1-17-9580/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-17-9580

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 1-17-9580 (17231501928) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid L.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

Süüdimõistetu L.P isikukood XXX; viibib Viru Vanglas

Kaitsja Kaitsja kohtumenetluses ei osalenud Istungi toimumise aeg 22.02.2018

RESOLUTSIOON

Jätta L.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

L.P tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9

- § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud ja 16 päeva vangistust – võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja

1-17-9580

2

26 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41

alusel valiti L.P suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttes L.P vahi alla kohtusaalis ning lugedes karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aja, s.o 11.10.2017

Karistuse kandmise algus on 11.10.2017 ja lõpp 06.06.2018.

Kinnipidamisasutuses L.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 11.02.2018. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 21 korda (kaksteist on arhiveeritud), ning vanglas kannab karistust neljateistkümnendat korda. Kinnipeetava varasemad kuriteod on olnud koos vägivalla kasutamisega, viimased kuriteod on vargused, varguse katsed. Praegune kuritegu on varguse katse. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on karistusaeg alla

ühe aasta ning individuaalset täitmiskava ei koostatud. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Enne vangistust elas sõbra juures aadressil xxx. Isik ise väidab, et läheb sinna elama ka peale

vabanemist, korteri võtmed pidid olema tema käes. Kriminaalhooldusametnikul antud aadressil elavat sõpra ei õnnestunud kätte saada ning elukohta ei saa kontrollida. RR andmetel

on isiku aadress Eestis Haabersti linnaosa, Tallinn. Kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda sotsiaalmajutusüksusesse-varjupaika Alasi tn 8, Tallinn. Kinnipeetava sõnul lõpetas ta 8. klassi Tapa erikoolis ning 9, 10 ja 11. klassi lõpetas juba

Venemaal vanglas. Murru vanglas olles töötas 14 aasta jooksul lukksepana. Läbis seal ka keevitaja kursused. Riigikeelt valdab, oskab suhelda ametnikuga eesti keeles. Enne vangistust

oli sissetulekuallikaks pension ning tegi ka juhutöid. Seisuga 11.01.2018 on TÄITIS-e

andmetel kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 11 983,87 eurot ja K-raha andmetel

vabanemisfondis 11,79 eurot. Kinnipeetav on esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile pensioni pikendamiseks. Vabanemisel kindel töökoht puudub.

Isiku vanemad ja vennad on surnud, on õde Ljubov Vinkel, kes elab Ivangorodis. Õega

suhtleb harva. Kinnipeetav on lahutud ning on 5 täiskasvanut last, kellega ta ei suhtle. Kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad ka kuritegeliku mõtteviisiga inimesed, kellega on teinud katseid suhtlemine lõpetada. Sõber, kellega enne vangistust koos elas ning kuhu läheb elama

ka vabanemisel, kuritarvitab alkoholi. Korduv kriminaalja väärteokorras karistatus viitab

hoolimatule ja riskeerivale elustiilile. L.P ei hooli oma tegude tagajärgedest on süstemaatiline õiguserikkuja. Kuriteo sooritamise hetkel oli alkoholijoobes. L.P ise eitab alkoholiprobleemi, kuid

teda on korduvalt karistatud alkoholi varguse katse eest. Meditsiiniosakonna hinnangul on

kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Narkootikume tarvitanud ei ole. Kroonilisi haigusi ei põe, psühhiaatrilisi probleeme ei ole. Kinnipidamisasutuse ettekandest nähtuvalt on L.P kaotanud kontrolli oma käitumise

üle ja väljendanud agressiivsust, ent enamasti eelistab konflikte lahendada rahumeelselt. Probleemide lahendamisel otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu kui pikaajalist tulemust. Teiste

inimeste seisukohti ja oma tegevuse tagajärgi mõistab lähtuvalt isiklikust kogemusest.

