1-09-12389/31-09-12389/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2009-08-18

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-09-12389 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2009.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kirjalikus menetluses Koostaja ametinimetus ja nimi Kohtunik Kristel Pedassaar Asja nimetus Saare Maavalitsus - Saare Maakonna Alaealiste Komisjoni taotlus alaealise X X suhtes loa saamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks Menetlustoiming Kasvatuse eriting...

1-09-12389

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2009.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kirjalikus menetluses Koostaja ametinimetus ja nimi Kohtunik Kristel Pedassaar Asja nimetus Saare Maavalitsus - Saare Maakonna Alaealiste Komisjoni taotlus alaealise X X suhtes loa saamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks Menetlustoiming Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise taotluse läbivaatamine Alaeaealise isikuandmed Alaealine X X Alaealise seaduslikud esindajad: X X ( ), X X ( ) RESOLUTSIOON Juhindudes AMVS § 1 lg 2 p 3, 4, § 3 lg 2 ; § 6: KrMS §404; 406 lg 3 p 4; 407 Jätta taotlus rahuldamata. Keelduda loa andmisest alaealise X X paigutamiseks Tapa Erikooli.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas KrMS § 407 võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Vastavalt KrMS § 387 lg 2 võib määrusele esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (KrMS 15 ptk. sätted).

Asjaolud Saare Maavalitsuse alaealiste komisjon esitas 11.08.2009.a. maakohtule alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg 2 alusel taotluse loa saamiseks alaealise X X kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (Tapa Erikooli) suunamiseks 2010/2011 õppeaasta lõpuni. Taotluse kohaselt on alaealise X X õigusrikkumisi alaealiste komisjonis arutatud kahel korral 02.04.2009.a. ja 04.08.2009.a. Alaealiste komisjonile laekunud taotluste ja mõjutusvahendite kohaldamise kronoloogia on järgmine:

1-09-12389

23.03.2009.a. - kaks taotlust Lääne Politseiprefektuurilt (auto tagaklaasi ja tulede lõhkumine ning vargus noortekeskusest). Kohaldatud mõjutusvahend - 10 tundi üldkasulikku tööd, mis on sooritamata. ( AK- otsus nr 457, 02.04.2009) 04.05.2009.a. - taotlus Lääne Politseiprefektuurilt (käekotist rahakoti vargus). 02.06.2009.a. taotlus Lääne Politseiprefektuurilt (perearstikeskusest jope vargus, mille taskust varastati raha). Alaealiste komisjon on saatnud alaealisele X Xle ja tema esindajale X Xle (ema) kutsed kolmele (14.05.2009, 09.06.2009, 07.07.2009) istungile, kuid mitte ühelegi istungile ei ole alaealine X X ilmunud. Vanemad on teatanud, et neil kordadel on X neile mitte teadaolevas asukohas ning ei saa istungil osaleda. Vanemad ei suuda tagada alaealise X X kohale tulekut Alaealiste komisjoni istungile. 04.08.2009.a. toimus järjekordne alaealiste komisjoni istung, kus alaealise X X kohaletoimetamiseks kohaldati sundtoomist, tuginedes alaealise mõjutusvahendite seaduse §-le 18. Selleks ajaks oli Lääne Politseiprefektuurilt laekunud veel kaks taotlust, kusjuures ühes taotluses on kaheksa kuriteoepisoodi, mis on toime pandud ajavahemikul 21.05.2009 - 09.07.2009. Kooli iseloomustusest selgub, et alaealise X X käitumine ja suhtumine nii klassikaaslastesse kui ka õpetajatesse on murettekitav. Vanemate väitel ei allu X sageli ka emale-isale ning võtab ise otsuseid vastu nii nagu talle sobilikum on. Oma halba käitumisse suhtub ta küllaltki üleolevalt. Koostööd Xga seonduvate probleemide lahendamiseks on tehtud kodu, kooli ja sotsiaaltöötajaga. Alaealise ema ja isa ei suuda tagada järelevalvet alaealise üle. Lähtuvalt alaealise õigusrikkumistest ja kasvatusliku järelevalve huvidest otsustab alaealiste komisjon suunata alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.

Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna taotlustest alaealiste komisjonile koos määrustega väärteomenetluste ja kriminaalmenetluse lõpetamise kohta /t.l 12-36/ nähtuvalt on X X ajavahemikul veebruar 2009.a. kuni juuli 2009.a. toime pannud korduvaid õigusvastaseid tegusid: - 16.02.2009.a. kella 18.00 paiku varastas X X koos H. R.ga Kuressaares J. Smuuli tn 13 Kuressaare Avatud Noortekeskuse garderoobis asuva S.-M. S.le kuuluva jope taskust tema mobiiltelefoni maksumusega 2100 krooni. Poisid tagastasid telefoni samal õhtul S.-M. S. emale, S. L.le, väites, et nad leidsid telefoni noortekeskuse õuest. Telefoni n.ö leidmise eest said poisid leiutasuna S. L.lt 50 krooni. Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 7 käsitleb X X tegu vargusena, mis seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt. - 18.03.2009.a. Kuressaare linnas Aia tn nr 49 maja juures lõhkus X X koos A. P.ga ära OÜ Arti Plekk kuuluva sõiduki GAZ 53A reg. nr 188 AHO esi- ja tagaklaasi, tagumised tulede klaasid, põhjustades sellega OÜ-le Arti Plekk kahju 9777 krooni. Tegemist on süüteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 järgi; Alaealiste komisjon arutas eelnimetatud tegusid 02.04.2009.a. ja otsustati määrata X Xle 10 tundi üldkasulikku tööd /t.l 10-11/.

- 09.02.2009.a. kella 16 paiku varastas alaealine X X koos sõpradega avalikult Kuressaare turul V.-K. S. käekotist rahakoti 130-140 euro ja paarisaja Eesti krooniga. Tegemist on süüteoga, mis on kvalifitseeritav Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 7 järgi. - 18.05.2009.a. kella 15.50 paiku olles koos H. R. ja S. U.ga, võttis raha otsimise eesmärgil Pikk tn 10 asuva Perearstikeskuse koridori varnast T. V.le kuuluva nahast jope väärtusega 1000 krooni ja jooksis sellega minema. Pärast jope taskute läbiotsimist viskas jope Lasteaia tänaval asuva mahajäetud maja keldrisse. X X pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

1-09-12389

06.06.2009.a. peale lõunat lõhkus X X koos sõpradega ära Aavikute maja muuseumi hoovis taimed "Manzuurika kirburohi" ja õuemaja aknaklaasi, oma sellise tegevusega tekitati Aavikute maja muuseumile kahju kokku 5000.- krooni. Oma sellise tegevusega pani X X toime võõra asja rikkumise, millega ei tekitatud olulist kahju. Tegemist on süüteoga, mis on kvalifitseeritav Karistusseadustik § 218 lg 1 järgi.

Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Kuressaare kriminaaltalituse 30.06.2009.a. kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusele kriminaalasjas nr 09250100232 esitati 10.09.2009.a ja 26.06.2009.a kriminaalasjas kuriteokahtlustus oma ea tõttu süüvõimetule isikule X Xle, et tema grupis koos S. U.ga tungis 21.05.2009.a kella 20:25 paiku omavoliliselt üle aia ronides Kuressaare linnas Pikk tn 30 asuvale kinnisele territooriumile, kus tungisid ukse avamise teel omavoliliselt sisse kallurautosse GAZ 53-14 registrinumbriga 274AZE. Auto salongis asunud esemed visati autosse ja auto ümbrusesse laiali ning lasti lahti 6 kg pulberkustuti. Nimetatud tegevusega tekitati OÜ Akaato-le varalist kahju 600 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ja piirdega alale ebaseaduslikus tungimises, pani X X toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; X Xd kahtlustatakse selles, et tema grupis koos S.U. ja vanuse tõttu süüvõimetute isikute J.M. ning R.P.ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 06.06.2009.a kella 17.00 paiku omavoliliselt akna lõhkumise teel sisse Kuressaare linnas Kauba 18 asuvasse OÜ Arandix'le kuuluvasse püsivate elaniketa külalistemajja ning ukse lukust lahtiväänamise teel baariga kõrvalhoonesse ja taba lahtiväänamise teel kuuri. Baariga kõrvalhoonest ja kuurist varastati alkoholi (1 pdl viina, 50 purki õlut ja 6 pudelit veini) 1400.- krooni väärtuses. Külalistemajas tallati väljatiritud voodipesudel, lõhuti seintel asunud pildid ja avati pulberkustuti. Baariga ruumis peksti puruks lauanõud, veekeetja, kohvimasin ja muid kätte juhtunud esemeid, lasti tühjaks kodukeemia pudelid ja muudeti kõlbmatuks kontori- ja muud vara. Õues lõhuti kaks välivalgustit ja postkast. Kogu eelmainitud tegevusega tekitati OÜ-le Arandix varalist kahju kokku 22307.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes grupis sissetungimise teel võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani X X toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo; X Xd (X) kahtlustatakse selles, et tema grupis koos S.U. ja vanuse tõttu süüvõimetu isiku J.M.ga tungis ajavahemikus 07.06.2009.a - 09.06.2009.a jätkuva tegevusena kahel korral omavoliliselt garaažiukse lahtitõmbamise teel ja sealt leitud võtit kasutades sisse Kuressaare linnas Komandandi 4 asuvatesse hoonetesse, kus viskasid laiali ja muutsid kasutamiskõlbmatuks garaažis leidunud esemeid, samuti lõhkusid ukse ja sisevalgustid ning ööbisid hoones. Oma eelnimetatud tegevusega tekitati OÜ-le Arensburgi Reisid varalist kahju ca 10 000.-krooni. Oma sellise jätkuva tegevusega, mis seisnes grupis ja vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseaduslikus tungimises, pani X X toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; X Xd (X) kahtlustatakse selles, et tema grupis koos S.U. ja vanuse tõttu süüvõimetu isiku J.M.ga püüdis 09.06.2009.a kella 03:25 paiku omavoliliselt aknaklaasi eemaldamise teel sisse tungida Kuressaare linnas Tallinna tn 21 kinnistul asuvasse kauplusesse „Perepood", kuid kuritegu jäi nendest olenemata põhjustel lõpule viimata. Oma sellise tegevusega, mis seisnes grupis ja vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseadusliku tungimise katses, pani X X toime KarS § 25 lg 4 - § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; X Xd (X) kahtlustatakse selles, et tema grupis koos S.U. ja vanuse tõttu süüvõimetu isiku J.M.ga tungisid 09.06.2009.a. kella 03:30 paiku omavoliliselt ukseakna eemaldamise teel

1-09-12389

sisse Kuressaare linnas Tallinna tn 21 kinnistul asuvasse baari „Tormiankur", kust varastati poolik pakk sigarette Winston ja kassasahtlist 120 krooni sularaha. Koos ukseklaasi paigaldamisega tekitati OÜ-le Ain ja Andres varalist kahju kokku 435 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes grupis ja vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseaduslikus tungimises, pani X X toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 09250100232 lõpetati 30.06.2009.a. Lääne Politseiprefektuuri määruse alusel kuna menetlus alaealise X X suhtes tema poolt toimepandud varguse ja omavoliliste sissetungide faktides seoses sellega, et X X ei olnud õigusvastaste tegude toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus, on kriminaalmenetlust välistav asjaolu.

07.07.2009.a. alustati Lääne Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Kuressaare kriminaal- talituse poolt KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel kriminaalasja nr 09250100473 menetlus selle kohta, et 07.07.2009.a kella 08:30-09:30 vahelisel ajal tungiti uste lahtilogistamise teel sisse Kuressaare linnas Lossipark 4 asuvasse pubisse „John Bull", kust varastati 2 pudelit Hennessy konjakit ja kassast 15100 krooni sularaha. Vargusega tekitati kannatanule OÜ Vikingbüroo varalist kahju kokku 15810 krooni. 09.07.2009.a lisati eelpoolnimetatud kriminaalasja materjalide juurde KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel alustatud kuriteoepisood nr 2500,09,00021700 selle kohta, et 09.07.2009.a kella 00:45-01:15 ajal tungiti järjekordselt uste lahtilogistamise teel sisse Kuressaare linnas Lossipark 4 asuvasse pubisse „John Bull", kust varastati 2 pudelit Hennessy konjakit, 1 pudel Martinit, 2 pakki sigarette, 2 pakki mahla ja kassast 1420 krooni sularaha. Vargusega tekitati kannatanule OÜ Vikingbüroo varalist kahju kokku 2352 krooni Kohtueelse uurimisega tehti kindlaks, et mõlemad kuriteod panid kaastäideviijatena toime vanuse tõttu süüvõimetud isikud J.M. ja X X. 07.07.2009.a saadi nimetatud alaealiste valdusest kätte 10552 krooni sularaha (J.M. käest 4800 krooni ja R.X valdusest 5752 krooni) ja 2 pudelit konjakit Hennessy. 09.07.2009.a saadi nende valdusest kätte 1420 krooni sularaha (J.M. valdusest 506 krooni ja R.X valdusest 914 krooni), 2 pakki mahla, 2 pakki sigarette, poolik Martini pudel, poolik Hennessy konjaki pudel ja üks konjakipudeli kael, kusjuures pudel ise purunes eelpoolnimetatud alaealiste käes Kuressaare linnas Pargi tänava lasteaia hoovis. Kõik kättesaadud esemed tagastati OÜ Vikingbüroo esindajale R. K.le. Tsiviilhagina jääb tasuda 07.juuli 2009.a varguse episoodis 4548 krooni ja 09.juuli 2009.a varguse episoodis 542 krooni. Seega kannatanule hüvitamata tsiviilhagi summa kokku on 5090 krooni. Kriminaalasja nr 09250100473 menetlus lõpetati, kuna X X oli eelpoolnimetatud õigusvastaste tegude toimepanemise ajal 12 aastane.

Alates 15.06.2009.a on Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Kuressaare kriminaaltalituse menetluses kriminaalasi nr 09250100283, milles KarS § 266 lg 2 p 1,3 tunnustel alustati menetlust selle kohta, et 15.06.2009.a kella 12:45 ajal tungisid alaealised X X ja J.M. omavoliliselt sisse Kuressaare linnas Tolli tn 9 parklas asunud S. A.'le kuuluvasse lukustamata sõiduautosse Ford Scorpio registrinumbriga XXXXXX, kust varastasid sõiduauto süütevõtme koos toavõtmega koguväärtusega 500.-krooni, optilised päikeseprillid väärtusega 100.-krooni ning rahalise väärtuseta Tallinna linnakaardi ja telefoniraamatu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse omavolilises sissetungimises, panid alaealised J.M. ja X X toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omavolilise sissetungi. Kriminaalasja nr 09250100283 menetlus lõpetati, kuna X X oli eelpoolnimetatud õigusvastaste tegude toimepanemise ajal 12 aastane.

1-09-12389

Kuressaare X Kooli 08.05.2009.a. iseloomustusest nähtuvalt õpib X X x.b klassis. Ta on lõpetanud eelnevad klassid rahuldavate tulemustega ja õppimisega ei ole senini suuri probleeme olnud. Õpitulemused on halvenenud sellel õppeaastal. Teise õppeveerandi lõpetas ka kahe puudulikuga. Murettekitavam on tema käitumine ja suhtumine nii klassikaaslastesse kui ka õpetajatesse. Tal puudub empaatiavõime ja ropu-rõvetseva sõnavara osaliseks on saanud nii õpetajad kui ka kaasõpilased. X segab tundides kaasõpilasi ja õpetaja tööd. Ta hüüab tunnis vahale ja lubab endale sageli vaba käitumist. Xga on tegelenud psühholoog ja sotsiaaltöötaja. X vanemad on olukorrast teadlikud ja koduga on kontakt hea. Vanemad reageerivad alati probleemidele ja koos õpetaja, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga on arutatud võimalusi X abistamiseks. Tulemused on olnud peaaegu olematud. Vanemate väitel ei allu X sageli ka emale-isale ja ta võtab ise otsuseid vastu nii nagu talle sobilikum on. Tugiõppetundidesse läheb ta harva ja püüab igal võimalusel oma tööd tegemata jätta. Samuti jookseb ta igal võimalusel ära, kuigi on jäetud pärast tunde oma töid järele tegema ja lõpetama. Seetõttu on kannatanud tema õpitulemused ja hinded. Klassis püüab X saavutada liidrirolli läbi vägivaldsuse. Sageli teed teistele haiget, karjub kaaslaste peale ja solvab inetute sõnadega. Kaasõpilastele suunatud ähvardused on julmad. Murettekitav on X suitsetamine, sest X tervisega on probleeme. Eelmise veerandi lõpul võttis ta kooli kaasa alkoholi sisaldava joogi. Xga on tegelenud psühholoog ja sotsiaaltöötaja, kahjuks ei ole temaga tegelemine tulemusi andnud. Sellel õppeveerandil on Xl olnud palju põhjuseta puudutud tunde, mistõttu on õpitulemused väga halvad. Ta ei võta õppetööd tõsiselt ja on tunda suurt ükskõiksust. Alaealiste komisjonis käimine märtsikuus ei ole tema ellusuhtumist muutnud.

Kuressaare Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti Helle Kahmi 06.05.2009.a. perekonna iseloomustusest nähtub, et X X elab koos isa, ema ja 2-aastase õega. Pere elab neile kuuluvas korteris ja on majanduslikult toimetulev. Pereisa X X on alates 2009.a. töötu, kuid avatud tööotsingule. 25.02.2009.a. oli X koos vanematega kutsutud Kuressaare Linnavalitsuse laste hoolekande komisjoni, kus poisi käitumist arutati. Selgus, et X ei suuda jälgida reegleid, lubab palju, kuid sellel ei ole katet. Vanematel on Xga raske toime tulla. Pere koostöövalmidus sotsiaaltöötajatega suhtlemisel on hea, alaealise õiguskuulekust toetavateks asjaoludeks on pere olemasolu ja probleemi teadvustamine /t.l 39/.

Menetlusosaliste seisukohad kohtulikus menetluses Kohus on ärakuulanud alaealise X X ja tema vanemad- isa X X ja ema X X. Vanemad on X poolt toimepandud õiguserikkumistest teadlikud. Vanemate selgituste kohaselt oli pojaga kuni 2009.a. veebruarikuuni kõik korras, kuid siis hakkasid pahandused. Vanemad leiavad, et mingit rolli mängis selles, ka X sõbrunemine endast vanemate poistega, kellega koos on toimepandud õiguserikkumisi ja kes ise on käinud ka erikoolis. X on oma käitumist parandanud ja vanemad soovivad, et kohus annaks Xle võimaluse oma käitumist parandada ja ennast tõestada. Nad ise aitavad igati sellele kaasa, et Xl läheks kõik hästi. Vanemate sõnul on pojal ka tervisega probleeme, mille tõttu on nad pojaga käinud arstide juures ja käesoleval ajal tarvitab poeg ka rohtusid ning on arstliku järelevale all. Vanemate sõnul on nende poja poolt tekitatud kahju osas, mis tuleb temal hüvitada, tasutud. Vanemad on seda meelt, et pojale tuleks anda veel võimalus aga kui õigusrikkumised siiski jätkuvad, siis ei vaidle nemad enam poja erikooli suunamisele vastu. X X ütles kohtus, et AK istungil oli juttu poja suunamisest erikooli ainult üheks õppeaastaks aga taotlus on kahele õppeaastale. X X ise selgitas, et on saanud aru oma valest käitumisest, ta soovib ennast parandada ja pahategudest eemale hoiduda. Üks sõpradest, kellega ta koos oli on läinud välismaale. Ta soovib jätkata õpinguid oma kodukoolis ja elada vanemate juures.

Kohtu seisukoht

1-09-12389

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumendid ning ärakuulanud alaealise ja tema seaduslikud esindajad, asub seisukohale, et loa andmine X. X suunamiseks erikooli ei ole põhjendatud ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 404 sätestab, et alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli alaealise mõjutusvahendite seaduse (edaspidi AMVS) § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni põhjendatud taotluse alusel. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 3 lg 2 p 5 ja § 6 lg 2 kohaselt on alaealise paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võimalik üksnes alaealise poolt AMVS § 1 lg 2 sätestatud teo toimepanemise korral tingimustes, kus selle eest on kohaldatud AMVS § 3 sätestatud mõjutusvahendit ja selle mõjutusvahendi kohaldamine ei ole andnud tulemust ning alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oleks vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides.

Vastavalt AMVS § 1 lg 2 p 1 ja 2 kohaldatakse käesolevat seadust alaealisele, kes on nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo- koosseisule vastava õigusvastase teo või karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo.

AMVS § 1 lg 2 p 3 ja 4 näevad mõjutusvahendi kohaldamise tingimusena ette isiku poolt neljateist- kuni kaheksateistaastasena väärteo või kuriteo toimepanemise.

Taotlusele lisatud materjalide kohaselt on alaealiste komisjoni tulnud 3 taotlust Lääne Politseiprefektuurilt: 23.03.2009 auto tagaklaasi ja tulede lõhkumine, vargus noorte- keskusest); 04.05.2009.a. käekoti vargus, 02.06.2009.a. jope vargus perearstikeskusest). Esimese taotluse eest on Alaealiste komisjon oma 02.04.2009.a. otsusega määranud X. Xle 10 tundi üldkasulikku tööd. 04.08.2009.a. otsustas Alaealiste komisjon suunata X. X kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli- Tapa Erikooli x. klassi 2010/2011 õppeaasta lõpuni. Nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise tingisid X X poolt toime pandud 11 süütegu (vargused, varavastased süüteod, omavolilised sissetungid) ajavahemikus 09.02.2009-09.07.2009.

Kohus on seisukohal, et mitte igasugune alaealise poolt väärteo või kuriteo toimepanemise fakt ei saa olla piisavaks aluseks alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks. Lisaks sellele peab AMVS § 6 lg 2 kohaselt alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine olema vajalik alaealise kasvatuslikuks järelevalveks, mitte ainult karistuseks õigusrikkumiste eest. Antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaksid hinnata seda, et X X alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oleks antud asjaoludel vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides. Kohtus ärakuulamisel kinnitasid alaealise vanemad, et nad usuvad, et poeg muudab oma käitumist positiivses suunas ja X on vanemate sõnul viimasel ajal oma käitumist ka parandanud. Vanemad oma poja erikooli suunamist ei toeta. Kuressaare Linnavalitsuse 06.05.2009 pere iseloomustusest nähtub, et X vanemad on koostöövalmis ja teadvustavad probleemi /t.l 39/. Ka X klassijuhataja Anne Pruuli 07.05.2009 iseloomustuse kohaselt on õpetajal kontakt X vanematega hea, vanemad reageerivad alati probleemidele ja koos sotsiaaltöötajate ning psühholoogiga on arutatud võimalusi X abistamiseks /t.l 37/. Seega on pere juuresolek alaealise X X õiguskuulekust soodustavaks teguriks. Kuigi vanemad viitavad ka X tervislikule seisundile, millele on viiteid ka X kohta väljastatud iseloomustuses, ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et neid asjaolusid oleks taotluse esitaja poolt kontrollitud.

1-09-12389

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole X X suhtes ammendatud alaealiste mõjutusvahendite seaduses loetletud leebemate mõjutusvahendite kohaldamise võimalikkus ning selle ajani tuleb eeldada, et leebem mõjutusvahend on piisav motiveerimaks isikut ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele, millest tulenevalt pole alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine, kui rangeim võimalik mõjutusvahend, vajalik alaealise kasvatuslikuks järelevalveks. Kohtu hinnangul tuleb alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamisel lisaks alaealise poolt edasiste õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärgile arvestada ka alaealise resotsialiseerumise eesmärki, millest tulenevalt peab tema suhtes kohaldatav mõjutusvahend olema ühest küljest piisav mõjutamaks teda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning teisest küljest olema nimetatud eesmärgi saavutamist võimaldavate mõjutusvahendite hulgast alaealise suhtes kõige vähem koormavam. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine piirab AMVS-s sätestatud mõjutusvahenditest alaealise põhiõigusi kõige ulatuslikumalt ja intensiivsemalt, millest tulenevalt peab nimetatud äärmusliku mõjutusvahendi kohaldamine olema eriti hoolikalt kaalutud ja piisavalt põhjendatud. Muuhulgas peab alaealise erikooli suunamiseks olema eelnevalt ammendunud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 112 lg 1 p 3 sätestatud rehabilitatsiooniteenuse võimalused, mille korraldamise kohustus lasub SHS § 8 p 2 kohaselt kohalikul omavalitsusüksusel.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus taotluse rahuldamata.

Kristel Pedassaar kohtunik