1-17-11141/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11141 Kohtukoosseis Andres Parmas, Koik Ivi Kesküla ja Orvi Kriminaalasi O.J-i

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. jaanuari 2018. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja kaitsja Süüdistatav O.J

(ik: XXX elukoht ); : registreeritud elukoht XXX, oma sõnade kohaselt faktiline elukoht , asub Tallinna Vanglas, Magasini 35, XXX Tallinn; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkendina kohaldatud alates 2. juunist 2017 elukohast lahkumise keeldu; kahtlustatavana kinni peetud 2. juunil 2017 ja 9. augustil 2017; kannab alates 9. augustist 2017 varasema kohtuotsusega mõistetud vangistust Prokurör Abiprokurör Katrin Aasmann Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. O.J-i ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Jätta

Pildi apellatsioon

d

id kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Oja, Nõu ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks O.J-ile kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest

12 eurot. eurot, sealhulgas käibemaks

3. Välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 72 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse O.J-ile eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.J-ile - esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p de 7, 8 ja 9 järgi selles, et varem varguste eest karistatud isikuna sisenes ta ust avades ajavahemikus 16. mai õhtust kuni

17. mai hommikuni 2017 grupis koos -ga Tallinnas NK XXX asuvas majas XXX OÜ kasutuses olnud ruumi, varastades sealt enam kui 3000 euro väärtuses vallasasju. Samal ajavahemikul sisenes ta ust avades koos -ga ka Tallinnas asuvas majas kaupluse B ruumidesse, NK XXX varastades sealt vallasasju 1938 euro väärtuses. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, üritas 9. augustil 2017 varastada YYY kauplusest erinevaid kaupu 23,09 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.

2. Harju Maakohtu 17. jaanuari 2018 O.J

199 lg 2 . a otsusega mõisteti KarS § p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta kolme kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes O.J-ile ärakandmisele kuuluvakas karistuseks kümme kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ja mõisteti O.J-ile liitkaristuseks kaks aastat viis kuud kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud üks päev ning karistuse kandmise algusaega arvestati alates 9. augustist 2017. O.J-ilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha ot. Maakohus rahuldas P -i tsiviilhagi eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 192 eur AS ja samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused.

3.1. Maakohus leidis, et O.J-ile istusaktis ette heidetud kuritegude süüd toimepanemine on tõendatud tema ütluste, tunnistajate ütlustega, samuti kannatanute esindajate ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega Tõendid riimuvad omavahel.

. Kohus tuvastas ka selle, et O.J pani Tallinnas aadressil

XXX vargused toime ühiselt ja kooskõlastatult koos NK XXX - ning ta pani need kuriteod toime sissetungimisega. ga

kauplusest toime pandud varguse katse puhul tuvastati süütegu tunnistajate ja süüdistatava ütlusele ning dokumentaalsetele tõenditele tuginedes. Samuti tuvastas maakohus, et O.J o lt. n isik, kes paneb vargusi toime süstemaatilise Kohus tuvastas, et subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kõiki ülal käsitletud kuritegusid toime pannes kavatsetult. Maakohus ei tuvastanud O.J-i gude

te õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. O.J-ile leidis maakohus, et on varem korduvalt karistust mõistes süüdistatav varavastaste süütegude eest nii väärteokui kriminaalkorras karistatud isik ja ta kandis ka maakohtu otsuse tegemise ajal karistust varguste eest. Kohtu hinnangul on O.J isik, kellel puuduvad rahalised vahendid, mistõttu on talle välistatud rahalise karistuse mõistmine. O.J-i süüd hinnates märkis maakohus, et seda suurendab kolme koosseisulise raskendava asjaolu esinemine ning asjaolu, et kuriteod pani ta toime eesmärgipäraselt. Süüd vähendab aga see, et lõpuleviidud vargustega reaalselt kahju ei tekitatud, kuna kannatanud said varastatud esemed tagasi. Karistust kergendava asjaoluna hindas maakohus ka O.J-i puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna O.J-i on juba varem kriminaalkorras karistatud ja ta kandis maakohtu otsuse tegemise ajal varasema kohtuotsusega mõistetud karistust, tuli talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel.

4.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni id süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt.

4.1.

Süüdistatav leiab, et maakohus on teda ebaõigesti süüdi tunnistanud kahes lõpuleviidud varguses ja ühes varguse katses. Tegelikult pani ta toime üksnes ühe lõpuleviidud varguse ja ühe varguse katse. Nimelt pani ta erinevates ruumides vargused toime ühekorraga. XXX Ruumid, millest ta varguse toime pani ausid samas hoones, kuid olid välja üüritud erinevatele äriühingutele. Kohus ei ole seda arvestanud. Samuti ei ole kohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Süüdistatava arvates mõistis kohus talle liig raske karistuse. Ta palub ringkonnakohtul asja uuesti läbi vaadata, arvestada kergendavate asjaoludega ja kergendada talle mõistetavat karistust, samuti arvesse võtta seda, et ta ei pannud toime süstemaatilist vargust. Süüdistatav soovib osaleda kohtuistungil.

4.2. Kaitsja taotleb O.J-ile kergema karistuse mõistmist, leides, et maakohus ei ole mõistetud karistust piisavalt põhjendanud. Kaitsja arvates ei ole O.J-ile mõistetud tema teosüüle vastavat karistust. Süüdistatav on küll süüdi tunnistatud kolmes varguses, kuid neist ühe teo puhul oli tegemist katsega, millega kannatanule kahju ei tekitatud ja varastada püütu väärtus oli väike. Kahe ülejäänud varguse puhul tuleb aga arvestada, et need pandi toime lühikese ajaperioodi kestel samas asukohas. Kaitsja osutab, et süüdistatav on oma süüd täies mahus tunnistanud ega ole end mingilgi moel õigustanud. Ta on väljendanud ka oma kahetsust ja lubanud püüda edaspidi varastamisest hoiduda. Seegi peaks mõjutama mõistetava karistuse suurust. Samuti tuleb arvestada tema käitumist varastatud esemete tagastamisel ja esitatud tsiviilhagi õigeksvõtmisel. Neil asjaoludel oleks kaitsja hinnangul võimalik O.J-i puhul karistuse eesmärke saavutada ka oluliselt lühema karistuse mõistmisega. Ühes apellatsiooniga on kaitsja esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks s on aab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kriminaalkolleegium leiab, et O.J-i ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8.

Süüdistatava taotlused käsitada kahte toimepandud vargust ühe teona, on ainetud. XXX Teod on toime pandud eri kannatanute vastu ja eraldi suletavatest ruumidest. Maakohus on asjakohaselt käsitlenud neid tegusid iseseisvate kuritegudena ning süüdistatava apellatsioonist ei nähtu asjakohaseid põhjendusi, miks tuleks neid vargusi käsitada ühe teona.

9. Apellatsioonides esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitud ed . O.J-ile vargust oluliselt alla sanktsiooni . e eest mõistetud karistus jääb keskmise määra Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. O.J-i on var toimepanemise eest ka varem avastaste süütegude karistatud. Maakohus on hinnanud tema süü suurust hinnates lisaks varasemale karistatusele välja toonud ka tegude eesmärgipärasuse ja suhteliselt suure väärtusega vara vastu suunatuse. Karistuse raskus on proportsioonis

süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja et O.J-i . süüd kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st 3 jätab

326 lg-

kohtukolleegium d

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele kaks pooltundi ja maakohtu otsusega tutvumisele üks pooltund. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p 1 nimetatud § kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt na põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/