Tulevikueesmärgid on ebamäärased, kuna isik ise räägib ühte juttu, kuid kontrollides tema väited ei vasta need tõele. Kinnipeetav on ametnike suhtes salliv, kuid mitte koostöövalmis. Süütegude rohke hulk viitab sellele, et isiku mõtlemine on üsna enesekeskne, arvestab peamiselt enda heaolu ja ei hooli

üldtunnustatud väärtushinnangutest. On rikkunud käitumiskontrolli nõudeid

kriminaalhooldusel olles ja katseajal pannud toime uue kuriteo. Kuriteo toimepanemises ei

näe midagi halba, kuna vabandab seda asjaoluga, et ta oli purjus ja ei teadnud mida teeb.

Motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks ei ole, kuna isiku arvates on tema käitumine normaalne. Oht ühiskonnale seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem juhul, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ning on majanduslikult raske olukord. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 64

1-17-9580

3 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata L.P-le katseaeg

kuni 06.06.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise

tõenäosusest käitumiskontroll kuni 06.06.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata L.P-le järgmised kohustused: - KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - antud kohustus aitaks ära hoida uute probleemide teket; - KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle

või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist – antud kohustus aitaks ennetada majanduslikke probleeme.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt rahvastikuregistri andmeil kinnipeetaval lähedasi pole. Kinnipeetava vanemad ja vennad on surnud. On õde, kes elab Venemaal ning kellega on suhtlus väga harv. On ka 5 täiskasvanud last, kuid nendega on suhtlus katkenud. Sõber xx sõnul sai nende tutvus alguse, kui kinnipeetav töötas tema alluvuses. Xxi sõnul on

kinnipeetav korralik töömees, kuniks alkoholi ei tarvita. Käesolevalt Xxi sõnul nad kinnipeetavaga ei suhtle. Enne käesolevat vangistus elas kinnipeetav xxx külas, xxx talus, kus tegi tööd ning sai ka elada. Käesolevalt sinna elama pole võimalik asuda, kuna tema asemele

on sinna teine inimene tööle võetud. Viimase kriminaalhoolduse ajal elas ka osaliselt xxx koos oma sõbraga, kuid sinna elama asumine võimalik pole, antud aadressil elavat sõpra ei õnnestunud ametnikul kätte saada. Kinnipeetava sissekirjutuse, s.o täpsusega Haabersti Linnaosa, järgne kohalik omavalitsus on andnud kriminaalhooldajale vastuse, et koheselt mingit elamispinda kinnipeetavale anda pole, võib end peale vabanemist panna elamispinna saamiseks järjekorda, kuid võib minna aastaid,

enne kui eluaseme saab. Kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda sotsiaalmajutusüksusesse - varjupaika Alasi tn 8, Tallinn.

Erakorralises ettekandes asub kriminaalhooldusametnik järeldusele, et võttes arvesse kinnipeetava rohket karistatust võib arvata, et tema suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse

taustaga isikuid. Vabanemisjärgset töökohta pole, varasemalt on ametlikult töötanud keevitajana ning mitteametlikult ehitustel. Kinnipeetava rohkearvulised varavastased kuriteod

viitavad kehvale majandusliku toimetuleku oskusele, samuti on seni isiku toimetulekut mõjutanud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, peamiselt

varavastaste kuritegude eest, osade kuritegude puhul on esinenud ka vägivalda. Viimase

kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo (vargus). Kriminaalhooldusametnikule

kättesaadavate andmete kohaselt on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, alkoholi võib pidada üheks kuritegude toimepanemise soodusteguriks.

Esitatud ettekandes asub kriminaalhooldusametnik seisukohale, et kui kohus peab

otstarbekaks kinnipeetava L.P tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata L.P-le käitumiskontroll ja katseaeg

karistusaja lõpuni – kuni 06.06.2018. Lisaks kohustada isikut KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 järgi alljärgnevaid lisakohustusi: 1) KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - antud kohustus aitaks ära hoida uute probleemide teket; 2) KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist – antud kohustus aitaks ennetada majanduslikke probleeme.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta L.P ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistungil avaldas L.P , et soovib ennetähtaega vabaneda. Kohtule esitatud iseloomustust ei pea ta õigeks. Ta nägi kontaktisikut vaid kolmel korral ning selle pinnalt ei saa anda iseloomustust. Ekslikult on märgitud, et tal ei ole elukohta ning teod on sooritatud

alkoholisõltuvuse tõttu. Tal ei ole alkoholisõltuvust. Vabanemisel on tal võimalus asuda elama Xxx. Ta on sinna sisse kirjutatud. Hetkel seal keegi ei ela, käiakse üksnes kontrollimas,

et kõik oleks korras. Naine elab samuti xxx. Vanglas käib tööl ja ka vabaduses jätkaks

1-17-9580

4

töötamist. Tal on võimalus asuda tööle kojamehena Viimsi piirkonnas (L.P väitel on

seal kaks maja nelja trepikojaga, kuid aadressi seal ei ole), samuti xxx. Lisaks saab ta pensioni.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab et L.P

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 1-14-10087, p 33).

Lühikese karistusaja tõttu ei ole L.P-le individuaalset täitmiskava koostatud. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kinnipeetava puhul saab eeldada, et vabadusse sattudes käitub ta õiguskuulekalt.

L.P iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset, mida kohus võtab arvesse.

Nimelt on L.P omandanud Tapa erikoolis ning vangistuses viibitud aja jooksul

hariduse, mis kinnipeetava sõnul on 11 klassi. Vanglas oleku ajal on ta töötanud 14 aasta jooksul lukksepana ning läbinud ka keevitaja kursused. Valmistudes vanglast vabanemiseks

on kinnipeetav esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile pensioni pikendamiseks, mis

rahuldamise korral tagab püsiva sissetuleku. Vabaduses viibimise perioodidel on täitnud

töökohustusi. Kinnipeetav valdab riigikeelt. Positiivsena saab välja tuua ka

distsiplinaarkaristuste puudumise. Nimetatu on oluline asjaolu ja see on üks tingimisi ennetähtaega vabastamise eeldustest.

L.P ennetähtaegse vabastamise vastu räägib oht, et süüdimõistetu võib vabaduses

jätkata kuritegude toimepanemist. Esmalt märgib kohus, et L.P on viimati karistatud Harju Maakohtu 13.10.2017 otsusega, millega L.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi varguse katse toimepanemises, kusjuures varguse objektiks oli

alkohoolne jook. Nimetatud kuritegu oli sooritatud 11.10.2017, so eelmise kohtuotsusega

(Harju Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsus) määratud katseajal. Kusjuures ka 20.06.2017

süüdimõistev otsus oli alkoholi varguse katse süüdistuses. Seega ei ole L.P-le

vähimatki mõju avaldanud tema suhtes kohaldatud katseaeg ja teadmine, et katseajal uue

kuriteo toimepanemisel võidakse ärakandmata osa karistusest täitmisele pöörata. Kohtu

veendumuse kohaselt annab see omakorda aluse arvata, et L.P kuritegelik

käitumine (eeskätt varavastaste süütegude sooritamine) ei ole vähenenud ning kriminaalhooldusega kaasnev pidev järelevalve tema õiguskuulekust taganud ei ole. Seetõttu

leiab kohus, et L.P karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Nimetatud seisukohta kinnistab veelgi asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt on L.P varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kehtivaid kriminaalkaristusi on

üheksa. Samuti on L.P korduvalt karistatud ka väärtegude, mh aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse eest kinnipidamiskohas, varavastases süüteos väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ning alkoholiseaduse rikkumise alaste väärtegude toimepanemise eest.

1-17-9580

5

Vangla hinnangul on L.P puhul uute kuritegude soodusteguriks mh alkoholisõltuvus. Raskuste tekkides on L.P valinud ühiskonnas taunitava lahenduse

– ta on kaotanud kontrolli oma käitumise üle ja väljendanud agressiivsust. Kuigi üldjuhul eelistab L.P konflikte lahendada rahumeelselt. Siiski peab märkima, et L.P

arvestab peamiselt enda heaolu ja ei hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest, mida iseloomustab süstemaatiline varguste toimepanemine ja mille iseloomustavaks tunnuseks on

alkohoolsete jookide varastamine ning millist käitumist peab kinnipeetav ise normaalseks. Tutvudes kohtutoimiku materjalidega, on kohus seisukohal, et L.P mõtlemises ja hoiakutes ei ole toimunud muutust. Tuleb tõdeda, et vanglas on L.P diagnoositud

alkoholisõltuvus. Kohtuistungil avaldatust nähtuvalt L.P ise sõltuvust ei tunnista. Olukorras, kus isik ise vastavat probleemi ei teadvusta, puudub ka alus arvata, et ta astuks samme vältimaks edaspidi alkoholi tarbimist, st probleemkäitumist, mis on eelnevalt tinginud süütegude sooritamise. See kätkeb endast tõsist ohtu, et L.P hakkab vabaduses taas harjumuspärase eluviisi juurde naastes alkoholi tarbima ja sealt on juba suhteliselt lühikene

tee ka uute kuritegudeni. L.P korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isiku puhul oma eesmärki täitnud, mistõttu ei ole usutav, et L.P hakkaks vabaduses seaduskuulekalt elama.

Samuti osundab kohus, et L.P tasumata rahaliste nõuete kogusumma on 11 983,87

eurot. Vaatamata töökohustuste täitmisele vangistuses viibimise ajal, on tal vabanemisel vanglakontole kogunenud rahalisi vahendeid summas 11,79 eurot ulatuses, mis ei ole piisav enda igapäevavajaduste rahuldamiseks pikema aja kestel. Siit tulenevalt võivad just vabaduses ees ootavad majanduslikud raskused viia L.P taas uute kuritegude toimepanemiseni.

Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et L.P tuttavate hulgas on kuritegeliku

mõtteviisiga inimesed. Kuritegeliku mõtteviisiga isikutega suhtlemist saab aga pidada uue

kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks, kuna süüdimõistetu suhtleb isikutega,

kellel on kriminaalsed väärtushinnangud. Kinnipeetava suhtlusringkonda iseloomustavana saab välja tuua ka selle, et toetav perekond L.P puudub - tema vanemad on surnud,

õde elab Venemaal ning viie täisealise lapsega on suhtlus katkenud. L.P nimetas kohtuistungil lähedase isikuna naisterahvast, kuid samas andis tema elukoha kohta ebaõigeid andmeid. Nimelt märkis L.P, et naine elab xxx, kuid nimetatud aadressil asub lasteaed, mitte elumaja. Seega on kohtul alust kahelda süüdimõistetu väidete tõepärasuses. Sama käib tema väite kohta, mis puudutab tema enda elukoha olemasolu. Enda sõnul omab L.P sissekirjutust xxx Samas rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht registreeritud üksnes linnaosa täpsusega. Esitatud iseloomustusest nähtub, et peale vabanemist soovib L.P asuda elama oma sõbra juurde, kuid sõbra/korteriomaniku seisukoht toimiku materjalides puudub ja seega ei ole võimalik anda hinnangut nimetatu positiivseks realiseerumiseks. Elukohajärgne omavalitsus

on asunud seisukohale, et kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda sotsiaalmajutusüksusesse – varjupaika, kohta kus saavad oma öö mööda saata need inimesed, kes mingitel põhjustel on jäänud ilma elukohata. Nimetatu ei taga aga püsivat elukohta ning voodikoha saamine on sõltuvuses vaba voodi olemasolust ning ligipääs teenusele on tagatud vaid öö möödasaatmiseks ajavahemikul 19.00-9.00.

On oluline välja tuua, et varasemate kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on

olnud alkoholijoove. Vabanedes sisult samasugustesse tingimustesse, kus L.P on viibinud enne vangistusse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal (s.o soov elada sõbra elukohas, kellel on samuti alkoholisõltuvus, olles ise alkoholisõltuvuse diagnoosiga ja ilma

garanteeritud töökohata), võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub veendumus, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt.

Hinnates KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et

süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuritegude toimepanemise

asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse

1-17-9580

6

arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ja seda ohtu ei kaalu üles ka L.P positiivselt iseloomustavad andmed.

Kuigi KarS § 76 lg-s 4 sätestatu kohaselt ei ole kohus otsustuse tegemisel vangla hinnangutega seotud, märgib kohus, et võtab antud määruse tegemisel arvesse, et Viru Vangla ja prokurör ei toeta L.P ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohus L.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 , 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik