3-14-52552/85 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28.02.2018, Tartu

Haldusasja number

3-14-52552

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse

nr 6-10/41435-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.04.2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Romeo Kalda

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.04.2017. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.02.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 03.12.2013 Viru Vanglale taotluse, mille

kohaselt soovis, et talle võimaldataks lühiajalisel kokkusaamisel 05.12.2013 ning edaspidi oma

abikaasaga kohtuda ühes ruumis ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita (I kd, tl 44).

2. Viru Vangla jättis 13.12.2013 R. Kalda taotluse rahuldamata ning märkis selgituseks, et

ehituslikult on Viru Vangla lühiajaliste kokkusaamiste ruumidesse paigaldatud eraldi klaas ja

suhtlemine toimub läbi sisetelefoni (I kd, tl 47).

3. R. Kalda esitas 27.12.2013 vaide, mille Viru Vangla rahuldas 20.01.2014. a vaideotsusega

nr 6-12/319-2 osaliselt, tunnistades vaidlustatud otsuse kehtetuks ja tegi ettekirjutuse asja uueks

otsustamiseks.

4. Viru Vangla jättis 05.02.2014. a otsusega nr 6-10/41435-3 R. Kalda 03.12.2013. a taotluse

uuesti rahuldamata (I kd, tl 47p). Viru Vangla vaideotsusega jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.

5. Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a otsusega (I kd, tl 48-49p) haldusasjas nr 3-14-50429

tühistati Viru Vangla 05.02.2014. a otsus ja kohustati vanglat R. Kalda 03.12.2013. a taotlust

uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsus jõustus 28.07.2014.

6. Viru Vangla jättis 28.08.2014. a otsusega nr 6-10/41435-4 kaebaja 03.12.2013. a taotluse

justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 31 lg-te 1 ja 2

alusel rahuldamata (I kd, tl 50-50p). Otsuses selgitati, et Viru Vanglas on üldise julgeoleku

tagamiseks kohandatud lühiajaliseks kokkusaamiseks ruumid, kus kinnipeetav ja kokkusaaja

on üksteisest eraldatud klaasseinaga ning isikud suhtlevad ruumi paigaldatud telefoni teel. See

piirang peaks kaitsma võimalike julgeolekuohtude eest nii kinnipeetavat kui ka kokkusaajat.

Kui lühiajaline kohtumine toimuks vaheseinata, tuleks kõik kokkusaajad läbi otsida. See riivaks

sügavalt isiku õigusi ning oleks aja- ja töömahukas. Peale selle tuleks iga lühiajalise kohtumise

üle teostada pidevat järelevalvet. Vaheseina kasutamine võimaldab kokkusaajatele suuremat

privaatsust, sest vanglaametnik ei jälgi kokkusaamist samas ruumis.

7. R. Kalda esitas 17.09.2014 (I kd, tl 15-18p) Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse peale vaide,

mille Viru Vangla jättis 17.10.2014. a vaideotsusega nr 6-12/218-2 (I kd, tl 19-21) rahuldamata

(I kd, tl 19-21).

8. R. Kalda esitas 20.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru

Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 ja teha ettekirjutus tema 03.12.2013. a taotluse

uueks läbivaatamiseks. Kaebaja märkis, et ta jääb kõigi oma vaides ning haldusasjas

nr 3-14-50429 esitatud seisukohtade juurde ja palus kohtul nendega arvestada.

Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega ja õigusvastane. Haldusaktis

puuduvad põhjendused, miks just kaebaja ja tema abikaasa vahel tuleb lühiajalistel

kokkusaamistel kasutada klaasist vaheseina ja suhtlemine peab toimuma sisetelefoni

vahendusel. Kaebaja arvates riivab vaidlustatud haldusakt intensiivselt tema põhiõigust era- ja

perekonnaelule. Haldusorgan ei ole tegelikult kaalutlusõigust teostanud, sest Viru Vanglal

puudub klaasist vaheseinata kokkusaamiste ruum. Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a otsuse

kohaselt asjas nr 3-14-50429 peab piirangu kohaldamisel lähtuma kokkusaajatega seonduvatest

julgeolekuriskidest. Viru Vangla ei ole vaidlustatud haldusaktis viidanud kaebaja ja tema

abikaasaga seonduvatele riskidele. Viited vangla üldisele julgeolekule ei ole kaebaja arvates

tema ja ta abikaasa kokkusaamisel piirangute kohaldamise piisavaks aluseks.

