1-09-12872/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(11) 1-09-12872

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2009.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Tatjana Tamm Kriminaalasja number 1-09-12872 (09260101097) Kriminaalasi Vladimir Bliznovi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi; Egert Konti süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8; § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8 järgi; E.K süüdistus KarS § 202 lg 2 p 1 järgi; Kristjan Kolsari süüdistus KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 järgi ning

Katrin Kivisaare süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Vladimir Bliznov

Elukoht: XXXXXX XX-XX, Tartu; asukoht: Tartu Vangla; isikukood: 38002052733;

Varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Tartu Linnakohtu 30.11.1999.a.otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 3 järgi rahatrahviga 3280 krooni; väärteomenetluses karistatud 1-l korral

Tõkend – vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 23.03.2009 vahistamismäärusega, kahtlustavana kinni peetud 23.03.2009 Kaitsja Advokaat Valli Murde

Süüdistatav Egert Kont

Elukoht: XXXXXXXXX XXX, Tartu; asukoht: Võru Arestimaja; isikukood: 39101232731;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata;

2(11) väärteomenetluses karistatud 8-l korral

Tõkend – vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 27.03.2009 vahistamismäärusega, kahtlustavana kinni peetud 27.03.2009 Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav E.K

Elukoht: XXXX XXX, Tartu; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral; väärteomenetluses karistatud 11-l korral. Kaitsja Advokaat Aivar Kello

Süüdistatav Kristjan Kolsar

Elukoht: XXXX XX-XX, Tartu; isikukood: 39103172730;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 1-l korral.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Marko Paabumets

Süüdistatav Katrin Kivisaar

Elukoht: XXXXXXXXX XX-X, Tartu; isikukood: 48809302732;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 4-l korral.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Vladimir Bliznov KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata mõistetud vangistusest kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Osalise karistusaja algust lugeda alates 23.03.2009.a.

2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui Vladimir Bliznov ei

pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal

nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

3(11) viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Egert Kont KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Egert Kont KarS § 213 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Egert Kont KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Egert Kondi liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel ei pöörata vangistusest osaliselt täitmisele. Määrata kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Osalise karistusaja algust lugeda alates Egert Kondi 27.03.2009.a.

2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui Egert Kont ei pane 3

(kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kontrollkohustuse. KarS § 75 lg 1 järgi on Egert Kont kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 1 järgi määrata Egert Kondile käitumiskontrolli ajaks määratud katseajaks kontrollkohustatus heastada kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o. 9000 (üheksa tuhat) krooni M.K.

kandmisega kontole nr. XXXXXXXX ; 10 040 (kümme tuhat nelikümmend) krooni S.A. ele

kandmisega kontole nr. XXXXXXXXX 4700 ning 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni L.L. le kandmisega kontole nr.10010225485011.

Süüdi tunnistada E.K KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.11.2007.a. otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, ning mõista E.K liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata E.K-le üldkasulik töö tegemiseks tähtaeg 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on E.K üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lg 1sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

4(11) registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Kristjan Kolsar KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Kolsar KarS § 306 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Kolsar KarS § 307 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Kristjan Kolsarile liitkaristus 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada Katrin Kivisaar KarS § 213 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Katrin Kivisaar ei pane 18

(kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kontrollkohustuse. KarS § 75 lg. 1 järgi on Katrin Kivisaar kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: järgmiselt:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata Katrin Kivisaarele käitumiskontrolli ajaks määratud katseajal kontrollkohustus heastada kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o. 9000 (üheksa tuhat) krooni M.K. kandmisega kontole nr. XXXXXXXX .

5(11) Vladimir Bliznovi ja Egert Kondi tõkend – vahistamine – jätta muutmata.

Kristjan Kolsari ja Katrin Kivisaare tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Egert Kondilt (Kont) 10 040 (künne tuhat nelikümmend) krooni S.A. e kasuks ning 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni L.L. kasuks.

VÕS § 137 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Egert Kondilt ja Katrin Kivisaarelt solidaarselt 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni M.K. i kasuks.

Kriminaalasjas on asitõenditeks: õhkrelv (pakendi tähis 1); liitrine pudel viina „Viru Valge”, kaks

karpi heeringafileed, 1,5 liitrine pudel limonaadi „Mõmmik”.

KarS § 83 lg. 1 alusel konfiskeerida asitõendiks olev õhkrelv AlxuMuk A101 nr 0029333 koos nelja padruniga. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta omanikule M.M. le tagastatud esemed omaniku valdusse ja vabastada need asitõendi staatusest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Bliznovilt 14 185 (neliteist tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni ja 20 senti; Egert Kondilt 12 315 (kaksteist tuhat kolmsada viisteist)

krooni; Katrin Kivisaarelt 7605 (seitse tuhat kuussada viis) krooni, Kristjan Kolsarilt 7965 (seitse

tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni ja E.K-lt 7545 (seitse tuhat viissada nelikümmend viis) krooni riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Pikendada Egert Kondile ja Katrin Kivisaarele menetluskulude tasumise tähtaega 1 (ühe) aasta võrra kohtuotsuse jõustumisest arvates. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust

reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab.

Vladimir Bliznovi süüdistatakse selles, et tema 22.03.2009 kell 19.05 grupis koos Egert Kondiga

sisenes Tartus Tähe 61 asuvasse "Kuu" kauplusesse, kus ähvardades ja sihtides pneumorelvaga AlxuMuk A101 nr. 0029333 kaupluses tööl olevat müüjat L.U. 'i ning poe omaniku M.M. 't nõudis

müüjalt tasumata kaubaga täidetud kilekoti (kilekoti väärtus 2.50 krooni) üleandmist, milles olid liitrine pudel viina „Viru Valge“ väärtusega 195 krooni, kaks karpi heeringaid koguväärtusega 36

6(11)

krooni, kaks poolikut pätsi leiba koguväärtusega 15.40 krooni ja pooleteiseliitrine limonaad

„Mõmmi” väärtusega 16.50 krooni. Samal ajal võttis Vladimir Bliznov`iga koos kauplusse

sisenenud Egert Kont poe riiulilt kaasa kaks 0,7 l pudelit viina „Lauaviin” koguväärtusega 225

krooni ja nad lahkusid poest. Röövimisega tekitati OÜ-le Kuu Kaubandus kahju 490.40 krooni ulatuses.

Seega Vladimir Bliznov pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja mis on toime pandud relvaga ähvardades.

Egert Konti süüdistatakse selles, et

- tema 2008.a. augustis Tartus, Tähe 115d asuvas kummiboksis OÜ Kummitroll ja selle juures

grupis koos Indrek Pärn`aga (käesoleval ajal surnud) peksis L.K. `i rusikatega keha-ja

näopiirkonda, mille käigus pani põleva sigaretiotsa L.K. i silmalaule ning üritas teda lüüa kaikaga, kuid löömist takistas vahele tulnud Kristjan Kolsar`i tegevus. Peksmise käigus võtsid Egert Kont ja Indrek Pärn L.K. ilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ära mobiiltelefoni №kia E90 väärtusega 10040.- krooni.

- tema 22.03.2009 kell 19.05 koos Vladimir Bliznov’iga sisenes Tartus Tähe 61 asuvasse

"Kuu" kauplusse, kus Vladimir Bliznov ähvardades ja sihtides pneumorelvaga AlxuMuk

A101 nr. 0029333 kaupluses tööl olevat müüjat L.U. i ning poe omaniku M.M. t nõudis müüjalt tasumata kaubaga täidetud kilekoti (kilekotti väärtus 2.50 krooni) üleandmist, milles

olid liitrine pudel viina „Viru Valge“ väärtusega 195.- krooni, kaks karpi heeringaid

koguväärtusega 36.- krooni, kaks poolikut pätsi leiba koguväärtusega 15.40 krooni ja pooleteiseliitrine limonaad „Mõmmi“ väärtusega 16.50 krooni. Samal ajal võttis Vladimir Bliznov`iga koos kauplusse sisenenud Egert Kont poe riiulilt kaasa kaks 0,7l pudelit viina „Lauaviin“ koguväärtusega 225.- krooni ja nad lahkusid poest. Röövimisega tekitati OÜ Kuu Kaubandus`ele kahju 490.40 krooni ulatuses.

Seega Egert Kont pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja mis on toime pandud relvaga ähvardades.

Egert Konti süüdistatakse veel selles, et tema koos Katrin Kivisaarega

kasutas 05.10.2008.a. Tartus XXX asuvast korterist M.K. ´i nimele välja antud Eesti Hansapanga pangakaarti ja PIN-koodi varalise kasu saamise eesmärgil ning võttis 05.10.2008.a Tartus Raekoja

plats 9 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist HAN00383 M.K. i arvelduskontolt nr. XXXXXXXX ajavahemikul kell 16:41-16:45 välja sularaha 18000 krooni.

Seega Egert Kont pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

Egert Konti süüdistatakse selles, et tema 07.08.2008.a. kella 20.30 paiku tungis Tartu maakonnas

Tartu vallas XXX külas XXXX talu hoovil lukustamata ukse avamise teel sisse L.L. ’i kasutuses

olevasse sõiduautosse Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX ja võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil CD-mängija Denver väärtusega 2700 krooni, mobiiltelefoni №kia 6310i väärtusega 1000 krooni ja rahakoti väärtusega 375 krooni, milles oli sularaha 6000 krooni, rahalise väärtuseta erinevad pangakaardid ja dokumendid, tekitades L.L. le varalist kahju 10075 krooni.

7(11)

Seega Egert Kont pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega.

E.K süüdistatakse selles, et tema 2008 aasta augustikuu lõpus grupis koos Kristjan Kolsar’iga kasutas isiklikuks otstarbeks 1500 krooni sularaha, mis oli saadud S.A. ’ele kuuluva, kuid L.K. valduses oleva mobiiltelefoni müügist, olles eelnevalt teadlik sellest, et Egert Kont ja Indrek Pärna varastasid selle mobiiltelefoni L.K..

Sellega E.K pani toime KarS § 202 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, kui see on toime pandud grupi poolt.

Kristjan Kolsarit süüdistatakse selles, et tema 2008 aasta augustikuu lõpus grupis koos E.K-ga kasutas isiklikuks otstarbeks 1500 krooni sularaha, mis oli saadud S.A. ele kuuluva, kuid L.K. valduses oleva mobiiltelefoni müügist, olles eelnevalt teadlik sellest, et Egert Kont ja Indrek Pärna varastasid selle mobiiltelefoni L.K..

Sellega Kristjan Kolsar pani toime KarS § 202 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, kui see on toime pandud grupi poolt.

Kristjan Kolsarit süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et 22.03.2009 kell 19.05 Vladimir

Bliznov ja Egert Kont röövisid Tartus Tähe 61 asuvas "Kuu" kaupluses toidukaupa ja alkoholi relva ähvardusel, jooksis koos röövimist toimepannud Egert Kondiga kaupluse juurest minema ja varjas E.Kondi poolt toimepandud röövimist, ööbides koos viimasega tuttava juures ja tarvitades röövitud alkoholi. Sellega Kristjan Kolsar pani toime KarS § 306 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise.

Kristjan Kolsarit süüdistatakse ka selles, et tema, olles teadlik, et 22.03.2009 kell 19.05 Vladimir

Bliznov ja Egert Kont röövisid Tartus Tähe 61 asuvas "Kuu" kaupluses toidukaupa ja alkoholi relva ähvardusel, ei teatanud toimepandud kuriteost politseisse või teiste õiguskaitse asutusse.

Sellega Kristjan Kolsar pani toime KarS § 307 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise isiku poolt esimese astme kuriteost mitteteatamise.

Katrin Kivisaart süüdistatakse selles, et tema grupis koos Egert Kondiga kasutas 05.10.2008.a.

Tartus, XXX asuvast korterist M.K. i nimele välja antud Eesti Hansapanga deebetkaardi ja PIN

koodi varalise kasu saamise eesmärgil ning võttis 05.10.2008.a. Tartus Raekoja plats 9 asuvast

Hansapanga sularahaautomaadist HAN00383 M.K. i arvelduskontolt nr. XXXXXXXX ajavahemikul kell 16:41 – 16:45 välja sularaha 18000 krooni.

Sellega Katrin Kivisaar pani toime KarS § 213 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

Kokkulepete sisu.

8(11)

KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava Vladimir Bliznovi karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 74 lg. 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele

ärakandmisele süüdistatava poolt 6 (kuus) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates V.Bliznov’i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 23.03.2009.a.

Ülejäänud osa vangistusest – 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi ei pöörata

täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava Egert Kondile karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 213 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava Egert Kondile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 199 lg. 2 p. 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava Egert Kondile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel nõuab prokurör kohtus Egert Kondi liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg. 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 8 (kaheksa) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates Egert Kondi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 27.03.2009.a. Ülejäänud osa vangistusest – 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal, s.o. kolme aasta

jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o. 9000 (üheksa tuhat) krooni M.K. ’ile

9(11)

kontole nr. XXXXXXXX ; 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni L.L. ’ile ja 10040 (kümme tuhat nelikümmend) krooni S.A. ’ele kontole nr. XXXXXXXXX .

KarS § 202 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.K-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6.kuulist vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.11.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 540 tundi (270 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul.

E.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada

nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu

poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

KarS § 202 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Kolsarile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 306 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Kolsarile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 307 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Kolsarile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis-

koha vahetamiseks.

10(11) KarS § 213 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Katrin Kivisaarele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Katrin Kivisaar ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis-

koha vahetamiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal, s.o. ühe aasta ja kuue kuu jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o. 9000 (üheksa tuhat ) krooni M.K. kontole nr. XXXXXXXX .

Tsiviilhagid ja nende lahendamine.

Tsiviilhagid on esitanud M.K. 18 000 krooni nõudes; S.A. 10 040 krooni; nõudes, L.L. krooni

nõudes.

Süüdistatavad on tsiviilhagidega nõus. Tsiviilhagi on põhjendatud. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 127 alusel.

VÕS § 137 alusel ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb kahju hüvitada grupi liikmetel, Egert Kondil ja Katrin Kivisaarel solidaarselt. Teised tsiviilhagid tuleb hüvitada Egert Kondil

Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud.

Kriminaalasjas on asitõenditeks: õhkrelv AlxuMuk A101 nr 0029333 koos nelja padruniga

(pakendi tähis 1); liitrine pudel viina „Viru Valge”, kaks karpi heeringafileed, 1,5 liitrine pudel limonaadi „Mõmmik”.

KarS § 83 lg. 1 alusel tuleb õhkrelv konfiskeerida. Teised esemed on antud omanikele ja tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta neile.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel V. Bliznovil ja Egert Kondil 10875 krooni; teistel KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.

11(11)

Kont KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel uurimisel ja

kokkulepe sõlmimisel on V.Bliznovil 3310, 20 krooni, E. Kondil 1440 krooni, E.K 1020 krooni, K. Kolsaril 1440 krooni, K Kivisaarel 1080 krooni.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. K. Kivisaare ja E. Kondi kaitsjate taotlused menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ei ole

põhjendatud. Süüdistatavatel on võimalik tööle asuda ja menetluskulusid tasuda. Küll aga on põhjendatud menetluskulude täitmise tähtaja pikendamine töö leidmiseks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts Kohtunik