3-18-384/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e j a e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m a t a j ä t m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-18-384 Määruse kuupäev 27.02.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ruslan Mõškovski kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-18-384.

2. Jätta Ruslan Mõškovski esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale Monica Meristo- Dmitrijevile.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ruslan Mõškovski lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev esitas Tartu Halduskohtusse 21.02.2018 kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebaja osutab, et kahju tekitati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja märgib, et tema suhtes kasutati jõudu ja tekitati kehavigastusi. Vangla on põhjustanud nii füüsilisi kui hingelisi kannatusi.

Kaebuse kohaselt esitas Ruslan Mõškovski vanglale 22.11.2017 vaide Viru Vangla 23.10.2017 käskkirja nr 6-4/340-1 kehtetuks tunnistamiseks, ravi saamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Vangla lõpetas 23.01.2018 kaebaja osas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Viru Vangla on 13.02.2018 teinud vaideotsuse nr 6-12/29-2, millega tagastas R. Mõškovski vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidlusalune käskkiri oli vaideotsuse tegemise hetkeks kehtetu. Vaideotsuse kohaselt lahendatakse kahjunõue eraldiseisva otsusega.

2. Kaebaja esindaja taotleb „võimaldada Mõškovskile vigastatud põlve kohene ravi“ ning riigilõivust vabastamist.

3. Tartu Halduskohus esitas 22.02.2018 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule teatada, kas Ruslan Mõškovski kahju hüvitamise taotlus on käesolevaks ajaks lahendatud ning edastada võimalikud asjaga seotud dokumendid. Viru Vangla teatas 23.02.2018, et Ruslan Mõškovski kahju hüvitamise taotlus ei ole veel lahendatud.

4. Tartu Halduskohus jättis 22.02.2018 määruse resolutsiooni punktiga 1 Ruslan Mõškovski hüvitamiskaebuse käiguta. Kohus asus nimetatud määruses seoses esindaja taotlusega võimaldada kohest ravi seisukohale, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist HKMS § 249 lg 1 mõttes. Kohus jättis 22.02.2018 määruse resolutsiooni punktiga 1 esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.

Kohtu seisukoht

5. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel hindab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (II). Kohus lähtub nõude käsitlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

I

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks läbida esmalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. Viru Vangla 23.02.2018 vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei ole kaebajal antud hetkel läbitud esitatud hüvitamisnõude osas VangS § 11 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamine on hetkel pooleli. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Ruslan Mõškovskil ei ole kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav.

9. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 4 tagastab kohus Ruslan Mõškovski kaebuse haldusasjas 3-18-384.

10. Kohus osutab, et kuna kaebus kuulub tagastamisele imperatiivse sätte alusel, siis ei ole kaebajal ja tema esindajal vajadust täita Tartu Halduskohtu 22.02.2018 määruse resolutsiooni p 3. Juhul, kui kaebaja esindaja esitab kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse enne käesoleva määruse kättesaamist, jätab kohus esitatud avalduse tähelepanuta.

11. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

12. Kohus märkis 22.02.2018 määruses, et mõistab kaebaja esindaja taotlust võimaldada kaebaja põlvele kohest ravi selliselt, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist HKMS § 249 lg 1 mõttes.

HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

13. Kohus asus 22.02.2018 määruse punktis 10 seisukohale, et esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on puudustega, mis takistavad taotluse menetlemist. Kohtu ülesanne on välja selgitada, kas esialgne õiguskaitse on antud juhul üldse lubatav. Kuna tegemist oli kõrvaldavate puudustega jättis kohus taotluse käiguta ning andis Ruslan Mõškovskile esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 26.02.2018, kell 12.00. Kaebajal tuli taotlust täiendada ning märkida taotluse puuduste kõrvaldamise avalduses esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Kohus palus kaebajal selgitada, miks tema õiguste kaitse muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida.

14. Taotleja esindaja ei ole 22.02.2018 määrusega ette nähtud tähtajaks taotluse puuduseid kõrvaldanud, s.t kirjeldanud esialgse õiguskaitse aluseks olevaid asjaolusid, nimetanud taotletavat esialgse õiguskaitse abinõud ega esitanud taotluse põhistusi. Puuduste kõrvaldamine takistab taotluse lahendamist.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ruslan Mõškovski esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg

2 alusel läbi vaatamata.

16. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.

17. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik