2-17-115090/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-17-115090

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-115090

Tsiviilasi

OÜ Keskkonnaekspert hagi Robert Kalm vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Keskkonnaekspert (registrikood: 10437962;

asukoht: Nooruse 1, 50411 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks

(Advokaadibüroo RASK, e-post: menetlus@rask.ee)

Kostja Robert Kalm (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Robert Kalmilt OÜ Keskkonnaekspert kasuks põhivõlgnevus summas

1860 eurot ning viivis summas 1860 eurot.

3. Rahuldada OÜ Keskkonnaekspert taotlus ning jätta Robert Kalmi 21.12.2017

esitatud väljavõtted ehitusfoorum.com-st tõendina vastu võtmata.

4. Jätta menetluskulud Robert Kalmi kanda.

5. Määrata OÜ Keskkonnaekspert menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

Robert Kalmilt OÜ Keskkonnaekspert kasuks välja 1315 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 23-25)

OÜ Keskkonnaekspert esitas 14.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Robert Kalmi vastu 3720 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega

lõpetas kohtunikuabi 11.09.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu

Maakohtule

menetluse

jätkamiseks

hagimenetluses.

26.09.2017

esitas

OÜ

Keskkonnaekspert Tartu Maakohtule hagi Robert Kalmi vastu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Keskkonnaekspert (hageja, tellija) ja Robert Kalm

(kostja, töövõtja) 18.09.2013 töövõtulepingu nr B-11-13, millega pooled leppisid kokku

puurkaevu projekteerimises ja rajamises kinnistule katastrinumbriga XXXXX:XXX:XXXX

vastavalt lepingu dokumentidele. Lepingu p-i 3.1 kohaselt oli tööde maksumuseks 2000 eurot,

millele lisandub käibemaks. Lepingu p-i 4.3 kohaselt oli töövõtjal õigus küsida tellijalt viivist

0,1%. Lepingujärgsete tööde teostamise tähtajaks oli 31.05.2014.

Hageja teostas puurkaevu projekteerimise tööd ning väljastas selle eest kostjale arve nr 14-

108 summas 540 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja ka tasus. 1.08.2014 esitas hageja

kostjale akti projekteerimistööde eest ja lepingu lõpetamise kokkuleppe. 7.08.2014 otsustasid

osapooled siiski lepingu täitmisega jätkata ning kinnitasid lepingu lisaga 2 sellekohast soovi.

Ühtlasi pikendasid pooled lepingu tähtaega kuni 15.09.2014.

7.08.2014 toimusid kostja kinnistul puurkaevu rajamise ehitustööd. Hageja kasutas lepingu

täitmiseks Balti Puurkaev OÜ alltöövõttu. Hageja on nimetatud töö eest alltöövõtjale tasunud

Balti Puurkaev OÜ poolt väljastatud arve ja akti alusel.

12.09.2017 teavitas hageja kostjat sellest, et puurkaevu andmed on registreeritud

keskkonnaregistris. 12.09.2014 esitas hageja kostjale lõppakti tasumisele kuuluvale summale

summas 1860 eurot. 23.09.2014 väljastas hageja kostjale lõpparve nr 14–163 summas 1860

eurot. Kostja ei ole hagejale lepingus märgitud tööde eest tasunud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1860 eurot ning viivise põhinõudelt

määraga 0,1% päevas alates 1.10.2014 summas 1860 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Kostja vastuväited (tl 52-56, 119-120)

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitab nõudele

järgmised vastuväited:

-

hageja oli projekteerinud puurkaevu vastavalt enda puurkaevurajamise seadmetele.

Ei olnud võimalik, et puurkaevu rajab Balti Puurkaev OÜ, sest nende seadmed ei

võimaldanud rajada puurkaevu projekteeritud kujul ja viisil;

-

hageja ei ole allkirjastanud kosja edastatud töölepingu lisa 2, mistõttu töölepingu

tähtaeg ei pikenenud. Seega puudus hagejal igasugune õigus ja kohustus teostada

7.08.2014 puurkaevu rajamise ehitustöid XXX kinnistul;

-

hageja esitatud töövõtuleping nr V-15-07-14, mis on hageja väitel koostatud

15.07.2014 ja lepingu tähtajaks märgitud 10.08.2014 on kostja hinnangul väga

ebausaldusväärne: lepingu visuaalne väljanägemine on väga sarnane hageja enda

lepingutega; lepingu pooled asuvad erinevates Eesti otsades ja tavapäraselt eelistavad

kõikide dokumentide allkirjastamist digitaalsel kujul, mida ei ole tehtud antud

lepinguga; 31.07.2014 esitas kostja Balti Puurkaev OÜ-le hinnapäringu, mille raames

edastas ka hageja poolt tehtud puurkaevu projekti, millele Balti Puurkaev OÜ saatis

hinnapakkumise ja tööde teostamise võimaliku aja ning ei teavitanud asjaolust, et

omab juba kehtivat lepingut antud puurkaevu rajamiseks, seda enam, et tegemist oli

puurkaevu

rajamisega

Tallinnasse

linna

territooriumile

majandus-joogivee

varustamise eesmärgil, mis on erakordne nähtus ja ei ole võimalik, et puurkaevudega

tegeleva ettevõtte tegevjuht seda tähele ei pannud või unustas; 1.08.2014 esitas hageja

kostjale lepingu lõpetamise kokkuleppe, kuigi tal oli väidetavalt kehtiv töövõtuleping

tööde teostamiseks Balti Puurkaev OÜ-ga; kuivõrd hageja peamine tegevusvaldkond

on puurkaevude rajamine, siis pidi ta olema teadlik, et Balti Puurkaev OÜ ei oma

võimalust rajada projekteeritud kujul ja viisil puurkaeve;

-

XXX kinnistule ei ole hageja ega ükski tema alltöövõtja puurkaevu rajanud. Kostja

kinnitab asjaolu, et mitte ükski hageja töötaja, esindaja või alltöövõtja ei ole kunagi

viibinud XXX kinnistul. Asjaolu, et Balti Puurkaev OÜ ei ole rajanud XXX kinnistule

puurkaevu kinnitab mh Balti Puurkaev OÜ koduleheküljelt leitav kaart, millel on

tähistatud rajatud puurkaevud;

-

Balti Puurkaev OÜ poolt hagejale esitatud arve ja selle tasumine ei tee olematuks

asjaolu, et hageja ei ole XXX kinnistule rajanud puurkaevu ja ei too kostjale kaasa

kohustust tasuda kellelegi millegi eest, kuivõrd tegemist on kolmandate isikute

vahelise arveldamisega ja ei puutu käesolevasse vaidlusesse;

-

5.11.2017 kutsus kostja XXX kinnistule AV Geodeesia OÜ geodeedi M.T., kes

mõõtis välja Puurkaevu projektis nr VL-21-14 määratud puurkaevu asukoha ning

määras projekteeritud ja Tallinna Keskkonnaameti poolt kinnitatud puurkaevu

asukoha 1mm täpsusega. Antud punktis ega selle läheduses ei ole ega ei ole kunagi

olnud puurkaevu;

-

hageja esitatud ehitisregistri väljavõttest nähtub, et ehitise seisund on „ehitamisel“,

millega hageja ise kinnitab asjaolu, et puurkaevu ei ole rajatud. Kui puurkaev oleks

rajatud ja kasutamiseks valmis, siis oleks seisund märgitud „kasutusel“. Hageja

esitatud Keskkonnaregistri väljavõte läheb vastuollu nii puurkaevu projektiga kui

hageja poolt kohtule esitatud väidetega. Erinevalt projektist on keskkonnaregistri

väljavõtte kohaselt puurkaevu ülemine osa lahti puuritud 190mm ja alumine osa

114mm läbimõõduga puuriga, seejärel on asetatud puurauku 139,7mm läbimõõduga

manteltoru. Samuti on keskkonnaregistri väljavõtte kohaselt puurkaevu puurinud

Keskkonnaekspert OÜ ja puurija nimeks on märgitud A.L., kes on hageja juhatuse

liige;

-

www.ehitusfoorum.com väljavõtted hageja kohta kinnitavad, et Keskkonnaekspert

OÜ tegevusmuster on ühesugune juba väga pikka aega.

Hageja täiendavad seisukohad (tl 95-97, 129-132)

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu:

-

poolte kokkuleppel pikendati lepingu tähtaega. 7.08.2014 on kostja e-kirjas

kinnitanud, et aktsepteerib lepingu lõpetamise tühistamist ja leping on tema poolest

kehtiv. Sama väljendas ka A. L. edastades kostjale omapoolse lepingu pikendamise

akti, mille kostja eraldi konteineris ka allkirjastas;

-

puurkaev on rajatud. Kostja puurkaev on kantud nii ehitusregistrisse kui ka

registreeritud keskkonnaregistris. Hageja on tasunud Balti Puurkaev OÜ-le kostja

kinnistule puurkaevu rajamise eest ning Balti Puurkaev OÜ on kinnitanud hagejale, et

on sellise puurkaevu rajanud kostja kinnistule. Balti Puurkaev OÜ on esitanud OÜ-le

Keskkonnaekspert allkirjastatud puurimispäeviku. Lisaks kinnitab konkreetse

puurkaevu rajamist ka 7.08.2014 töid teostanud Balti Puurkaev OÜ töötaja K.T.;

-

kostja on ise kinnitanud, et Balti Puurkaev OÜ puurkaevu tema kinnistule rajas.

Esiteks kinnitab seda Balti Puurkaev OÜ kinnituskiri ja selle lisa 1, millest nähtub, et

kostja on ise soovinud allkirjastada Balti Puurkaev OÜ-ga üleandmise-vastuvõtmise

akti. Teiseks kinnitab seda kostja korduvalt e-kirjavahetuses hagejaga;

-

asjaolu, et Balti Puurkaev OÜ kodulehele ei ole nimetatud puurkaevu märgitud, on

selgitatav sellega, et Balti Puurkaev OÜ kodulehel asuv kaart on illustratiivne, seal

paiknevate puurkaevude asukohad ja arv ei ole täpsed. Samuti on kostjale puurkaevu

rajajaks hageja, mitte Balti Puurkaev OÜ;

-

kostja on teinud pildid kolm aastat peale tööde üleandmist. Tõenäoliselt on kostja

lõiganud puurkaevu manteltoru otsa allpool maapinda madalamaks, rajanud puurkaevu

toru otsa ümber betoonrõngastest surfi, katnud selle kaanega ning mullakihiga,

misjärel on pind haljastatud;

-

et kaevu on keskkonnaregistrisse sisse kandnud A. L., tuleneb asjaolust, et kostja

lepingupartner oli OÜ Keskkonnaekspert, mitte Balti Puurkaev OÜ. Asjaolu, et

ehitisregistris on märge „ehitamisel“ sõltub sellest, kas kaevu omanik on esitanud

kasutusteatise või mitte. Juhul, kui kostja soovis endale puurkaevu, kuid ei soovi seda

kasutada, siis ei vastuta hageja selle eest. Kasutusteatise esitamine ei olnud hageja

lepinguline kohustus;

-

tööd on vastu võetud. A. L. edastas kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti

11.08.2017. Kostja keeldus selle allkirjastamisest, mistõttu saatis A. L. akti uuesti

18.08.2017 e-kirjaga juhtides kostja tähelepanu sellele, et akt tuleb allkirjastada või

esitada kirjalikud põhjendused allkirjastamisest keeldumise osas 3 tööpäeva jooksul

või vastasel juhul loetakse lepingu p-i 6.2 kohaselt tööd vastu võetuks. Kostja ei

esitanud mitte ühtegi kirjalikku sisulist vastuväidet lepingus kokku lepitud aja jooksul

tehtud töödele. Hageja luges tööd vastu võetuks, millele järgnevalt väljastas hageja

kostjale õigustatult ja vastavalt lepingule arve, mille tasumist hageja tänasel päeval

soovib;

-

puurkavu rajamisel projektikohase konstruktsiooni muutmine on puurkaevude

rajamisel tavaline praktika, kuna peaaegu alati erinevad puurimise käigus selguvad

tegelikud geoloogilised olud ja kihtide paiknemised algselt paberil planeeritust.

Samuti on erinev puurimisel kasutatav erinevate ettevõtete masinapark, mistõttu ei

olegi võimalik täpselt samade diameetritega puurkaevu rajada. Praegusel juhul on

rajatud 14,7 mm võrra suurema manteltoruga ja 6 mm võrra suurema alumise osaga e

töötava osaga puurkaev. See tagab puurkaevule parema tootlikkuse (töötava osa

diameeter on suurem, mis võimaldab ajaühikus suurema hulga vee pääsemise

puurauku) ning suurema valiku pumpade kasutamise võimalikkuse puurkaevus.

Ühtegi kvaliteeti vähendavat asjaolu suuremate diameetrite kasutamine puurkaevule

kaasa ei toonud;

-

diameetri muutmine oli kostjaga eelnevalt kokku lepitud. Kostjaga kokkuleppeliselt

teostas tööd hageja alltöövõtja OÜ Balti Puurkaev. Kostja oli saanud ka Balti

Puurkaev OÜ-lt eraldi hinnapakkumise, pidas temaga läbirääkimisi ning teadis, et

rajatav puurkaev tuleb vähesel määral suurema diameetriga. Tööde lõppemisel esitas

hageja kostjale puurimispäeviku, millele samuti kostja vastu ei vaielnud. Seega ei saa

kostja enam esitada hagejale etteheiteid tulenevalt diameetri suurenemisest.

Hageja palub jätta tõendina vastu võtmata kostja esitatud ehitusfoorum.com väljavõtted, kuna

need ei tõenda käesolevas asjas vajalikke asjaolusid.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel on 18.09.2013 sõlmitud töövõtuleping puurkaevu projekteerimiseks ja

rajamiseks (tl 27-29). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping vastav töövõtulepingu

tunnustele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et puurkaevu

projekteerimise tööd on hageja teostanud ning kostja nende eest tasunud. Hageja nõuab tasu

kostja kinnistule puurkaevu rajamise eest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole puurkaevu

rajamise eest hagejale tasu maksnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on omapoolsed

töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ning kostjale puurkaevu rajanud.

Kohus märgib esmalt, et tõendatud ei ole kostja väited poolte vahel kehtiva lepingu

puudumise kohta. 1.08.2014 esitas hageja kostjale lepingu lõpetamise kokkuleppe (tl 36),

kuid 7.08.2014 otsustasid pooled siiski lepingu täitmist jätkata ning kinnitasid lepingu lisaga 2

sellekohast soovi. Pooled leppisid kokku lepingujärgsete puurimistööde tähtajas 15.08.2014

ning lõppdokumentatsiooni üleandmise tähtajas 15.09.2014 (tl 38, 102). Nii hageja kui kostja

on 7.08.2014 töövõtulepingu lisa 2 allkirjastanud (digitaalallkirjade kinnituslehed tl 39, 103)

ning edastanud vastaspoolele (tl 100, 104).

VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi

isiklikult. Hageja tugineb hagis sellele, et puurkaevu rajas kostja kinnistule Balti Puurkaev

OÜ, kellega hagejal oli puurkaevu rajamiseks kostja kinnistule sõlmitud alltöövõtuleping.

Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid:

-

15.07.2014 hageja ja Balti Puurkaev OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr V-15-07-

14 puurkaevu rajamiseks XXX kinnistul (tl 40);

-

teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega Balti Puurkaev OÜ on töö

hagejale 15.08.2014 üle andnud (tl 43);

-

Balti Puurkaev OÜ 19.08.2014 arve nr 780 (tl 42) ning maksekorralduse (tl 41),

millest nähtuvalt on hageja Balti Puurkaev OÜ-le tehtud töö eest tasunud;

-

digitaalselt allkirjastatud puurimispäeviku (tl 134-136), mille Balti Puurkaev OÜ

juhatuse liige T.E. ja hageja esindaja A.L. on allkirjastanud 11.08.2014

(digitaalallkirja kinnitusleht tl 136);

-

Balti Puurkaev OÜ juhatuse liikme T.E. antud kinnituse (tl 111), mille kohaselt oli

Balti Puurkaev OÜ ja hageja vahel sõlmitud kokkulepe puurkaevu rajamiseks XXX

kinnistule ning Balti Puurkaev teostas nimetatud kinnistul tööd 7.08.2014 ning andis

töö üle hagejale, kes on tehtud töö eest neile maksnud. Kinnitusest nähtuvalt tuli

14.08.2014 tuli nende juurde XXX kinnistu omanik Robert Kalm, kes soovis sõlmida

Balti Puurkaev OÜ-ga teostatud ja teostatavate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

ning tasuda neile sularahas 1500 eurot, ilma summat ja töid korrektselt fikseerimata;

-

Balti Puurkaev OÜ töötaja K.T. kinnituse (tl 113) selle kohta, et Balti Puurkaev OÜ

rajas puurkaevu XXX kinnistule ning tema isiklikult osales tööde teostamisel;

-

ehitisregistri

väljavõtte

(tl

105),

millest nähtuvalt

puurkaev

on

kantud

ehitisregistrisse ning keskkonnaregistri väljavõtte (tl 106-110), millest nähtuvalt

puurkaev on registreeritud keskkonnaregistris;

-

kostja 18.08.2014 e-kirja hagejale (tl 114, 141), milles kostja märkis, et kohale tuli

Balti Puurkaev ja tegi töö ära, nagu meil kokku oli lepitud.

-

kostja 24.09.2014 e-kirja hagejale (tl 115, 149), milles kostja märkis, et Balti

Puurkaev tegi töö ära nagu ma nendega kokku leppisin.

Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et Balti Puurkaev OÜ on lepingu alusel hagejaga

rajanud kostjale kuuluvale XXX kinnistule puurkaevu. Kostja esitatud vastuväited ja tõendid

seda kohtu arvates ümber ei lükka. Kostja esitatud fotod (tl 63-64) ei tõenda, et kokkulepitud

kohas XXX kinnistul puurkaevu ei ole. Ainult esitatud fotod ei tõenda seda, et neil on

tähistatud just puurkaevu asukoht. Samuti ei nähtu fotodelt, millal need on tehtud ning ei ole

välistatud, et tähistatud on kinnistul kaks erinevat kohta, tähist on pildistamiseks liigutatud.

Ühte, kogu kinnistut hõlmavat fotot kohtule esitatud ei ole.

Hageja edastas 11.08.2014 ja 18.08.2014 e-kirjaga kostjale töövõtulepingu nr B-11-13 raames

XXX kinnistule rajatud puurkaevu puurimispäeviku, teostatud tööde akti. Hagejale

18.08.2014 ja 24.09.2014 vastuseks saadetud e-kirjades kostja märkis, et Balti Puurkaev,

mitte hageja tegi töö ära. Kohtule 12.02.2018 esitatud lõplikes seisukohtades kostja märgib, et

ta kirjutas nimetatud e-kirjades, justkui OÜ Balti Puurkaev, kes oli esimene pähe tulev

puurkaeve rajav ettevõte, oleks puurkaevu ise hageja asemel rajanud. Kostja seisukohast

nähtuvalt oli tegemist ärevas seisundis mõtlematult kirjutatud valeväitega. Kohtu arvates ei

ole kostja väide, et tegemist on valeväitega, usutav.

Kostja esitatud ehitusfoorum.com väljavõtete osas nõustub kohus hagejaga, et tegemist ei ole

asjakohase tõendiga ning see tuleb jätta vastu võtmata. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus

vastu ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei

ole asjas tähtsust mh juhul, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Kostja on

ehitusfoorum.com väljavõttega soovinud tõendada hageja käitumismustrit, mis ei kuulu

käesolevas asjas tõendamiseseme hulka. Pealegi ei nähtu väljavõttest, et varasemalt oleks

esinenud juhtumeid, et hageja jätab puurkaevu rajamata, kuid nõuab selle eest tasu.

VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-de 2.1 ja 3.1, 3.2 kohaselt

oli puurkaevu projekteerimise ja rajamise maksumus kokku 2000 eurot, millele lisandub

käibemaks (koos käibemaksuga 2400 eurot). Puurkaevu projekteerimise eest on kostja

tasunud hagejale 540 eurot (sh käibemaks). Seega on puurkaevu valmistamise eest hagejal

õigus nõuda kostjalt tasu 1860 eurot (sh käibemaks). Töövõtulepingust tuleneva tasu

maksmise nõude rahuldamiseks peab tasunõue olema muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637

lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks.

Pooled olid lepingu p-s 6.2 leppinud kokku töö vastuvõtmises. Poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingu p-i 6.2 kohaselt tellija kohustus temale esitatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid allkirjastama 3 tööpäeva jooksul või sama aja jooksul esitama kirjaliku

põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta. Põhjenduse mittesaamisel on töövõtjal õigus

lugeda tööd vastuvõetuks ja esitada vastav arve. Hageja on edastanud kostjale 12.09.2014 ja

23.09.0214 allkirjastamiseks töövõtulepingu nr B-11-13 tööde lõppakti ning 23.09.2014 arve

teostatud tööde eest (tl 44-47). Arve tasumise tähtpäev oli 30.09.2014. Kostja e-kirjadest

hagejale nähtub, et kostja ei allkirjastanud akti ning vaidles arve tasumisele vastu, kuna hageja

kaevu puurima ei tulnud ning töö tegi ära OÜ Balti Puurkaev. Muid vastuväiteid kostja ei

esitanud. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et Balti Puurkaev OÜ on lepingu alusel

hagejaga rajanud kostjale kuuluvale XXX kinnistule puurkaevu. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et töö tuleb lugeda vastu võetuks. Seega on hageja tasunõue muutunud

sissenõutavaks ning tal on õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasumist.

Kostja on välja toonud, et Balti Puurkaev OÜ seadmed ei võimaldanud puurkaevu

projekteeritud viisil rajada ning keskkonnaregistrisse puurkaevu kohta kantud andmed ei vasta

puurkaevu projektile. Hageja on nõustunud, et puurkaev on projektiga võrreldes veidi

suurema diameetriga, kuid puurkaevu kvaliteeti see ei vähenda, pigem tagab see parema

tootlikkuse ning suurema valiku pumpade kasutamise võimalikkuse. Isegi kui puurkaev ei

vastanud kõiges projektile, ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda

seisukohale, et kostjal on seetõttu õigus tasu maksmisest keelduda.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-i 4.3 kohaselt

tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise eest on töövõtjal õigus nõuda

tellijalt lisaks maksmisele kuuluvale summale ka viivist 0,1% esitatud arve tasumata summast

iga hilinenud kalendripäeva eest alates tasumise tähtaja lõppemisele järgnevast päevast.

Hageja palub välja mõista viivise alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

1.10.2014 summas 1860 eurot. Alates 1.10.2014 kuni hagi esitamise kuupäevani 26.09.2017

on sissenõutavaks muutunud viivis 2031,12 eurot (1860 eurot x 0,1% x 1092 päeva).

Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 1860 eurot.

Menetluskulud

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

summas 1837 eurot. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 325 eurot ning hageja

lepingulise esindaja kulu on 1500 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 90 eurot

(ilma käibemaksuta) ning ajakulu kokku 16 tundi ja 40 minutit. Hageja ei taotle

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt

mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus

lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, on hageja lepingulise ajakulu

kokku põhjendatud 11 tunni ulatuses (hagi koostamine ja kohtule esitamine ning sellega

seotud toimingud 4 tundi, kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 4 tundi, kostja

täiendava vastusega tutvumine ja lõplike seisukohtade koostamine 3 tundi). Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1315 eurot (11

tundi x 90 eurot + 325 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik