1-17-8627/22 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-17-8627

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-17-8627 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

T.D , isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: XXX.

Karistuse kandmise algus ja lõpp: 29.07.2017- 15.04.2018. Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 15.02.2018

RESOLUTSIOON

1. T.D temale Tartu Maakohtu 26.09.2017 otsusega Jätta

kriminaalasjas nr 1-17-8627 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 26.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8627 tunnistati T.D süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati seda karistust T.D-le Pärnu Maakohtu 29.02.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1677 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 17 päeva pikkuse

vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõist kuud ja 17 päeva eti liitkaristuseks 8 vangistust.

14.12.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud ajas püsivaks, kuriteod

suuresti toime pandud hoolimatusest oma tegude tagajärgede üle. Soodusteguriks alkoholi liigtarbimine. Kolmel korral on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, k.

a käesoleval korral. Varasemalt lisaks veel korra karistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kuivõrd jõustumise järgselt ärakandmisele kuuluv karistuse vangistus on alla aasta, siis individuaalset täitmiskava ei koostata. Käitumise osas pretensioone vanglal ei ole.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav Turvalisusriskid ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). puuduvad. Ohustatud on teised liiklejad ja tema ise, ühiskond tervikuna. Oht seisneb eluohtliku

või tervist raskelt kahjustada võiva olukorra tekitamises. Oht on kõige ilmsem alkoholi

tarvitamise käigus. Üldise korduva kuriteo e tõenäosus on kahe toimepanemis aasta jooksul 19%. Tartu vangla T.D vabastamist tingimisi

toetab ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetav T.D on lahutatud alates 27.07.2017. Kinnipeetava lähedased on vabaduses

endine abikaasa A. R. , täiskasvanud poeg R ja kasutütar M . R. . R. Vangistuse ajal on

kinnipeetav helistanud endisele abikaasale vanglast. Endise abikaasa sõnul on praeguseks ajajärguks kinnipeetaval kõik vanad prosotsiaalsete tuttavatega suhted kadunud seoses alkoholi kuritarvitamistega ja perekond on veel ainuke, kes on alles jäänud. Kasutütre sõnul on kogu perekond, kes on alati kokkuhoidev olnud, mures isa pärast. Kinnipeetav on kasutütre sõnul

olnud eluaeg korralik ja töökas inimene, kuid kinnipeetava viimaste aastate käitumine on

mõistatus kogu perele. Perekond tahab kinnipeetavat aidata, aga ei oska. Kinnipeetav on

kuritegusid sooritanud üksi, seega otsest negatiivset mõju avaldavat isikut ei ole esile tuua.

Probleem on rohkem selles, et raha olemasolul võib isik sattuda erinevatesse

joomaseltskondadesse ning tema käitumine muutuda tagajärgi mittearvestavaks. Isik on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest.

Kinnipeetava endine elukoht oli kus elab hetkel tema lahutatud abikaasa ja poeg perega. XXX, Lahutust soovis kinnipeetav ise ja lahutusega jagati ühine vara ära ning isikule maksis endine abikaasa poole eramu (XXX) rahad ning T.D on kustutatud kinnistusregistrist omaniku

kande alt. Rahvastikuregistris on T.D sisse kirjutatud aadressile , kuid endise XXX abikaasa sõnul lahutusel notari juures jäi klausel, et kinnipeetav peab ennast välja kirjutama antud aadressilt. Seega sisuliselt puudub kinnipeetaval õigus elamispinnale XXX. Kinnipeetava

endise abikaasa sõnul on kinnipeetaval majanduslikke ressursse endale tulevikus isiklik elamispind hankida, kuigi ta seda vangistuse ajal teha ei saa.

Kinnipeetava kasutütar M. R. on nõus võtma isa ennetähtaegse vabanemise korral esialgu enda

juurde elama. Talle kuulub 3-toaline korter XXX rteris tema koos . Püsivalt elab antud ko lapselapsega (

tütretütar) ja nädalavahetuseti on elamispinnal ka tema elukaaslane ja tütar.

Isikul, kellel puudub elukoht, kuid nad on Haapsalu linna kodanikud on õigus pöörduda

Haapsalu Sotsiaalmaja ( Haapsalu, Kastani 7) turvakodu teenusele. Haapsalu Sotsiaalmaja direktori S. K. sõnul ei ole tegemist püsiva eluasemega, vaid kriisiolukorra ajutise eluasemega.

Majas on 20 voodikohta ( 2-3 toad), tagatud on sotsiaaltöötaja poolt nii nõustamised kui

juhtumikorraldusteenus. Majas on ööpäevaringselt valvur ja turvakodus ei tohi alkoholi tarbida ega alkoholijoobes tulla. Kodukorra reeglite rikkumise eest lõpetatakse leping inimesega.

Kinnipeetav on vanaduspensionär, ta sai 5 aastat varem pensionile kuna oli Tšernobõlis. , Kinnipeetav on aastaid töötanud FIE na kalapüügi ja metsanduse valdkonnas. Kinnipeetava - endise abikaasa sõnul on perekond tema vangistuse ajal ajanud korda kalapüügi load ja olemas

on endiselt kalapüügi paadid. Tartu Vangla esitatud taotluses teadmata põhjustel esitatud telefoni number, kuulub isikule endale ja see telefon on hetkel endise abikaas

a käes.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et Vangistust kannab alkoholi soovib vabaneda ennetähtaegselt. tarvitamise eest sõiduki roolis ja see on esimene vangistus. Elama läheks tütre juurde. Elukoht asub kuskil . XXX Tütrel on 2 last, kuid nendega ei suhtle igapäevaselt. Tütre juures elab ka

tema elukaaslane, kuid seda, kas tema aktsepteerib kinnipeetava sinna elama asumist, kinnipeetav ei tea, kuna pole küsinud. Vabanedes hakkaks tegelema kalapüügiga. Alkoholi tarvitamist peab lkohol ja rool edaspidi vähemaks võtma. Ei tea, kas üldse ära jätma peab. A

siiski , kuna vanglas . Alkoholi tarvitas, kuna selg valutas. kokku ei lähe ka mõnus ei ole

Kriminaalhooldusel olles püüaks Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. hoiduda. Psühholoogi juurde ravile minemist kinnipeetav vajalikuks ei pea. Leiab, et probleem ei ole nii hull ja see ei aita.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest T.D vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega T.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu

Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning

toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

T.D kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.D

6 kuud, so enam kui 1/2 ja temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda antud korteris tema koos lapselapsega XXX. Püsivalt elab (tütretütar) ja nädalavahetuseti on elamispinnal ka tema elukaaslane ja tütar. Seega on isikul

olemas kindel elukoht vabanemise järgselt, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tuleneva - lt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kuigi isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, ning käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, on kohtu hinnangul T.D

puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge.

Kohtule antud ütlustest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval selget plaani vabanemise järgseks

perioodiks. Kinnipeetav märkis vaid, et elama läheks tütre juurde ning tegelema hakkaks kalapüügiga. Samas nähtub materjalidest, et tütar on valmis pakkuma isale esialgset elukohta oma pere juures. tuleks T.D siiski eraldi elama Viimane tähendab, et ühel hetkel asuda. Selle kohta, mis oleks tema pikaajalisem plaan , või kuidas on kavas ise jalad alla saada

kinnipeetav midagi ei mär nähtub, et tegelikkuses kinud. Samuti on ka kinnipeetava suhted lähedastega jahedad: kinnipeetav ei suhtle oma lastelastega sageli ning ei ole ka selle kohta huvi tundnud, kuidas suhtub tütre elukaaslane sellesse, et tema asub nende pere juurde elama. Kuigi vangistuses on isik käitunud korrektselt, ei nähtu vangla iseloomustusest ning isiku ütlustest, et

temas oleks toimunud tegelikult olulisi positiivseid muutusi. Midagi olulist võrreldes

varasemaga isiku elus hetkel muutunud ei ole ning olukorras, kus isikul puudub selge motivatsioon vabaduses seadusekuulekalt toime tulla, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita kriminaalhoolduse tingimusi. Viimast kinnitab ka asjaolu, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus.

Samuti möönis alkoholi, kuid ütlustest nähtuvalt ei pea probleemi T.D, et tarvitab

oluliseks. Kuigi mõistab, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on see, mistõttu pöörati tingimisi isik alkoholi tarvitamist tulevikus,, määratud karistus reaalsele täimisele, ei välista märkides üksnes, et alkoholi tarbimist peab vähendama. Antud ütlustest nähtub, et isik pisendab

probleemi, ega taju tegelikkuses vajadust oma käitumist muuta. Kinnipeetav on korduvalt

kriminaalkorras karistatud joobes juhtimiste eest. Kohtu ettepanekusse alluda psühholoogi ravile, et probleemist vabaneda, suhtus kinnipeetav samuti ükskõikselt, märkides, et asi ei ole nii hull ning ravist pole kasu nii või naa. On selge, et kinnipeetava kuriteod on tingitud alkoholi

tarvitamisest. Samas ei ole isik teinud endale selgeks, kuidas edaspidi elu korraldada

seadusekuulekalt ega absoluutselt motiveeritud oma käitumist ka vastavalt sellele suunama.

Suhtudes sellise , ükskõiksusega oma edaspidisesse toimetulekusse on suur tõenäosus, et süüdlane asub taaskord tarvitama alkoholi ning paneb toime uusi kuritegusid.

Eeltoodust lähtuvalt tingimisi ennetähtaegne on kohus seisukohal, et T.D

vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise

huvidega. Isikus on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, millest vabanemiseks puudub

kinnipeetaval käesoleval hetkel arvestatav motivatsioon. Kohus ei ole kindel selles, et

kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik