3-16-2684/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedTagastada kaebaja 13.02.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud alljärgnevad tõendid: Epp Ehasalu kommentaar ajalehes Postimees (lisa 6); Liisa Tekile väljastatud opteerimistunnistus (lisa 11.1-11.2); Mosoblispolkomi kuulutus (lisa 15.3) ning Vene delegatsiooni seisukoht optantide küsimuses (lisa 17). Võtta ülejäänud 13.02.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde.
Legislator headnote
AI generated3-16-2684/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: 3-16-2684 2(2) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2018, Tallinn Haldusasja number 3-16-2684 Haldusasi S.M kaebus Politseija Piirivalveameti 08.12.2016 otsuse nr 15.2-9/381-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks väljastada kaebajale Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – S.M, seaduslik esindaja Elena Grudzinskaya Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2017. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.M apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebaja 13.02.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud alljärgnevad tõendid: Epp Ehasalu kommentaar ajalehes Postimees (lisa 6); Liisa Tekile väljastatud opteerimistunnistus (lisa 11.1-11.2); Mosoblispolkomi kuulutus (lisa 15.3) ning Vene delegatsiooni seisukoht optantide küsimuses (lisa 17). Võtta ülejäänud 13.02.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde.
2. Jätta S.M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2684 muutmata.
3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.04.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-16-2684 2(2) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)