2-16-17710/22 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17710

Tsiviilasi

Xxxxhagi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

196,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx)

Kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, lepinguline

esindaja Tõnu Kala

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 19.02.2018 taotlus menetluse peatamiseks

rahuldamata.

2. Jätta Xxxx hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta Xxxx kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada Xxxx menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (28.02.2018). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue

1. Xxxx(hageja) esitas 23.11.2016 maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtutäitur Kaire

Põlts’ilt (kostja) välja mõista kahjuhüvitis 180,78 eurot või alternatiivselt alusetu rikastumise

sätete alusel 90,78 eurot ja kahjuhüvitis sissenõudmiskulude eest 90 eurot, lisaks

sissenõutavaks muutunud viivise 1,50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hagiavalduse kohaselt algatati hageja vastu täiteasi nr 025/2011/2710. Hagejale Eesti

Haigekassa poolt makstud hüvitis summas 90,78 eurot arestiti ilma, et hagejat oleks arestist

õigeaegselt teavitatud. Arestimisest sai hageja teada alles Eesti Haigekassa poolt

väljasaadetud arestimise teatises, mille hageja sai kätte 06.10.2016. Selleks ajaks oli kostja

raha juba edasi kandnud. Hageja esitas 17.10.2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille

kohtutäitur jättis rahuldamata.

Hageja leiab, et kostja tegevus oli seadusevastane ning kostja on tekitanud sellega hagejale

kahju. Teoks, mis kahju tekitas, oli täitetoimingust nõuetekohane mitteteavitamine, mis viis

selleni, et hageja ei saanud täitetoimingut õigeaegselt vaidlustada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja vara

arestimine on teostatud täiteasja nr 025/2011/2710 menetluses, kuivõrd hageja võlga

vabatahtlikult ei täitnud. Kohtutäituri poolt teostatud arestimise tulemusena on hageja

vabanenud temal lasunud kohustustest 90,78 euro ulatuses. Seega ei ole hageja vara alusetult

vähenenud, hävinud, samuti hageja vara ei ole kaotsi läinud. Seevastu on lõpetatud

täitemenetlus ning hagejat ei koorma enam täiteasja menetluse raames seatud piirangud.

Hageja varaline seisukord ei ole nimetatud sissetuleku arestimise järgselt tegelikkuses

muutunud.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna hageja ei saanud taotleda arestitud summa

tagastamist, on temale igal juhul tekkinud kahju. Kostjapoolne võimalik arestitud sissetuleku

tagastamise taotlus ei ole täitemenetluse raames automaatselt rahuldamisele kuuluv, vaid

nimetatud taotluse rahuldamiseks tulnuks hagejal kui võlgnikul kohtutäiturile esitada ning

põhistada ja tõendada oma tegelike sissetulekute tegelikku suurust vastavas kalendrikuus ja

esitada muud teavet oma varaliste õiguste kohta.

Isegi juhul, kui kostja oleks tekitanud hagejale kahju, siis tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi üldjuhul

arvata kahjuhüvitisest maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise

tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Kostja hinnangul on hageja viidatud arestimise

tulemusena vabanenud täitekuludest täiteasjas 025/2011/2710 summas 50,78 eurot ning ka

võlanõudest/täitekuludest täiteasjas 052/2011/822, summas 40 eurot, milline kanti kostja

poolt 04.10.2016 Tallinna kohtutäiturile Urmas Tärno ametialasele kontole viimase poolt

21.09.2016 koostatud ja esitatud aktile.

Kostja hinnangul on hagejapoolne kohtueelsete õigusabikulude kandmine täitemenetluses

olnud ebavajalik ning põhjendamatu. Isegi juhul, kui kostja tegevusega oleks hagejale kahju

tekitatud, siis kuuluks võimalik hüvitis igal juhul vähendamisele, kuivõrd arvestades arestitud

summa suurust täitemenetlustes ja õigusabile kulutatud summat, on õigusabi ebamõistlikult

3

suur. Lisaks tuleb arvestada ka asjaolu, et hageja vabanes 90,78 euro ulatuses oma

võlakohustustest. Kostja hinnangul puudub alus ka viivise nõudmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

3. 19.02.2018 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et hageja 17.10.2016

kaebus täituri tegevuse peale pole veel lahendatud. Seega pole tuvastatav võlgniku tegelik

maksejõulisus perioodil, mil arestiti võlgniku töövõimetushüvitis. Hageja ei ole menetluse

peatamise taotluse osas seisukohta avaldanud.

Kohtu hinnangul ei ole menetluse peatamise taotlus põhjendatud ja see tuleb jätta

rahuldamata. Kostja ei ole täpsustanud, mis alusel ta menetluse peatamist taotleb. Eeldades, et

selleks on TsMS § 356 lg 1, siis kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisele tähtsust, kuidas

kostja hageja 17.10.2016 kaebuse lahendab, sest juba Harju Maakohtu 12.12.2017 määruses

on kohus tuvastanud kostja õigusvastase tegevuse Eesti Haigekassa hüvitise arestimisel.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaidlustamata asjaolude kohaselt:

• Kostja viis kohtutäiturina läbi täitemenetlust täiteasjas nr 052/2011/822, kus

sissenõudjaks oli Tartu linn ja võlgnikuks kostja (tl 74-77);

• Nõude sisuks oli rahatrahv 40 eurot (tl 78-79);

• 23.08.2016 tegi kostja rahalise nõude arestimise akti Eesti Haigekassale (72);

• Eesti Haigekassa pidas töövõimetuslehe alusel määratud hüvitise summast kinni 90,78

eurot (tl 23).

6. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, leides, et kuna kostja kohtutäiturina

ei täitnud oma ametikohustusi nõuetekohaselt, siis on sellest tekkinud hagejale kahju.

Alternatiivselt on kostja saanud õigusvastase täitetoimingu alusel raha ning hagejal on õigus

nõuda raha kostjalt tagasi alusetu rikastumise sätete alusel.

7. Esitatud nõue tuleb lahendada kohtutäituri seadusest (KTS) tulenevalt. Poolte vahel ei saa olla

tekkinud deliktilist vastutust. Kohtu hinnangul on kostja teostanud toimingud seaduse alusel

täites sissenõudja nõuet ning käesoleval juhul ei saa tõusetuda kostja vastutust alusetu

rikastumise sätete alusel (VÕS § 1027 jj).

8. Pooled ei vaidle, et kostja arestis Eesti Haigekassa poolt avaldajale väljamaksmisele kuulunud

hüvitise sumas 90,78 eurot ja ei teavitanud sellest õigeaegselt hagejat. Kostja otsusest

nähtuvalt oli akt koostatud 23.08.2016, kuid hageja sai arestimisest teada alles Eesti

Haigekassa poolt väljasaadetud arestimise teatises, mille hageja sai kätte 06.10.2016

(kohtutäituri 16.11.2016 otsus, tl 31-35).

Tsiviilasjas nr 2-16-17715 (Xxxxkaebus kohtutäitur Kaire Põlts’i 16.11.2016 otsusele

täiteasjas nr 025/2011/2710) vaidlesid pooled selle üle, kas kostja arestis hüvitise õiguspäraselt

ja teavitas avaldajat arestimisest kohaselt (tl 87-91). 12.12.2017 määrusega on hageja kaebus

rahuldatud ja kostjat kohustati vaatama uuesti sisuliselt läbi hageja 17.10.2016 kaebus, mis

puudutab arestimise õigusvastasuse kindlakstegemist.

9. KTS § 9 lg 1 järgi kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest

riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo

töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 3 järgi ametist vabastatud kohtutäitur

vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast

ametist vabastamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) 3. peatükk reguleerib kahju hüvitamist

ja kohus kontrollib nimetatud seadusest tulenevate kahju hüvitamise eelduste olemasolu.

4

10. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 järgi kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid.

11. Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus hindama, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi

süüliselt, kas hagejale tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda kohtutäiturilt kahju

hüvitamist. Kohtutäitur vastutab üksnes süü olemasolu korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104

lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

12. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline

olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sama põhimõte on

sätestatud VÕS § 127 lg-s 1.

13. Tsiviilasjas nr 2-16-17715 on kohus tuvastanud, et kostja ei pööranud tähelepanu, et hageja

esitas avalduse arestist vabastamiseks kaebuse vormis (täitemenetluse seadustik (TMS) § 133

lg 1). TMS § 130-136 sätete põhieesmärgiks on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava

täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt

vajalikud vahendid. TMS § 131 näeb ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa sissenõuet

pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute

arestimisel nende suurusest lähtuvalt. Kohus tuvastas, et hageja jäeti ilma võimalusest taotleda

summa arestist vabastamist, kuna summa arestist vabastamise taotluse esitamise ajaks oli raha

juba osaliselt kohtutäitur U.Tärno’le üle kantud ja võlgnik ei saanud enam enda õigusi

efektiivselt kaitsta (vt 12.12.2017 määruse p 32). Kohtutäitur oleks pidanud arvestama TMS §-

st 132 sätestatud arestimise piirangutega. Kohtu hinnangul on kostja süüliselt oma

ametikohustusi rikkunud täiteasja nr 025/2011/2710 menetlemisel.

14. Järgnevalt tuleb hinnata, kas hagejale on tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja

ametikohustuste süülise rikkumisega (VÕS § 127 lg 1, 4).

15. Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda kostja poolt arestitud summat tagasi alusetu rikastumise

sätete alusel. Kostja on raha üle kandnud sissenõudjale. Sellistel juhtudel ei saa aga juba

sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt,

vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud

(osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

3-08, p 16).

16. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud, sest hagejale ei ole kahju

tekkinud. Hagejal oli täitamata kohustus kolmanda isiku ees ning selle tagajärjel on ta selle

kohustuse täitmisest vabanenud.

Hageja nõuab kahjuhüvitisena ka täitemenetluse raames tasutud täitekulusid 50,78 eurot (tl

80-81). Kohtutäituril on õigus saada tasu täitetoimingu läbiviimise eest (KTS § 28 lg 1).

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võis kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse

seadustikus otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras (KTS § 52). KTS § 53 järgi kui kohus

on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel

seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule

kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Tasu nõudmisega ei ole kostja

hagejale kahju tekitanud, sest tasu on nõutud seaduse alusel ja nõude õigusvastasust ei ole

täitemenetluse seadustikus sätestatud erikorras vaidlustatud.

5

17. Hageja nõuab õigusabikulude hüvitamist summas 90 eurot (tl 26). Nimetatud kulu on hageja

kandnud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks (kaebuse koostamine ja konsultatsioon, tl 21-

22).

TsMS § 144 p 4 järgi kohtuvälised kulud on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud,

välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse

lõppu. Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kuludeks on kulud, mis

tekkisid kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaevates, sest TMS § 218 lg 1 teise lause järgi

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule

kaevata ei saa. Kohtutäitur tegi otsuse 16.11.2016 ning kaebus kohtutäituri tegevuse peale

esitati maakohtule 23.11.2016 (tl 6-10). Seega on tegemist tsiviilasja nr 2-16-17715

menetluskuludega, mida käesolevas asjas VÕS § 128 lg 3 järgi otsese varalise kahjuna nõuda

ei saa.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

20. 28.11.2016 on hagejale määratud menetlusabi riigilõivu 75 euro tasumiseks (tl 43).

Kostjal menetluskulud puuduvad. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude

rahalist suurust maakohtus.

21. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik