4-17-3011/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-3011

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-17-3011 (2330,15,002526) Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Taotluse esitaja

Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakond Jõhvi esindus

asukoht Kooli 2a, 41533

Jõhvi Taotlus

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna i esinduse Jõhv

erakorraline ettekanne .T

suhtes J

üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks sooritamise

Hooldusalune J.T Elukoht xxx, isikukood . XXX RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse erakorraline ettekanne

J. - T le sooritamise

määratud üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks.

VTMS § 2103

lg 2 alusel peatada T Tartu Ringkonnakohtu J. süüdlase

17.08.2017 kohtumäärusega määratud üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ning määrata uus tähtaeg 17.08.2018.

Määrus saata Kriminaalhooldusosakond Jõhvi esindus Viru Vangla ele ja .T-le. J

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esita 15 da

määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Asja läbivaatamisel maakohus tuvastas

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.05.2015 otsusega väärteoasjas nr 2330,15,002526 määrati J.T le LS 201 lg 1, § 224 lg 2 ja § 227 lg 1 jär - gi karistuseks rahatrahv 290 trahviühikut, s.o 1160,00 eurot.

Rahatrahvi sissenõudm täitemenetlus nr 042/2015/1566. Rahatrahv on iseks algatati 11.08.2015

tasumata. Kohtutäitur on J.T vara olemasolu kontrollinud ning talle

teadaolevatel andmetel võlgnikul vara puudub või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara

realiseerimisega tekkivaid kulusid. .T ei ole ka sissetulekut, millele oleks J

4-17-3011

võimalik sissenõuet pöörata. Talle kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 29.05.2017 Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Viru Maakohus arutas Ida prefektuuri avaldust .T-le asenduskaristuse J

määramiseks 7.06. stungil. Samal kuupäeval tehtud määrusega maakohus rahuldas 2017 kohtui Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ja asendas J.T le kohtuvälise - menetleja otsusega määratud rahatrahvi 290 trahviühikut 29 päeva pikkuse arestiga. KarS § 66 lg

1 alusel nägi kohus aresti kandmise ette ositi, s.o pühapäeviti ja esmaspäeviti alates 2. juulist 2017 kuni aresti täieliku ärakandmiseni hiljemalt 1. oktoobril 2017.

Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 määrusega tühistati Viru Maakohtu 7. juuni 2017 määrus ning

tehti uus määrus, millega asendati J.T le Politsei - - ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 12. mai 2015 otsusega väärteoasjas nr 2330,15,002526 mõistetud rahatrahv 290

trahviühikut 29 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati J.T le -

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrus jõustus

17.08.2017.

08.12.2017 esitas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna esindus Viru Maakohtule Jõhvi

erakorralise ettekande .T suhtes karis Viru Vangla J tuse täitmisele pööramiseks.

Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus VTMS § 210' 1 lg1, KarS § 69 l tegi ettepaneku g 6

alusel

pöörata täitmisele Viru Maakohtu 07.06.2017 määrusega mõistetud karistus arvestades, et

J.T on sooritanud talle täitmiseks määratud 29 tunnist üldkasulikust tööst

tähtajaks 5 tundi (5 päeva aresti) ja tegemata on 24 tundi (24 päeva aresti).

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2017 kohtumäärusega jäeti rahuldamata Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 08.12.2017 erakorraline ettekanne .T-le J

määratud aresti täitmisele pööramiseks. Kohtumäärus jõustus 05.01.2018.

23.02.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja kriminaalhooldusametniku Ando Pajo

taotlus .T-le Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 liku J määrusega määratud üldkasu töö tähtaja pikendamiseks. Kriminaalhooldusametniku taotlusest nähtuvalt on J.T

seisuga 17.12.2017 sooritanud 5 tundi tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata on 24

üldkasulikku tööd. 06.11.2017 seletuses kirjutab .T , et ei tulnud 05.10.2017 J

kriminaalhooldusametniku juurde kohtumisele, kuna oli Saksamaal Hannoveri linnas oma

endisel abikaasal ja lastel külas. 23.11.2017 seletuses kirjutab .T , et ei saanud J tulla määratud ajaks 09.11.2017 kriminaalhooldusametniku juurde, kuna tundis ennast halvasti ja tuli 13.11.2017. Ei saanud tulla ametniku juurde 17.11.2017 ja tunde tegema hakata, kuna tundis

ennast jälle väga halvasti. Ei saa samal põhjusel ka kohe tunde tegema hakata. K 3 korda äis

nädalas Sillamäelt Järvel Ida -Kohtla- -Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Peale seda aga tunneb

ennast hal , et kui tervislik olukord on parem tuleb vasti (ka pea käib ringi). Lubab üldkasulikku tööd tegema.

Esmakohtumisel 28.08.2017 tuli -Viru J.T ametniku juurde tema sõnul Ida

Haiglast. Kontrollitud tema isikuandmeid ja tutvustati ning selgitati kriminaalhoolduse

põhimõtteid ja töökorraldust. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Selgitatud süüdlase õigusi

ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning J.T poolt allkirjastatud. Selgitatud

üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud, millal teeme rikkumise fikseerimise

akti ja selle tulemid (hoiatus, erakorraline ettekanne), tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise

korral. J.T andis lubaduse, et hakkab üldkasulikku tööd sooritama 01.09.2017.

4-17-3011 J.T näitas kriminaalhooldusametnikule oma vasakut kätt, mis on haige ja selgitas, et ei saa selle käega eriti rasket tööd teha ning kopsud on ka haiged. Ta rääkis, et käib üle päeva

oma elukohast Sillamäelt Jär Kohtlavel haiglas saamas protseduure. 13.09.2017 kohtumisel

kriminaalhooldusametnikuga esitas ta SA Ida- K), kus Viru Keskhaigla arstitõendi (arst K

märgitud, et J.T kui patsient käib 3 korda nädalas (esmaspäev, kolmapäev ja

reedel) SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Kriminaalhooldusametnikul toimus .T-ga J

kokku 9 kohtumist, kuid peaaegu alati põhjendas ta üldkasulikule tööle

mitteasumist halva tervisliku seisundiga ja andis lubadusi, et järgmine kord teeb tunnid ära

. J.T üldkasuliku töö tegemine kulges väga vaevaliselt. J.T kohta

oli , kuna koostatud erakorraline ettekanne 08.12.2017 ettepanekuga pöörata karistus täitmisele

üldkasuliku töö tunnid jäid tähtajaks tegemata. Viru Maakohtu 20.12.2017 määrusega jäeti

kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne J.T le määratud aresti -

täitmisele pööramiseks rahuldamata. J.T ei hoidunud tema sõnul ÜKT

sooritamisest kõrvale ja käis 3 korda nä , kuigi tal on xxx

dalas SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx

seanssidel. Tulenevalt eelpool toodust jättis kohus erakorralise ettekande aresti täitmisele

pööramiseks rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi Jõhvi esinduse Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna erakorralise

ettekande erakorraline ettekanne kuulub rahuldamisele. , väärteoasja materjalid, leiab, et esitatud

VTMS § 2103

lg 2 sätestab muuhulgas, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse tõttu, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku

töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 kohtumäärus jõustus 17.08.2017. KarS § 69 lg 6 alusel

määrati J.T le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates määruse -

jõustumisest. Seisuga talle määratud üldkasuliku töö 17.12.2017 on .T J

tundidest sooritatud 4 tundi, tegemata on 25 tundi. - Alates 17.12.2017 süüdlane ei saa teha ÜKT

d halva terviseseisundi põhjal, seletuses kriminaalhooldusalune põhjendas, et käib 3 korda

nädalas Sillamäelt Järvel Ida

-Kohtla- -Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Seda kinnitab Idaru Vi Keskhaigla 13.09.2017 tõend.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et .T J ei ole temale määratud üldkasuliku töö

tundide tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud, vaid üldkasuliku töö tundide tegemist on

takistanud .T .T J J tervislik seisund. Võttes arvesse tegemata üldkasuliku töö tundide arvu, üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaega ja temal diagnoositud haiguse iseloomu, leiab kohus, et käesoleval juhul esineb alus süüdlasele määratud üldkasuliku töö

tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks. Kohus määrab uueks tähtajaks 17.08.2018.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse

erakorralise ettekande kuulub rahuldamisele. on põhjendatud ning

Kohus juhindus määrust tehes VtMS § 2103

lg 2 212 lg 1. ja § /allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik