksevõime määramisel. Kaebaja viimase nelja kuu sissetulek oli 622,58 eurot. Sellest

laekus kaebaja arvele 186,77 eurot. Ühe kuu keskmine on 46,69 eurot kaebaja arvele.

Vältimatute kulude katteks tuleb maha arvata 25 eurot. Elektri eest läheb maha 10 kuni 20 eurot.

Seega jääb järele 11,49 eurot. See on raha, mille eest kaebaja ostaks toiduaineid, kuna vangla toit

ei ole kaloririkas. Kaebaja tuleks riigilõivu tasumisest vabastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.

11. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kaebaja määruskaebus määrusele, millega kaebaja jäeti

vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel kaebuse tagastamise määrusele ning

määrusele, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti läbi vaatamata.

12. Halduskohus ei ole eksinud kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel.

Halduskohus lähtus menetlusabi taotluse lahendamisel kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud

menetlusabi andmist reguleerinud sätetest. Alates 1. jaanuarist 2018 ei anta HKMS § 112 lg 1 p

1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja

kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele,

transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha

arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

alammäärast. HKMS § 1 lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise

ajal kehtiva seaduse järgi. Menetlusabi taotluse esitas kaebaja 23. jaanuaril 2018. Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a otsuses nr 3-3-1-35-15 p-s 15 leiti, et kulutused toidule, riietele jne ei

ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil,

nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning

teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et

lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu

alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda seadustiku regulatsiooni muutmine seda, et menetlusabi

andmise otsustamisel tuleb ilmtingimata kinnipeetava sissetulekutest maha arvata kuni 75%

kuutasu alammäärast. Nii seaduse sõnastusest kui k a mõttest tuleneb, et protsendimäär võib olla

ka väiksem. Kinnipeetavate puhul on paljud nende igapäevased vajadused tagatud ja rahuldatud,

sh toitlustamine. Halduskohus on kaebaja sissetulekutest juba 100 eurot (5%) maha arvanud,

eelduslikult on see summa läinud vangla kaupluses toiduainete ostmisele. Täiendavate

mahaarvamiste tegemiseks ei ole vajadust.

13. Esialgse õiguskaitse läbivaatamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ning

leiab, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub põhjendustel, millele on viidanud halduskohus.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jäävad V.I määruskaebused rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a ja 7. veebruari 2018. a määrused muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/