1-06-6416/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-6416

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.august 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-6416 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu R.B*i tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu R.B, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada R.B*i Harju Maakohtu 26. juuni 2006.a. otsusega mõistetud karistuse 5 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

Tartu Vangla on esitanud 27.07.2009a Tartu Maakohtule R.B kohta

koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Harju Maakohtu 26. juuni 2006. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-6416 tunnistati

R.B süüdi KarS § 209 lg.2 p.1-§ 25 lg.2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta

vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu

18.02.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat vangistust võrra ja

lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 17.04.2006.a. Karistusaja lõpp 16.04.2011.a. Tallinna Linnakohtu 18.02.2004.a. otsusega on R.B süüdi tunnistatud KarS § 200

lg.2 p.4,7,8, § 209 lg.2 p.1,3 ja § 202 lg.2 p. 1 järgi ja karistatud 5 aasta 5-kuulise

2 (3)

vangistusega, millest koheselt ärakandmisele määrati 1 aasta 5 kuud vangistust, millest eelvangistusaja maha arvestamise järel on kanda 8 kuud 18 päeva vangistust. Vangistus 4 aastat määrati 3-aastase katseajaga.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava riskiteguriks on varasema tööharjumise puudumine ja hõlptulu saamise kogemus, ka vabanemisel kindel töökoht puudub. Vanglas on

läbinud sotsiaalprogrammi sõltlastele. Riskiteguriks on ka narkootikumide tarvitamine –

tarvitas igapäevaselt narkootikume- mille vähendamiseks tuleks läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja soovitatav on kriminaalhooldusametniku tugi, pingelisematel perioodidel

soovitav erialaspetsialistide abi. Sõnades on avaldanud soovi sõltuvusest vabaneda. Oskab

oma käitumist kohandada vastavalt olukorrale, analüüsivõimeline. On mõjutatav. Varem

rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vanglas mitmeid distsiplinaarkaristusi. Riskide vähendamiseks on vajalikud kindel töökoht, motivatsioon, lähedaste toetus, narkootikumide mittetarvitamine ja kriminaalse taustaga isikutega mitte suhtlemine.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu R.B vabastamisega tingimisi enne

tähtaega. Uue kuriteo riskid on liiga kõrged tulenevalt tööharjumuse- ja töökoha

puudumisest, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest, sõltuvusest narkootilistest ainetest, mõjutatavusest ja suutmatusest probleeme ära tunda, samuti varasemast teadaolevast faktist, et on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid.

Kohtuistungil 18.08.2009a süüdimõistetu avaldas, et ta ei näe endal probleeme tekkivat

vabaduses. Teda ei rahulda enam see eluviis, mis varem oli, narkootikumide tõttu olid

probleemid ja enam selle elu juurde tagasi pöörduda ei taha. Kõiges olid süüdi

narkootikumid, nüüd tahaks normaalselt elada. Distsipliinirikkumised vanglas ei ole suured olnud, ta on neid tunnistanud. Juba 3 aastat ei ole narkootikume tarvitanud, tal on olnud aega kõige üle järele mõelda.

Prokurör ei nõustu R.B tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Isik on eelnevalt tingimisi karistatud, kuid ta pani toime uue kuriteo. Vangistuses on distsipliinirikkumised-

kui juba kinnipidamiskohas on reeglite täitmisega raskusi, siis ei ole usku, et vabaduses sellega toime tuleb Ka narkootikumide tarvitamise probleem võib tõusta uuesti päevakorda.

Vabastamine on ennatlik. Talle tuleb anda aega näidata vanglas, et suudab korralikult käituda. Kui uusi rikkumisi vanglas ei tule ja narkootikumide probleem on ületatud, arutada uuesti.

Kohtu seisukohad

R.B on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo toimepanemises: KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75

lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p.2) on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Seisuga 18.08.2009 on R.B karistust kantud 3 aastat 4 kuud 2 päeva. Seega on temal täpselt ära kantud nii KarS § 76 lg.2 p.1 kui ka lg.2 nõutav karistusaeg.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3 (3)

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et R.B vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. R.B karistati nn šokivangistusega, mida ta kandis kokku 1 aasta 5 kuud, 4 aastat vangistust jäi kanda tingimisi 3-aastase kaseajaga. Ta vabanes katseajale 05.11.2004 ja

tal oli kohustus täita katseajal kriminaalhoolduse nõudeid. №vembris 2005 taotles

kriminaalhooldaja R.B-le lisakohustuse panemist- kohustada teda asuma tööle

hiljemalt 01.07.2006, lisakohustus kohtu poolt määrati. Kriminaalhooldaja esitas uue

erakorralise ettekande tema kohta juba 23.märtsil 2006, kuna R.B ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid- ei täitnud registreerimiskohustust, ei heastanud tekitatud kahju, tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kohtusse R.B ei ilmunud, ta kuulutati kohtu poolt

31.03.2006 tagaotsitavaks ja tabati 17.04.2005. 21.04-2006 määrusega pöörati kandmata

jäänud karistus täitmisele kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. Seejärel 26.06.2006 mõisteti ta süüdi kuriteo eest, mille oli pannud toime 18.08.2005.a. Sellest nähtub, et lisaks kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele R.B pani toime ka uue kuriteo. Järelikult ei

õigustanud ennast ei tingimisi mõistetud karistus ega ka kriminaalhooldus- R.B kriminaalhoolduse nõuetele ei allunud. Kohtule esitatu ei veena, et tänaseks oleks olukord

muutunud. On küll õige, et R.B on vanglas läbinud kaks sotsiaalprogrammi, kuid käesolevaks ajaks on tal vähemalt seitse kustumata distsiplinaarkaristust. See tähendab, et ta ei ole vangistuses allunud kehtestatud nõuetele ja reeglitele ja seni ärakantud vangistus ei

ole omanud vajalikku toimet KarS § 56 järgi on isiku karistuse valikul üheks eesmärgiks

mõjutada isikut edaspidi mitte toime panema uusi õigusvastaseid tegusid. Praeguseks on ilmne, et see eesmärk ei ole saavutatud. Järelikult on vabastamine enneaegne. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kinnipidamiskohas viibimise ajal peab olema selge, et isik on seaduskuulekas ja ka ilma järelevale ja kontrollita võimeline elama õigusrikkumisi

toime panemata. Vangistuses tuleks R.B läbida veel sotsiaalprogramme, nt. neid mida vangistuse hindamisrühm on pidanud vajalikuks (Eluviisitreening).

R.B vabastamine karistuse kandmiselt praegu ei ole põhjendatud.

Kohtunik Ülle Raag