9. Tartu Halduskohus jättis 20.05.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata.

10. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16.12.2015. a otsusega R. Kalda apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas halduskohtu 20.05.2015. a otsuse ja saatis asja samale halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli halduskohus rikkunud oluliselt

kohtumenetluse normi, sest kohtuotsuse põhjendavas osas puudusid kohtu põhjendused.

Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul teha

kindlaks, kas tühistamis- ja kohustamisnõue on käesolevas asjas kaebaja jaoks võimalikud ja

tõhusad vahendid kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kui kaebusega taotletav eesmärk ei ole

saavutatav, on kohtul uurimispõhimõttest tulenev kohustus juhtida kaebaja tähelepanu tema

õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele. Ringkonnakohtu hinnangul tuli

vanglal hinnata lühiajalise kokkusaamise taotlust iga konkreetse kokkusaamise osas eraldi,

mistõttu ei saanud 03.12.2013. a taotluses märgitud „ja edaspidi“ kohustada vanglat võtma selle

taotluse lahendamisel seisukohta ka tulevikus esitatavate taotluste kohta.

11. Tartu Halduskohus andis 25.02.2016. a määrusega kaebajale võimaluse nõuet täpsustada

või muuta (või kaebusest loobuda).

12. Kaebaja esitas 07.03.2016 halduskohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks ning palus

tuvastada Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 õigusvastasus. Taotluse kohaselt

on põhjendatud huviks preventiivne eesmärk (hoida edaspidi ära sarnane tegevus vangla poolt),

hilisema kahju hüvitamiskaebuse esitamise soov ning menetluskulude väljamõistmine vanglalt.

13. Tartu Halduskohus tegi 13.04.2016. a otsusega kindlaks Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse

nr 6-10/41435-4 õigusvastasuse. Halduskohtu otsuse kohaselt võib tuvastamiskaebuse

rahuldamine anda kaebajale selge eelise ja sunnib vastustajat viima oma halduspraktika

kooskõlla põhiseaduse §-dega 10, 14 ja 26, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

art-ga 8 ja seda toetatavate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega. Halduskohus leidis, et

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise soov ei ole kohane ja ei saa anda alust tuvastamiskaebuse

rahuldamiseks, sest on vähetõenäoline, et lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isikutega

suhtlemisele piirangute seadmine ilma neid piisavalt põhjendamata saaks tekitada hüvitamisele

kuuluvat kahju. Halduskohtu otsuse kohaselt on lühiajalise kohtumise osaliste eraldamises

seisnev piirang ette nähtud julgeolekukaalutlustel. Seega saab ja peab piirangu kohaldamisel

lähtuma kokkusaajatega seonduvatest julgeolekuriskidest. Vastustaja on kaebaja taotluse

rahuldamata jätmisel tuginenud üksnes vangla ehituslikule eripärale, mis ei võimalda kaebaja

poolt soovitud tingimustega kokkusaamist. Halduskohus leidis, et otsuses puuduvad otsuse

kontrollimist võimaldavad konkreetsed asjaolud ja kaalutlused, mistõttu on tegemist olulise

menetlusveaga, mis ei võimalda keeldumise õiguspärasust kontrollida.

14. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 08.12.2016. a otsusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse,

tühistas halduskohtu 13.04.2016. a otsuse ja saatis asja samale halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on halduskohus rikkunud oluliselt

kohtumenetluse norme. Halduskohus ei teinud määrust, millega ta oleks selgesõnaliselt

aktsepteerinud kaebuse muutmist. Samuti ei nähtu, et halduskohus oleks analüüsinud kaebuse

muutmise otstarbekust või kaebuse muudetud kujul esitamise lubatavust. Ringkonnakohus

nõustus vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et selles kohtuasjas ei anna

preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamise õigust, sest VSKE § 31 lg 2 on vaidlustatud

otsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Alates 01.01.2015 kehtiv VSKE § 31 lg 2

ei võimalda vanglal kinnipeetavat ja kokkusaajat klaasist vaheseinaga eraldamata jätta. Küll

aga pidas ringkonnakohus antud asjas tuvastamiskaebust lubatavaks hilisema kahju hüvitamise

kaebuse esitamise eesmärgil, sest Riigikohus on sarnase sisuga kohtuasjades nr 3-3-1-12-14 ja

3-3-1-40-14 lugenud tuvastamiskaebuse hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise ajendil

lubatavaks. Samuti nõustus ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud

seisukohaga, et kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt lähtus halduskohus vangla otsuse

õiguspärasuse hindamisel mitte käesoleva vaidluse esemeks oleva 28.08.2014. a otsuse

põhjendustest, vaid Viru Vangla 05.02.2014. a otsuse põhjendustest. Asjaolu, et halduskohus

on otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 157 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse kohustust, annab aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks.

15. Tartu Halduskohus lubas 06.03.2017. a määrusega kaebuse muutmise ning võttis kaebuse

menetlusse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes hilisema kahju hüvitamise nõude

esitamise eesmärgil.

16. Tartu Halduskohus rahuldas 24.04.2017. a otsusega kaebuse ning tunnistas Viru Vangla

28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 õigusvastaseks. Halduskohus asus seisukohale, et

kohtuasja nr 3-3-1-40-14 p-s 16 antud Riigikohtu juhiste kohaselt oleks vangla

administratsioonile VSKE §-ga 31 antud diskretsiooni kasutamisel olnud õiguspärane hinnata

eelkõige konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Sellise ohuriski

määratlemisel saab arvestada muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka

ohte kinnipeetava suhtes. Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kinnipeetavaga kohtuvast

isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba kohtumise

põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid. Halduskohus asus seisukohale, et Viru Vangla

28.08.2014. a otsus nr 6-10/41435-4 ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest ei nähtu

asjakohased kaalutlused, sest tulenevalt vaidlustatud otsuse riivest perekonnapõhiõigustele

(põhiseaduse § 16) ei ole üldine julgeolekuoht piisav põhjendus keelduva otsuse tegemiseks

ilma konkreetsest kokkusaamisest ja kokkusaajatest tuleneva ohu hindamiseta. Vastustaja ei ole

hinnanud kaebaja ja tema abikaasa kokkusaamisega kaasnevat ohuriski, ei ole tuginenud

seejuures kaebaja isikule, võtnud arvesse tema eelnevat käitumist ega ohte kaebaja enese suhtes.

Vaidlustatud otsuse kaalutlused on üldised ning kinnipeetava ja temaga kohtuda sooviva

isikuga seostamata. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsuse kaalutlused nõuetele

mittevastavad. Seetõttu on otsus vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 3

sätestatud vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.

HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus asus seisukohale,

et praegustel asjaoludel ei ole võimalik asuda kahtlusteta seisukohale, et põhjendamiskohustuse

rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluse ajal

uusi kaalutlusi, ehkki nõuded kohase kaalutlusotsuse tegemiseks pidid olema vastustajale teada

hiljemalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-40-14 jõustumisel 30.01.2015.

Riigikohus leidis nimetatud kohtuasja p-des 16 ja 17, et puudused kaalutluste kajastamisel ei

viinud sisuliselt valele otsustusele, sest asjaoludest tulenevalt oli vangla kaalutlusruum taotluse

lahendamisel olulisel määral vähenenud. Riigikohus võttis seejuures arvesse, et sama kaebaja

on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, kannab eluaegset vanglakaristust

kinnises vanglas ning kokkusaaja isik ei vastanud esindaja nõuetele. Halduskohus asus

seisukohale, et praeguses kohtuasjas ei ole kohtul võimalik lähtuda samadest kaalutlustest, sest

kohtuasjade asjaolud ja kaalul olevad õigused on erinevad. Samuti puuduvad praeguses asjas

andmed kaebaja abikaasast tuleneva ohu hindamiseks.

Halduskohus rõhutas, et vaidlustatud otsuse õigusvastasus on eelkõige formaalne, kuid

põhjendamiskohustuse rikkumine võis viia sisuliselt valele otsustusele. Kohtul puudus

asjakohaste kaalutluste ja asjaolude vastustaja poolt välja toomata jätmise tõttu võimalus

teistsugusele seisukohale asumiseks. Haldusakti põhjendamiskohustuse täitmise korral ja

kaalutlusreeglite järgimisel ei ole välistatud taotluse rahuldamata jätmise sisuline õiguspärasus,

kui kohased kaalutlused on haldusaktis selgelt välja toodud ja jälgitavad. Käesoleval juhul

vaidlustatud otsusest ega vangla muudest põhjendustest nõuetekohast kaalumist ei nähtu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

17. Viru Vangla esitas 24.05.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

24.04.2017. a otsuse tühistada ja jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus täies

ulatuses rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuse esitamise ajaks olid asjaolud sedavõrd

muutunud, et kahjunõuet ettevalmistav tuvastamiskaebus ei ole lubatav. Kuigi vaidlustatud

otsus tehti 28.08.2014, olid otsuse põhjendused suunatud küsimusele, miks ei võimaldatud

kaebajale lühiajalist kokkusaamist oma abikaasaga ilma klaasist vaheseinata 05.12.2013

toimunud kokkusaamisel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju

hüvitamise nõue esitada kolme aasta jooksul alates kahju tekkimisest teadasaamisest. Nähtuvalt

kohtuasja nr 3-17-529 materjalidest sai kaebaja oma tekkinud või väidetavast kahjust enda

kinnitusel teada koheselt, st 05.12.2013, ning selles asjas ei saanud vangla otsus mõjutada

kahjunõude esitamise tähtaja kulgemist. Viidatud kohtuasjas tagastati kaebaja kahjunõue

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (kaebaja esitas vanglale kahjunõude tähtaega

rikkudes).

Apellatsioonkaebuse

esitamise

ajal

toimus

nimetatud

kohtuasjas

määruskaebusmenetlus. Käesolev kohtuasi ei saa kuidagi parandada kaebaja õiguspositsiooni

ega aidata teda kahjunõude menetluses. Seepärast tuleks kohtuasja menetlus kaebaja

õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu lõpetada.

Halduskohtu otsuse sisulise osa osas on vastustaja seisukohal, et kohtuotsuse põhjendused ei

ole selged ja jälgitavad, mistõttu on rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning

VSKE § 31 lg-t 2 on valesti kohaldatud. Otsuse põhjendustest ei ilmne üheselt, millist vangla

haldusakti halduskohus hindas, sest halduskohtu otsuse p 20 kokkuvõtvas lauses leidis kohus,

et vangla 28.09.2012. a otsus nr 6-10/35880-1 on formaalselt õigusvastane. Nimetatud otsus ei

ole käesoleva vaidluse esemeks.

Samuti ei nõustu vastustaja halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsusest ja muudest

vastustaja põhjendustest ei nähtu asjaolude nõuetekohast kaalumist. Üldine oht vangla

julgeolekule on asjakohane kaalutlus ning seda vaidlustatud otsuses ka käsitleti. Lisaks kaaluti

vaideotsuses, miks on vangla üldine julgeolek otsuse aluseks olnud kokkusaamisel kaalukam

kaitstav hüve kui kaebaja õigus saada lühiajalisel kokkusaamisel kokku oma lähedasega ilma

klaasist vaheseinata ning mil viisil on võimalik sellist ebamugavust kompenseerida.

18. Kaebaja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning

palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ta loeb

tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks soovi saada tagasi kantud kohtukulud summas 30 eurot

ning esitada hüvitamiskaebus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on

õigesti leidnud, et kaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

vaidlustatud otsus on kaalutlusvea tõttu õigusvastane. Ringkonnakohus muudab aga

halduskohtu otsuse põhjendusi vaidlustatud haldusakti formaalset õigusvastasust puudutavas

osas.

20. Vastustaja

leiab

apellatsioonkaebuses,

et

tuvastamiskaebus

ei

ole

kaebaja

õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu enam lubatav, sest kaebaja ei saa edaspidi 05.12.2013

toimunud kokkusaamisega seonduvat kahju hüvitamise nõuet tähtaja möödumise tõttu esitada.

Vastavalt HKMS §-le 2891 kohaldatakse enne 01.01.2018 esitatud edasikaebustele

halduskohtumenetluse seadustiku enne 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni. HKMS v.r. § 45 lg 2

kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tagastati kohtuasjas nr 3-17-529 Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a

määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebus, milles kaebaja taotles talle 05.12.2013 toimunud

lühiajalisele kokkusaamisele Viru Vangla poolt kohaldatud piirangutega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist. Määruse põhjenduste kohaselt oli kohustuslik kohtueelne kahju hüvitamise

taotlus esitatud kaebetähtaja rikkumisega, mistõttu ei saanud kohustuslikku kohtueelset

menetlust lugeda läbituks. Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2017. a määrus, millega jäeti kaebaja

määruskaebus rahuldamata, jõustus 14.07.2017. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahju

hüvitamise kaebuse esitamisel samadel asjaoludel eeltoodust tulenevalt enam perspektiivi.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal on vaidlustatud otsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks jätkuvalt põhjendatud huvi. Kaebaja on esitanud taotluse (I kd, tl 153) ning ta on

kinnitanud nii kaebuse nõude muutmise taotluses (I kd, tl 147) kui ka apellatsioonkaebusele

esitatud vastuses, et soovib käesolevas asjas kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt.

Võttes arvesse asjaolu, et tuvastamiskaebuse menetlusse võtmise ajal ei olnud kahju hüvitamise

kaebus

ilmselgelt

perspektiivitu,

peab

ringkonnakohus

käesolevas

asjas

esitatud

tuvastamiskaebust endiselt lubatavaks, mistõttu puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

22. Alternatiivselt kaebuse läbivaatamata jätmisele taotleb vastustaja apellatsioonkaebuses

halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist.

23. Vastustaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et kohtuotsuse põhjendused ei ole selged ja

jälgitavad, sest otsuse põhjendustes on viide vangla otsusele, mis ei ole käesoleva kohtuasja

esemeks. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu 24.04.2017. a otsuse p 20 viimases lauses

on halduskohus osundanud ekslikult asjassepuutumatule otsusele. Nii halduskohtu otsuse

samast punktist kui ka muudest osadest (nt p-d 14, 18, 19, 23, 24) nähtub aga selgelt, et

halduskohus hindas vaidluse esemeks olnud vangla otsuse õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt

ei nõustu ringkonnakohus vastustaja eeltoodud seisukohaga.

24. Vastustaja leiab erinevalt halduskohtust, et vaidlusalune otsus on kaalutlusvigadeta.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vaideotsuse punktides

3.7.–3.8. on kaalutud, miks on vangla üldine julgeolek vaidlusaluse otsuse esemeks olnud

kokkusaamisel kaalukam kaitstav hüve kui kaebaja õigus saada lühiajalisel kokkusaamisel

kokku oma lähedasega ilma klaasist vaheseinata ning mil viisil on võimalik sellist ebamugavust

kompenseerida.

25. Ringkonnakohus märgib, et Viru Vangla 28.08.2014. a otsuse nr 6-10/41435-4 tegemise

ajal kehtinud VSKE § 31 lg 2 kohaselt võis kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku

eraldada kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas klaasist või

traatvõrgust vaheseinaga. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et nimetatud norm nägi

vanglale otsuse tegemisel ette kaalutlusõiguse. Halduskohus leidis, et tulenevalt vaidlustatud

otsuse riivest perekonnapõhiõigustele (põhiseaduse § 16) pidanuks vastustaja hindama otsuse

tegemisel muuhulgas ka konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Ohuriski määratlemisel peaks

arvestama muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka ohte kinnipeetava

suhtes ning kinnipeetavaga kohtuda soovivast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide

olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba kohtumise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-40-14, p 16). Viru Vangla

28.08.2014. a otsusest nr 6-10/41435-4 ja 17.10.2014. a vaideotsusest nr 6-12/218-2 nähtuvalt

ei ole vastustaja kaebaja ja tema abikaasa isikust lähtuvat ohuriski lühiajalise kokkusaamise üle

otsustamisel arvesse võtnud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus vastustaja väitega, et

vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadeta.

26. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses kaalutlusvea tuvastamise käigus (p 20), et otsus on

vastuolus HMS § 56 lg-s 3 sätestatud vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.

Seejärel asus halduskohus kontrollima, kas kohaldamisele kuulub HMS §-s 58 sätestatu, mille

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel

rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus jõudis järeldusele, et praegustel asjaoludel ei

ole võimalik asuda kahtlusteta seisukohale, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaalutlusvea

tegemine on samastatav haldusakti vorminõuete rikkumisega. Kuna kaalumisel arvesse võetud

asjaolud peavad HMS § 56 lg 3 kohaselt kajastuma haldusakti põhjendustes, toob

asjassepuutuva asjaoluga arvestamata jätmine lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele kaasa

haldusakti sisulise õigusvastasuse. Lisaks on jäänud halduskohtul tähelepanuta, et HMS § 58

kuulub kohaldamisele üksnes tühistamiskaebuse esitamisel. Käesolevas asjas on kaebaja

esitanud tuvastamiskaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Vangla 28.08.2014. a otsus

nr 6-10/41435-4 kaalutlusvea tõttu sisuliselt õigusvastane, sest kohtul ei ole konkreetse

lühiajalise kokkusaamisega kaasneva ohuriski hindamata jätmise tõttu võimalik veenduda, kas

kaebaja 03.12.2013. a taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendatud. Ringkonnakohus asendab

selles osas halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

27. Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

24.04.2017. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)