4-18-278/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2018 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-278 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2018 Väärteoasi L.U väärteoasi Kalapüügiseaduse §76 lg.1 ja §77 lg.2 järgi Kaebuse esitaja L.U sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kaitsja Allan VALK vandeadvokaadi vanemabi Kohtuväline menetleja Väino VAIDLA Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektor A AI 03.01.2018

otsus väärteoasjas nr.940017001180 L.U karistamise osas Kalapüügiseaduse §76 lg.1 järgi rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 660 (kuussada kuuskümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas.

Kalapüügiseaduse §76 lg.1 alusel mõista L.U-le karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

2

L.U kaebus rahuldada osaliselt.

Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 alusel

välja mõista Eesti Vabariigilt L.U (isikukood xxx, xxx,

arvelduskonto nr. xxx kasuks kaitsjatasu katteks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor A A koostas xxx

väärteoprotokolli väärteoasjas n kohta selles, et viimane teostas xxxx, xxx ja xx r.xx L.U

kutselist kalapüüki paadiga, mille pardatähis oli xxx, kasutades paadi peal kalalaevalt pardatähis jälgimisseadet. Väärteoprotokolli k ega xxx eemaldatud GPS-

ohaselt rikkus L.U selle teoga Kalapüügiseaduse §69 lg.3 ja §70 lg.2 alusel 27.08.2015

vastu võetud keskkonnaministri määruse nr.51 Satelliit jälgimissüst - ja GPS-

eemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta §2 lg.3. L.U xxx ja xxx kutselist

kalapüüki paadiga, mille pardatähiseks oli xxx ning esitas eelteates

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile xxx valeandmeid kalalaeva pardatähise kohta, milleks esitas xx Kalapüügiseaduse . Väärteoprotokolli kohaselt rikkus L.U §61 lg.9 ja lg.10 alusel 23.12.2016 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr.155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord §20 lg.1 p.4. Sellega pani L.U d

toime väärteo Kalapüügiseaduse 76 lg.1 ja §77 lg.2 järgi.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor A Ai 03.01.2018 otsusega

väärteoasjas nr. määrati L.U-le Kalapüügiseaduse §76 lg.1 alusel xxx karistuseks rahatrahv 165 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 660 €. Väärteootsuse kohaselt õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Vastulauset kohtuvälisele menetlejale ei esitatud.

L.U kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk esitas 18.01.2018 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja

menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. Kaitsja palus jätta menetlusaluse isiku õigusabikulud kohtuvälise menetleja kanda. Juhul, kui kohus ei

rahulda taotlust väärteootsuse tühistamise osas, mõista L.U-le kergem karistus või lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 alusel.

3 Kaebuse kohaselt ei ole L.U otsuses märgitud õigusaktide nõudeid eiranud

ning väärtegusid toime pannud. L.U ei eemaldanud jälgimisseadet mitte aluse vees viibimise ajal, vaid ajal, mil alus xxx oli kaldale tõstetud selle mootori

rikke tõttu. Eemaldatud jälgimiss xx ja teatud eadme paigaldas L.U

kuupäevadel teostas ta kalapüüki nimetatud alusega. L.U ei ole

valvetelefonile valeandmeid edastanud. Arvestades seda, et ta oli keskkonnainspektoreid jälgimisseadme ü eavitanud, ütles ta alusega mberpaigaldamisest t xxx xx järvel olles aluse andmed vaid seetõttu, et jälgimisseade oli registreeritud viimati nimetatud alusel peale ja et mitte eksitada operaatorit. Juhul, kui kohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni otsus ei kuulu tühistamisele ja leiab siiski, et L.U on otsuses nimetatud väärteod toime pannud, palub kaebuse esitaja tühistada otsus karistuse suuruse osas ja mõista kergem karistus. Kaebuse esitaja leiab, et karistus ei ole isegi tegude toimepanemisel proportsioonis nende raskusega.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäid menetlusalune isik L.U ja tema kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk esitatud kaebuse taotluse ning selle põhjenduste juurde.

Menetlusalune isik L.U seletas maakohtu istungil, et jälgimisseadme

paigaldas ta ümber, et saaks tööd teha. Ümberpaigaldamisest teavitas ta valvetelefonile xxx. Menetlusalune isik kinnitas, et GPS-seade oli tema tellitud ja

tema nimele registreeritud, xxxx, selle ta eemaldas ja paigaldas alusele xxx.

Menetlusalune isik ei mäletanud enam, kas jälgimisseadme saamisel talle selle tööpõhimõtteid ja kohustusi selgitati, ise ta kusagilt neid ei otsinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja Väino Vaidla leidis maakohtu istungil, et kaebus on põhjendamata ja palus jätta see rahuldamata. Esindaja seletas, et väärteokoosseis on igal juhul olemas. Kuna menetlusalusele isikule selgitati juba 15.09.2017, et GPS- seadet ei tohi eemaldada, on väärtegu toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta läks

veel kaks korda veele. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Väärteomenetluse

seadustiku §30 kohaldamine ei ole põhjendatud. Valeandmete esitamine ja GPS-

seadmega seonduvad rikkumised on tõsised rikkumised, tegemist vähemalt otsese

tahtlusega. Kohtuväline menetleja põhjendas karistuse suurust eripreventiivsusega. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus, et viide KarS §63 lg.1 otsuses puudub, kuid leidis, et tegemist on vaid tehnilise veaga.

Tunnistaja S. V.

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut ta

isiklikult ei tunne, vaid tööalaselt. näitas laeva , et laev on järvel, kuid xxx xxx

tegelikult oli paat sadamas. 07.11.2017 dokumenteeriti olukord ja seejärel nad ootasid, mis teate menetlusalune isik teeb. Menetlusalune isik tegi eelteate, et saabub laevaga xxx, teist numbrit ta ei teatanud.

Maakohtu otsuse põhjendused

4

Maakohus, tutvunud

käesoleva

väärteoasja

materjalidega, ära kuulanud

menetlusosalised ja tunnistaja, leidis, et L.U kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et L.U-le on karistus määratud Kalapüügiseaduse §76 lg.1 järgi.

Kuigi vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse kirjeldavas osas on viide nii

Kalapüügiseaduse §76 lg.1 kui ka §77 lg.2, on selle otsuse resolutiivosas üheselt

mõistetavalt määratud karistus vaid Kalapüügiseaduse §76 lg.1 järgi. Maakohus ei nõustu siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et tegemist on tehnilise

veaga. Vastupidi, tegemist on sisulise otsustusega. Maakohus leiab, et väärteo

toimepanemise tuvastamisel on kohtuvälise menetleja ametnikul sisuline otsustusõigus, kas menetlusalust isikut karistada, missuguse sätte alusel ja missuguse karistusega. Seega – määrates käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule karistuse vaid ühe sätte järgi, oli see ilmselgelt kohtuvälise menetleja õigus, arusaam asjast ja

ka eesmärk. Sellele asjaolule kohtuvälise menetleja otsuse resolutiivosas ei ole

tähelepanu pööranud ja sellele ei ole viidanud ka kaitsja oma kaebuses.

Maakohus möönab, et kuigi vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse kirjeldavas osas on tehtud viide KarS §63 lg.1, on tegemist vaid ühe seadustiku § tsiteeringuga ja seda ei ole mingil viisil seostatud käesoleva väärteoasjaga. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis ei ole tehtud isegi viidet nimetatud sättele. Maakohus ei pea sellisel juhul võimalikuks asuda ise kohtuvälise menetleja ametniku asemele ja otsustada, et menetlusalust isikut tuleb karistada siiski nii Kalapüügiseaduse §76 lg.1 kui ka §77 lg.2 alusel, kuid kohaldades KarS §63 lg.1 sätteid. Selline otsuse laiendamine ei ole käesoleval ajal enam võimalik ja seadusekohane.

Kokkuvõtvalt lähtub maakohus asja arutamisel kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest, mille kohaselt on menetlusalust isikut karistatud Kalapüügiseaduse §76 lg.1

alusel rahatrahviga 165 trahviühiku ulatuses. Seetõttu ei pea maakohus vajalikuks hinnata ka neid kaebuse väiteid ja tõendeid, mis puudutavad Kalapüügiseaduse §77 lg.2 käsitlemist käesolevas asjas.

Kalapüügiseaduse §76 lg.1 näeb ette vastutuse GPS või muu satelliitjälgimissüsteemi -

kaudu andmete esitamise korra rikkumise eest, laeval nõu või muu tava xxxsatelliitjälgimisüsteemi puudumise või selle töö häirimise eest.

