2-17-14935/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-14935

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-14935

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

Kohtuasi

T.E (T.E) avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

T.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja T.E (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Rahuldada T.E 25.01.2018 esitatud taotlus tõendite juurde võtmiseks ning

võtta tõenditena vastu kõik 25.01.2018 esitatud menetlusdokumendi lisaks

olevad tõendid.

2. Rahuldada T.E 10.01.2018 esitatud taotlus tõendite juurde võtmiseks osaliselt

ning võtta tõenditena vastu kõik 10.01.2018 esitatud menetlusdokumentide

lisaks olevad tõendid, välja arvatud 1Credit OÜ-ga sõlmitud kokkulepe nr 2

laenuleping nr 20150317-498 juurde ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht, OÜ-ga X sõlmitud tööleping ja selle töölepingu lõpetamise dokument,

08.12.2017 riigilõivu maksekorraldus, 11.12.2017 riigilõivu maksekorraldus,

Ferratum Bank`aga seotud dokumendid (sh arved, maksekorraldused,

meeldetuletuskiri, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulimiidi

üldtingimused), BB Finance OÜ laenulepingu põhitingimused ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Isepankur`iga seotud dokumendid (sh

vahekohtu kokkulepe nr 225486, laenutaotlus, üldtingimused), Credit.ee OÜ-ga

seotud dokumendid (sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht,

laenulepingu üldtingimused, leping nr 20160207/21), ETK Finants AS-ga

sõlmitud laenuleping nr L2700244779 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht ning säästukaart pluss kasutaise lepingu otsekorralduse leping

DDC0000032617, Creditstar Estonia AS-ga seotud dokumendid (sh arve,

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-14935

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja kliendileping), AS-ga

Krediidipank Finants sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700124704 ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, AS-ga LHV Pank sõlmitud eraisiku

krediitkaardi leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, MCB

Finance Estonia OÜ-ga seotud dokumendid (sh laenutaotlus nr 763139,

laenulepingu üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht,

Hüpoteeklaen OÜ Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, PC Finance

OÜ-ga sõlmitud laenuleping nr 2100303782, Kinnistulaen OÜ-ga sõlmitud

hüpoteeklaenu leping nr KL-160204.

Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada vastuvõtmata tõendid

avaldajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).

3. T.E määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 12.10.2017 määrus jätta muutmata.

5. Menetluskulud jätta T.E kanda.

6. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. T.E (avaldaja) esitas

08.10.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik töövõimetuspensionär ning alates 05.09.2016 töötu.

Avaldaja taotleb ümberkujundamiskava koostamist nõustaja kaasabil. Avaldusest

nähtuvalt soovib avaldaja ümber kujundada võlgnevusi 15 võlausaldaja ees.

Hüpoteeklaenude osakaal ümberkujundamiskavas vajab nõustajaga arutamist.

Avaldaja ei ole avalduses välja toonud konkreetset võlgnevuse summat, millises

summas avaldaja võlgade ümberkujundamist taotleb. Avaldusele lisatud menetlusabi

taotlusest nähtub, et avaldajal on varalisi kohustusi kokku summas 44 517,36 eurot.

Avaldaja avaldusele lisatud võlanimekirjas on märkinud oma kohustuste suuruseks

25 832,33 eurot. Avaldaja on haige ning kui terveks saab, on plaanis hakata tööl

käima ning siis tuleks plaani võtta võlgade maksmine.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus keeldus 12.10.2017 määrusega avaldust menetlusse võtmast.

4. Määruse põhjenduste kohaselt on VÕVS § 1 alusel seaduse eesmärgiks

makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise

võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures

arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huve.

5. VÕVS § 17 lg 2 p 1 järgi võib avalduse jätta menetlusse võtmata, kui võlgniku

pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline,

arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade

ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema

vanusest, elukutsest ja haridusest.

6. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduses puudub veenev

põhistus võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. TsMS § 235 kohaselt väite

põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades

saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada

selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis,

muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-14935

7. Avaldaja on oma avalduses märkinud, et peale töö kaotamist on ta suutnud

võlausaldajatele tasuda väga väikeseid summasid. Kohtule esitatud menetlusabi

taotluse kohaselt on avaldaja sissetulekuks 313,48 eurot ning püsikulud 400 eurot

kuus. Varanimekirjast nähtuvalt on avaldaja igakuine sissetulek töövõimetuspension

261,54 eurot kuus, toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 41,93 eurot ning

taotleja vanematelt saadav rahaline abi summas 400 eurot kuus, kokku 703,47 eurot.

Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 189,74 eurot. Oma makseraskuste

kõrvaldamiseks on võlgnik avaldanud lootust, et kui ta saab terveks, siis asub ta tööle

ning saab hakata võlgnevusi tasuma. Kohtu hinnangul on esitatud asjaoludel

käesoleval hetkel ebatõenäoline, et avaldaja suudab menetluse eesmärke täita.

Avaldajal on küll positiivne ootus tuleviku suhtes, kuid käesoleval hetkel ei võimalda

see siiski võlausaldajate nõudeid rahuldada ning arvestades võlgniku tervislikku

seisundit ei ole see ka lähitulevikus tõenäoline.

8. VÕVS § 17 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud

kohustust. Nimetatud sätte kohaselt peab võlgnik enne võlgade ümberkujundamise

avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla

ümberkujundamine kohtuväliselt. Avaldaja on oma tegevuseks enne kohtusse

pöördumist märkinud üksnes selle, et on oma võlgnevusi väga väikeste summadena

tasunud. Avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks pöördunud võlausaldajate poole

kohtuväliste kokkulepete saavutamiseks. Seega ei ole võlgnik astunud vajalikke

samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja avalduse menetlusse võtta.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja kõik vead sissetulekute kui igakuiste

kulude kohta parandanud nii ümberkujundamise avalduses, võlanimekirjas kui

varanimekirjas. Lisatud on tõendid töövõimetuspensioni ja võlausaldajatele

maksejõuetusest teatamise ja võimaliku töökoha kohta peale haigusest paranemist.

11. Määruskaebuse esitaja on avaldust veenvalt põhistanud. Avaldaja on makseraskustes

isik, kes soovib võlgade ümberkujundamise võimalust kohtu kaudu, et ületada

makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldaja on praegu haige, tegeleb hetkel

sisehaiguste uuringutega ja esitab andmed 2017 aastal külastatud meditsiiniasutuste

kohta. Haigus vajab uuringuid ja ravi. Alles siis saab inimene tööle minna.

Menetluse edasine käik

12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse pärast selles esinenud puuduste kõrvaldamist

menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

13. Harju Maakohus selgitas määruskaebuse 07.11.2017 käiguta jätmise määruses

avaldajale täiendavalt, et kohus keeldus 12.10.2017 määrusega avaldaja avaldust

menetlusse võtmast, kuna kohtu hinnangul on esitatud asjaoludel käesoleval hetkel

ebatõenäoline, et avaldaja suudab menetluse eesmärke täita ning avaldusest ei nähtu,

et võlgnik oleks pöördunud võlausaldajate poole kohtuväliste kokkulepete

saavutamiseks. Kohus selgitas, et osundas kohtule esitatud menetlusdokumentides

esinevatele ebakõladele (näiteks sissetuleku, kulude ning kohustuste suuruse osas),

kuid antud asjaolud ei olnud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

Määruse põhjendused

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-14935

14. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

15. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt keeldus maakohus avaldust menetlusse

võtmast mh VÕVS § 17 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu

hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise

avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega

võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja

haridusest.

16. Määruskaebuse esitaja väitel on ta avaldust veenvalt põhistanud. Ringkonnakohus

eeltooduga ei nõustu.

17. VÕVS § 10 lg 2 p 4 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avalduses esitada mh

võlgniku põhistus selle kohta, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel

suudab ta kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja ka määruskaebusmenetluses suutnud

kohtule veenvalt põhistada, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmine ja seeläbi menetluse eesmärkide täitmine oleks tõenäoline.

19. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja makseraskuste põhjuseks tervise kaotus

ning erinevate haiguste (vertigo, lümfidehaigus-sisehaigus, õlakaela sündroom –

kaelalülide nihkumine, skolioos, artriit) teke. Makseraskuste vältimiseks ja

kõrvaldamiseks on avaldajal kavas välja uurida sisehaiguste põhjused ja need välja

ravida, peale seda plaanis hakata tööl käima ja võtta kavasse võlgade maksmine (I kd,

tlk 3 pöördel). Töökoha saaks luua endale lillekasvatajana (I kd, tlk 4 pöördel).

20. Maakohtule 02.11.2017 esitatud määruskaebuses on avaldaja selgitanud, et kuna

haigestus raskelt, on hetkel vaja käia erinevatel uuringutel meditsiiniasutustes

sisehaiguse välja ravimiseks. Pärast uuringuid ja haiguse väljaravimist saaks tööl

käima hakata OÜ-s Royal Textiles, mille äriplaanile antakse Raplamaa Arendus ja

Ettevõtluskeskuses RAEK poolt eelhinnang 2017 aasta novembrikuu jooksul. Peale

seda tuleks äriplaan esitada EAS-le starditoetuseks (II kd, tlk 12). Kui saab tööl käia,

saab võtta kavasse tagatiseta laenude maksmise võlgade ümberkujundamise kava

alusel (II kd, tlk 19). Maakohtule 25.11.2017 esitatud määruskaebuse täpsustuses on

avaldaja selgitanud, et äriplaani saab EAS-le starditoetuseks esitada siis, kui on

haigusest tervenenud (III kd, tlk 23 pöördel). Kohtule 25.01.2018 esitatud

menetlusdokumendis on avaldaja jätkuvalt selgitanud, et praegu tööl käia ei saa, kuna

haigus ägenes (VI kd, tlk 171), tööl saaks käima hakata alles pärast haiguse uuringuid

ja väljaravimist osaühingus, mille nime veel ei tea, kuid mille äriplaan on

eelhindamisel Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuses RAEK (VI kd, tlk 165).

21. Eeltoodust järeldub küll jätkuvalt avaldaja positiivne ootus tuleviku suhtes, kuid

endiselt jääb ebaselgeks see, kaua kestab haiguste eeldatav ravi, kas ja kui, siis millal

reaalselt võiks avaldaja tervenemist oodata ning võlgade tasumine võlausaldajatele

aset leida. Avaldaja esitatud selgitused oma tervisliku seisundi ja töövõime taastumise

võimalikkuse kohta on jäänud ka määruskaebusmenetluses nõnda ebamäärasteks ja

üldsõnalisteks, et ei võimalda ringkonnakohtul asuda seisukohale, et võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine ja seeläbi loodetavate eesmärkide

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-14935

saavutamine oleks perspektiivne ning reaalselt saavutatav. Avaldaja on selgelt

väljendanud, et praegu tööd teha ei saa. Avaldaja ei ole suutnud kohut veenda ega

piisavalt põhistada, et on lähitulevikus võimeline mõistlikult tulutoova tegevusega

tegelema ning ümberkujundamiskava täitma. Seda vaatamata asjaolule, et konkreetset

ümberkujundamiskava kohtule VÕVS § 11 lg 3 erandist tulenevalt esitatud ei ole,

kuna avaldaja soovis võlgade ümberkujundamiskava koostamisel nõustaja abi.

Avaldaja tervisliku seisundi kirjeldusest ning kohtule 25.01.2018 esitatud

informatsioonist saab teha maakohtuga analoogse järelduse, et esitatud asjaoludel on

võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmine avaldaja poolt

lähitulevikus ebatõenäoline.

22. Eeltoodu tõttu ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka avaldaja poolt esitatud

täiendavad tõendid seoses võlakohustustega ning määruskaebusele lisatud äriühingu

äriplaan ja finantsprognoosid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avalduse

menetlusse võtmisest õigesti keeldunud.

23. Ringkonnakohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmiseks ei piisa ainuüksi võlgade olemasolust ja sellekohastest tõenditest, vaid

avaldajal tuleb nii kohut kui võlausaldajaid veenda selles, et menetluse algatamine on

põhjendatud ja mõttekas, st et avaldajal on konkreetne plaan, kuidas, millal ja millisel

viisil ta need võlad, mille ümberkujundamist tema soovib, tasub. Samuti tuleb kohtule

põhistada (usutavaks teha), et avaldaja on võimeline seda konkreetset plaani

ümberkujundamiskava kehtivuse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeledes

sihipäraselt täitma (näiteks töötama töölepingu alusel või tegelema ettevõtlusega).

Praegusel juhul on avaldaja tema enda poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt

võimetu enne tööle asuma ja võlgade tasumisega tegelema, kui pole haigustest

tervenenud. Seega ei ole kohtul hetkel võimalik asuda seisukohale, et avaldajal on

piisav võimekus oma ümberkujundatavate kohustuste täitmiseks ning maksejõuetuse

vältimiseks.

24. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse seletuskirja kohaselt on võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärgiks pakkuda ajutistesse makseraskustesse

sattunud füüsilistele isikutele võimalust ümber kujundada võlad, ületada

makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate

finantskohustustega ning taastada oma maksevõime. Selleks peab füüsiline isik

suutma välja pakkuda konkreetse lahenduse oma võlgade tasumiseks, mida nii kohus

kui võlausaldajad hindavad. Võlgade ümberkujundamine eeldab vähemalt

mingisuguse sissetuleku olemasolu. Kui ümberkujundamist taotlev isik on täielikult

võlgades ning nende tasumiseks puudub igasugune perspektiiv (sh sissetulek) on

lahenduseks pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse järgselt võlgade

vabastamise menetlus.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et määruskaebuse rahuldamata

jätmine ei võta avaldajalt õigust soovi korral esitada kohtule uus võlgade

ümberkujundamise avaldus.

26. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja 25.01.2018 esitatud taotluse tõendite juurde

võtmiseks ning võtab tõenditena vastu kõik 25.01.2018 menetlusdokumendile lisatud

tõendid.

27. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja 10.01.2018 esitatud taotluse tõendite juurde

võtmiseks osaliselt ning võtab tõenditena vastu kõik 10.01.2018

menetlusdokumentidele lisatud tõendid, välja arvatud 1Credit OÜ-ga sõlmitud

kokkulepe nr 2 laenuleping nr 20150317-498 juurde ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht, OÜ-ga X sõlmitud tööleping ja selle töölepingu lõpetamise

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-14935

dokument, 08.12.2017 riigilõivu maksekorraldus, 11.12.2017 riigilõivu

maksekorraldus, Ferratum Bank`aga seotud dokumendid (sh arved, maksekorraldused,

meeldetuletuskiri, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulimiidi

üldtingimused), BB Finance OÜ laenulepingu põhitingimused ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Isepankur`iga seotud dokumendid (sh vahekohtu

kokkulepe nr 225486, laenutaotlus, üldtingimused), Credit.ee OÜ-ga seotud

dokumendid (sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulepingu

üldtingimused, leping nr 20160207/21), ETK Finants AS-ga sõlmitud laenuleping nr

L2700244779 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning säästukaart pluss

kasutaise lepingu otsekorralduse leping DDC0000032617, Creditstar Estonia AS-ga

seotud dokumendid (sh arve, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja

kliendileping), AS-ga Krediidipank Finants sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700124704

ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, AS-ga LHV Pank sõlmitud eraisiku

krediitkaardi leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, MCB Finance

Estonia OÜ-ga seotud dokumendid (sh laenutaotlus nr 763139, laenulepingu

üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Hüpoteeklaen OÜ

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, PC Finance OÜ-ga sõlmitud

laenuleping nr 2100303782, Kinnistulaen OÜ-ga sõlmitud hüpoteeklaenu leping nr

KL-160204.

28. Ringkonnakohtu poolt vastu võetud tõendid on VÕVS § 10 lg 1 ja lg 2 ning § 12 lg 1

sätestatust tulenevalt asjakohased. Tõendid, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus

keeldub, on avaldaja poolt esitatud maakohtu menetluses (I kd, tlk 34-37, III kd tlk 87-

88, 188-189, I kd, tlk 87-100, I kd tlk 38-41, I kd tlk 107-121, II kd tlk 63-70, I kd tlk

49-51, 54, II kd tlk 74-86, I kd tlk 131-133, I kd, tlk 134-135, I kd tlk 57-60, 69, I kd

tlk 104-106, I kd tlk 136-137, I kd tlk 124-130), mistõttu puudub alus nende

teistkordseks vastuvõtmiseks. Kuna nimetatud tõendid on esitatud elektrooniliselt,

nende tagastamist ei toimu.

29. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (VÕVS § 8 lg 1 esimene lause).

30. Käesolev määrus on edasikaevatav (VÕVS § 17 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav Kaija Kaijanen

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)