1-17-10048/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-10048

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-10048

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Merike Allikmäe

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid S.F-i (S.F) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.F (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 21.02.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

08.12.2018.a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg. 5 alusel allutada S.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg. 1 p. 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada S.F-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS §-le 75 lg-le 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis;

6) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida

alkoholismivastane ravikuur (võimalik läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“, Põhja-

Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, asukoht: Xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx), esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. S.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. S.F vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista S.F-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg. 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse S.F-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, S.F-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 02.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 01.11.2017.a kohtuotsusega tunnistati S.F süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (7 kuud vangistust) eelmise, s.o Harju Maakohtu 16.07.2016.a otsusega mõistetud karistuse ära

3 kandmata osa (8 kuu ja 7 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 3 kuud ja 7 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 01.09.2017.a ja lõpp on 08.12.2018.a.

S.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et S.F-i on

kriminaalkorras varasemalt korduvalt karistatud. Vägivald on vähenenud, oht avalikkusele on

aga säilinud, kuritegude soodusteguriks on alkohol. Üldine käitumine on vangistuses hea,

suhtlemine ametnikega viisakas. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Põhihariduse omandas lihtsustatud õppekava järgi Xxxx koolis (xxxx), samas läbis ka 1-a

maalrikoolituse, omandades kutse. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Isik on peamiselt ametlikult töötanud – pärast kooli lõpetamist 1989.a töötas xxxx maaparanduses, mis lõpetas tegevuse 1990-ndatel. Alates 2004.a töötas OÜ-s xxxx pesutehniku ametikohal (masinate ja seadmete survepesu) kuni firma tegevuse ootamatu lõpetamiseni. Pärast seda tegi lepinguga hooajatööd ja nädalavahetustel ÜKT-d. Rahaline sissetulek oli olemas, majanduslikult tuli toime.

Iseloomustuse kohaselt on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening"

vahemikus 25.01.2017.a - 22.03.2017.a. Oma olemuselt on lihtsa, konkreetse mõtlemisega.

Osales sotsiaalprogrammides (Eluviisitreening, lähisuhte vägivald) aktiivselt ja huvitatult, kaasates ka teisi grupiliikmeid aruteludesse. Isik on motiveeritud elama õiguskuulekalt, kuid ei

saa aru, miks käitub vastupidiselt eesmärgile. Vestlusel kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Varem on katseajad ettenähtud korras läbinud, kuid kaks viimast tegu on toime pandud katseajal. Saab üldiselt aru oma süüst ja tunnistab muutuste vajalikkust, on läbinud nii paarisuhte vägivalla

kui eluviisitreeningu programmid ja saanud läbiviijatelt positiivse tagasiside. Uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%, üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Vangla S.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

S.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava

ema Xxxx elab rahvastikuregistri andmetel Xxxxalevikus, kuid suhted ema ja poja vahel on katkenud. S.F on elukaaslane Xxxx, kes on S.F-i vanglas viibimise ajal tema

enda sõnul elanud nende ühisel elamispinnal. Elukaaslasel on alkoholiprobleem. S.F soovib vangistusest koos elektroonilise järelevalve kohustusega vabaneda aadressile xxxx, kus asub tootmishoone ning kuhu on S.F-ile elamiseks kohandatud 1 tuba. Pesemisvõimalus

ja tualettruum asuvad koridoris. Kinnistusraamatu andmetel on hoone omanik OÜ Xxxx. Kirjalikku üürilepingut OÜ Xxxx ja S.F-i vahel sõlmitud ei ole, kuid OÜ Xxxx juhatuse

liige Xxxxlubab S.F seal elada suulise kokkuleppe alusel. Kokkuleppe kohaselt on selles toas õigus elada ka S.F-i elukaaslasel Xxxx . Elamistingimused on minimalistlikud. Kindel töökoht vabanemisel puudub, kuid Xxxx sõnul leiab ta S.F-ile tööd.

S.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et saab hakkama kohustusega mitte tarvitada alkoholi, on alkoholi kahjulikust mõjust aru saanud.

Kaitsja leidis, et isiku vabastamiseks on vajalikud eeldused olemas. S.F on oma järeldused karistusest teinud.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule

materjalid ja seisukoha S.F-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve kohaldamisega, (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla

4 seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et S.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab eeskätt asjaoluga, et S.F on vangistuses viibides käitunud korrektselt,

mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Suhtlemine ametnikega on olnud viisakas.

Vanglast saadud iseloomustuse kohaselt on S.F läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" vahemikus 25.01.2017.a - 22.03.2017.a. Oma olemuselt on

lihtsa ja konkreetse mõtlemisega. Osales sotsiaalprogrammides (Eluviisitreening, lähisuhte

vägivald) aktiivselt ja huvitatult, kaasates ka teisi grupiliikmeid aruteludesse. S.F on

seega motiveeritud elama õiguskuulekalt. Vestlusel kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Saab üldiselt oma süüst aru ja tunnistab muutuste vajalikkust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

kahe aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 42%. Kohtu hinnangul eeltoodud riskinäitajad ei ole kuigivõrd kõrged. S.F on küll probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid ta teadvustab probleemi olemasolu ning soovib alkoholi tarvitamise lõpetada. Kohtu hinnangul aitab siinkohal kaasa isikule lisakohustuse määramine psühhiaatri poole pöördumise näol, kelle abil saab S.F astuda vastavasisulisi samme alkoholiprobleemi lahendamise suunas. Kohus usub, et oma hoiakuid saab kinnipeetav

muuta ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset

kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tingimisi

ennetähtaegne vabastamine annaks S.F-ile taasühiskonnastamise põhimõtteid ja

tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning sotsiaalprogrammides omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku

nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada S.F-i üle käitumiskontrolli ning teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Määratud lisakohustuste täitmise näol

saab isik süvendada kohtus veendumust, et ta soovib asuda paranemise teele ja edaspidise elu rajada seadusekuulekale

eluviisile. Seejuures peab S.F olema teadlik kohtu poolt määratud lisakohustuste

rikkumise tagajärgedest, et sellisel juhul saab kohus kaaluda karistuse täitmisele pööramise

küsimust kriminaalhooldaja vastavasisulise ettekande alusel. S.F saab seega teha kõik endast oleneva, et vältida sellise situatsiooni tekkimist.

Kohus arvestab ka asjaoluga, et vabastamise aluseks olev vajalik eeldus elukoha olemasolu näol on täidetud, mis võimaldab elektroonilise valve rakendamist. Samuti on S.F võimalus

asuda tööle Xxxx OÜ-sse. S.F saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute

5 ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata S.F-i püüdlusi oma elu

korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/