Keskkonnainspektsiooni 03.01.2018 otsusest väärteoasjas nr. nähtub, et karistus on xxx

L.U-le määratud selle eest, et ta teostas xxx ja 21.11.2017 kutselist

kalapüüki paadiga, mille pardatähis oli VLR-747, kasutades paadi peal kalalaevalt pardatähisega jälgimisseadet. xx eemaldatud GPS-

5 Sellega rikkus L.U keskkonnaministri 27.08.2015 määruse nr.51 Satelliitja

GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja

kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta §2 lg.3 (edaspidi tekstis

Kord), mille kohaselt ei tohi kalalaeva pardalt eemaldada ning jälgimisseadet jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik eemaldas

kalalaevalt pardatähi jälgimisseadme ja paigaldas selle paadile sega xxx GPS-

pardatähisega xxx. Seda kinnitas ise maakohtu istungil menetlusalune isik. Kuigi

kaitsja kaebuses on läbivalt viide kalalaevale pardatähisega , lähtub maakohus xx

ikkagi pardatähisest xxx, kuna sellele viitas ise menetlusalune isik ja nimetatud pardatähis on kirjas ka väärteoprotokollis, millele menetlusalune isik on parandust

tegemata alla kirjutanud. Sama pardatähis on kirjas ka kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuses.

Kuigi käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik eemaldas ühelt kalalaevalt sellele laevale kinnistatud GPS jälgimisseadme ja paigaldas selle - teisele paadile, on olemas vai

dlus selle üle, kas see on lubatud või mitte.

Maakohtule esitatud kaebuses viitas kaitsja, et ükski õigusakt sellist tegevust ei keela, maakohtu istungil viitas kaitsja ka olukorrale, kui seadet on vaja eemaldada

näiteks laadimiseks. Lisaks sellele on kaebuses viidatud ka asjaolule, et seadme

ümberpaigaldamisest teavitas menetlusalune isik Keskkonnainspektsiooni, helistades selleks valvetelefonile.

Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et GPS- seadme tellis ta ise, see jälgimis on tema nimele registreeritud ja asus kalalaeval xxx. Kuna selle kalalaeva mootor oli rikkis ja tööd oli vaja teha, võttis ta sellelt laevalt GPS-seadme ja paigaldas selle teisele paadile pardatähisega , millega läks ka järvele. Menetlusalune isik kinnitas xx ka maakohtu istungil, et ta ei mäleta, kas GPS-seadme saamisel talle tutvustati selle tööpõhimõtteid ning õigusi ja kohustusi seoses seadmega, ise ta kuskilt neid ei ole otsinud.

Maakohus siinkohal kaitsjaga ei nõustu ja nõustub kohtuvälise menetleja esindaja

seisukohaga, et ülalviidatud Korra §2 lg.3 sätestab selgelt ja üheselt mõistetavalt

jälgimisseadme eemaldamise keelu, sealhulgas selle paigaldamise teisele laevale. Erandid (sealhulgas vajadus laadimiseks) on sätestatud sama § järgnevates lõigetes. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et GPS jälgimisseade - on kinnistatud konkreetsele laevale ja seega seotud just selle konkreetse laevaga.

Asjaolu, et menetlusalune isik teavitas seadme ümberpaigutamisest Keskkonnainspektsiooni, ei oma Korra mõttes tähtsust. Lisaks sellele peab maakohus

oluliseks ka seda, et kohtuvälise menetleja esindaja seletuse kohaselt maakohtu istungil teavitas menetlusalune isik Keskkonnainspektsiooni 15.09.2017 peale seda, kui seda soovitasid tal teha inspektorid põhjusel, et li juba järvele läinud ning ta o

vaatamata sellele asjaolule läks menetlusalune isik kohtuvälise menetleja esindaja

seletuste kohaselt maakohtu istungil keelatult ümberpaigutatud jälgimisseadmega järvele veel ka 07.11.2017 ja 21.11.2017.

6

Maakohus peab siinkohal oluliseks märkida, et väärteoprotokoll on käesolevas

väärteoasjas koostatud 04.10.2017 (väärteoprotokolli originaalis on kuupäev välja

kirjutatud järgmiselt – 4 oktoober 2017). Selles väärteoprotokollis (ja sealt tulenevalt

ka järgnevas kohtuvälise menetleja otsuses) on märgitud väärteo toimepanemise aegadeks järgmised kuupäevad – . Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks ja seda ei xxx selgitanud maakohtu istungil ka kohtuvälise menetleja esindaja, kuidas on võimalik 04.10.2017 koostatud väärteoprotokollis viidata kahele väärteole, mis pannakse toime tulevikus, s.o. xxx ja xxx

ning kuidas on neid tulevikus toimepandavaid väärtegusid

võimalik siduda 04.10.2017 koostatud väärteoprotokolli ja selle alusel tehtud kohtuvälise menetleja otsusega. Sellele olulisele asjaolule ei ole tähelepanu pööranud

ja sellele ei ole viidanud ka kaitsja ei oma kaebuses ega ka maakohtu istungil peetud kohtukõnes.

Eeltoodust tulenevalt käsitleb maakohus käesolevas väärteoasjas vaid 15.09.2017 toimepandud väärtegu.

Seetõttu ei oma käesolevas väärteoasjas tõenduslikku tähendust maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja ütlused 07.11.2017 toimunu kohta.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et L.U on põhjendatult karistatud Kalapüügiseaduse §76 lg.1 järgi 15.09.2017 episoodis e menetleja esindaja seisukohtadega ning ei . Maakohus nõustub kohtuvälis nõustu menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et

kaebuse esitaja on Kalapüügiseadust tahtlikult rikkunud, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta selles osas muutmata. Maakohus leiab, et süüteokoosseis antud väärteoasjas on täidetud, menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja ta on süüdi.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kalapüügiseaduse §76 lg.1 näeb karist 00 trahviüh usena ette rahatrahvi kuni 3 ikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusaluse

isikule karistuseks rahatrahv 165 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, põhjendades seda asjaoluga, et menetlusalune isik jätkas kalalaeva pardatähisega xxx

GPS- xxx. Kuna jälgimisseadme kasutamist paadil väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Kalapüügiseaduse §76 lg.1 järgi

vaid 15.09.2017, leiab

7

maakohus karistuse m

, et kohtuväline menetleja ei ole ääramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas rikkumise raskusastet, väärteo tehiolusid ja L.U isikut.

Maakohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul on

põhjendatud rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määrast kõrgemana ja t

leiab, et käesolevas asjas on alused rahatrahvi suuruse vähendamiseks. Maakohus arvestab siinkohal järgmisi asjaolusid: asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta,

et menetlusalust isikut oleks varasemalt karistatud väärteokorras samalaadsete süütegude toimepanemise eest; 04.10.2017 koostatud väärteoprotokolli kohaselt teave väärteoga põhjustatud kahju kohta puudub; menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud; tegemist on vaid ühe väärteoga, mis oli toime pandud xxx ja mingit

väärtegude toimepanemise jätkamist ei ole toimunud.

Ülaltoodu alusel tuleb Keskkonnainspektsiooni otsus rahatrahvi suuruse osas

tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus.

Arvestades kõiki ülalloetletud asjaolusid karistuse suuruse hindamisel leiab

maakohus, et põhjendatud on mõista L.U-le Kalapüügiseaduse §76 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses.

Kokkuvõtvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi suuruse osas ja teha selles osas uus otsus. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 on menetluskulu muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Käesolevas väärteoasjas esitas menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsja (vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk) taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas

576 €. Kaitsja taotluse kohaselt koosnevad õigusabikulud järgnevast – otsusega

tutvumine, konsultatsioon ja kaebuse koostamine kokku 2 h, kohtuistungiks

ettevalmistumine ja kaitse kohtus 2 h, kokku 4 h, töötunni maksumus 120 € + käibemaks. Kaitsja kinnituse kohaselt maakohtu istungil on kaitsjatasu täies ulatuses tasutud.

Maakohus peab kaitsjatasu taotlust põhjendatuks ja leiab, et tegemist on mõistliku

suurusega tasuga. Seoses asjaoluga, et kaebus oli osaliselt põhjendatud, kuulub kaitsjatasu hüvitamisele samuti osaliselt.

Eeltoodu alusel rahuldab maakohus kaitsjatasu taotluse osaliselt ja mõistab kaitsjatasu 288

€ välja Eesti Vabariigilt. Vastavalt maakohtule esitatud kirjalikule

taotlusele tuleb kaitsjatasu kanda L.U arvelduskontole

nr.EE852200221015419096.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik