3-17-439/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-439 Haldusasi Gintas Burkauskase kaebus Tallinna Vangla poolt perioodil 14.05.2014-24.07.2014 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud mittevaralise kahju 497 eurot väljamõistmiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Gintas Burkauskase apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2017. a otsuse peale Menetlusosalised Kaebaja/apellant Gintas Burkauskas Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON Tagastada Gintas Burkauskase apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2017. a otsusele läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Gintas Burkauskas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Tallinna Vangla tekitatud mittevaraline kahju 497 eurot tema suhtes perioodil 14.05.2014-24.07.2014 (71 päeva) täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul vangla 20.12.2016. a otsusega nr 5-37/16/198-2 välja mõistetud 213 euro suuruse hüvitisega. Kaebaja selgitab, et kambris oli väga palav, umbne, ventilatsioon ei töötanud, õhuaknast ei piisanud värske õhu saamiseks. Kambris puudus soe vesi, ei antud teekannu kuuma veega, puudus raadio kuulamise ja televiisori vaatamise võimalus, piirati isiklikke telefonivestlusi. Jalutada sai ühel korral päevas korraga tund aega 15-16 m2 suuruses boksis koos viie inimesega. Lisaks taotles kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus vabastas 4. mai 2017. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja võttis hüvitamiskaebuse menetlusse. 3. Tartu Halduskohus jättis 18. oktoobri 2017. a otsusega G. Burkauskase kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kaebaja õigused olid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal piiratud. Tegemist on isikult õigusvastaselt vabaduse võtmise kvaliteedile läheneva, kuid mitte samaväärse isiku liikumisvabaduse piiramisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Tallinna Vangla 20. detsembri 2016. a otsuses on kaebaja etteheiteid vanglas valitsenud

tingimustele kaalutud asjakohaselt ning tehtud seaduspärane kaalutlusotsus. Täheldada ei saa kaalumisvigu, mis saaksid olla aluseks vanglast suurema hüvitise kaebajale välja mõistmiseks. 4. G. Burkauskas esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja esitas ka taotluse menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel ja menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks. 5. Tartu Ringkonnakohus ei jätkanud 7. detsembri 2017. a määrusega G. Burkauskasele menetlusabi andmist riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ja andis kaebajale tähtaja kümme päeva alates määruse jõustumisest riigilõivu 15 eurot tasumiseks. 6. G. Burkauskas esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2017. a määruse peale. Riigikohus jättis 17. jaanuari 2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. 8. Tartu Ringkonnakohus on 7. detsembri 2017. a määrusega otsustanud mitte jätkata G. Burkauskasele menetlusabi andmist riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ning andnud kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu 15 euro tasumiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 16) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p-st 3 tuli kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudus määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul. HKMS § 179 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Riigikohtu määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata, jõustus selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o 17. jaanuaril 2018 (HKMS § 232 lg 2 koostoimes HKMS §-ga 234). Riigikohtu määruse jõustumisega jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2017. a määrus. Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks kulgema 18. jaanuaril 2018 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 29. jaanuaril 2018. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudust, s.o ei ole esitanud kohtule andmeid apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumist kaebaja poolt ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. 9. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 10. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/