2-18-1544/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1544 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi Martins Mielens'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost jurist@julianus.ee Kostja Martins Mielens, isikukood *, elukoht hagiavalduse järgi *; elukoht rahvastikuregistri andmetel *, tegelik eluja viibimiskoht teadmata, e-post * Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Osaühing Aktiva Finants hagi Martins Mielens'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes. 2. Edastada määrus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta menetluskulud hageja kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 140 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. 3. Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord

Hagi menetlusse võtmise keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus 30.01.2018. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Martins Mielens'i vastu võlgnevuse summas 92,55 eurot, sissenõudmiskulude summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,07 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud määras alates 31.08.2018. a kuni põhinõude täitmiseni. Nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaselts ja Martins Mielens'i vahel 30.07.2015. a sõlmitud liitumisleping nr *. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv 150 eurot (kohtu märkus: tegelikult tasutud riigilõivu 75 eurot), õigusabikulud summas 140 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. Kohtumääruse põhjendus

2.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 2.2.

TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (edaspidi Brüssel I määrus). Brüssel I määruse art 17 p 1 c järgi asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis ärivõi kutsetegevusega.

Brüssel I määruse art 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 2.3. Kohtule esitatud hagiavalduse järgi tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele2 Eesti Aktsiaselts ja Martins Mielens'i vahel 30.07.2015. a sõlmitud liitumislepingust *. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt oli kostja elukoht 27.02.2015-20.10.2015 Eesti *. Alates 21.10.2015. a on kostja elukoht rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuse täpsusega, s.o Eesti *. Seega on kostja nõude aluseks oleva lepingu sõlminud ajal, mil tema alaliseks elukohariigiks oli Eesti Vabariik.

Kohus leiab, et kostja on lepingu sõlminud tarbijana, kuna kohtule pole esitatud andmeid, mis annaks alust järeldada, et kostja on lepingu sõlminud oma majandusja kutsetegevuse raames. Nõude aluseks oleva lepingu on kostja sõlminud Tele2 Eesti AS-ga, kes osutas lepingu alusel kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning lepingu teiseks pooleks on majandusja kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud nõude näol on tegemist Brüssel I art 17 p-s 1 c sätestatud muu lepinguga, mille kostja on sõlminud tarbijana majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil.

2.4. Kohtule esitatud Tele2 liitumislepingu kohaselt on lepingu lahutamatuks osas Tele2 teenuste kasutamise tingimused. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 10.7 järgi lahendatakse poolte vahelised erimeelsused läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Tarbijaga seotud vaidlused lahendatakse tarbija elukohajärgses kohtus /tlk 34/. 2.5. Kohtule esitatud hagiavalduse järgi on kostja elukoht * /tlk 1/. Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on kostja elukoht alates 21.10.2015 *. Maakohus edastas Haapsalu Linnavalitsusele ja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuurile kohtunõude kostja eluvõi viibimiskoha ning muude kontaktandmete esitamiseks /tlk 52/.

Haapsalu Linnavalitsus teatas kohtule 02.02.2018. a, et neile on teada vaid rahvastikuregistris näidatud kostja andmed, s.o kostja elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega /tlk 57/. Lääne Prefektuur 05.02.2018. a vastuse kohaselt ei ole politseile teada * kodaniku M. Mielens'i tegelikku elu ega asukohta. Haapsalus viibis ta lühiajaliselt seoses töötamisega * * kuni selle tehase likvideerimiseni ja elas * /tlk 60/. Kohus helistas 07.02.2018. a *, kust teatati, et M. Mielens peatus * (*) umbes kolm aastat tagasi, kuid enam mitte. Kontaktandmed puuduvad /tlk 65/. 2.6.

Kohus saatis TsMS § 372 lg 3 alusel kostja teadaolevale e-posti aadressile seisukoha nõude tema elukoha ja kohtualluvuse kohta seisukoha esitamiseks /tlk 62/. Kostja ei ole 27.02.2018. a seisuga kohtule vastanud ega teatanud oma tegeliku elukoha andmeid. 2.7. Kohus on seisukohal, et Brüssel I määruse art 17 p 1 c järgi võib tarbija vastu algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas ei esine ka Brüssel I määruse artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artikli 17 ja 18 sätestatust.

Haapsalu Linnavalitsusele on teada vaid rahvastikuregistris olevad andmed ning tegeliku eluvõi viibimiskoha kohta andmed puuduvad. Kohtule on Politsei ja Piirivalveamet kinnitanud, et M. Mielens viibis Haapsalus lühiajaliselt ning puuduvad andmed tema tegeliku eluvõi viibimiskoha kohta. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtul andmed kostja eluvõi viibimiskoha kohta Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja sündinud * ja on * kodanik /tlk 50/. 2.8. Tulenevalt Riigikohtu 21.11.2012. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 (p 12) saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule.

Kostja ei ole käesolevas asjas kohtule vastanud, kuna kostja elukoht ei ole kohtule teada ning kostja ei vasta teadaolevalt e-posti aadressilt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna kostjal puudub teadaolev eluvõi viibimiskoht Eesti Vabariigis ning kohtul ei ole õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku elukohta, siis käesolev vaidlus ei allu Eesti kohtule. 2.9. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

3. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot /tlk 49/ ja õigusabikulud summas 140 eurot /tlk 6/.

Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik