4-18-95/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-95

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2018, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-95 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

P.I´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsusele väärteoasjas nr 2315,17,008022 Toimepanemise aeg ja koht 16.11.2017 kell 08:43, Mahtra tn 26, Tallinn Kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 Kaebuse esitaja

P.I (isikukood XXX, elukoht: xxxx, kodakondsuseta) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 47 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 ja KarS § 66 lg 2 kohus : otsustas

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,008022 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada P.I LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv

120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada P.I´il tasuda mõistetud rahatrahv summas

480 (nelisada kaheksakümmend) eurot osade kaupa 10 kuu jooksul, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot igakuiselt Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsuses väärteoasjas nr 2315,17,008022 näidatud arvele:

• SEB Pank AS EE891010220034796011 (asukoht: Tornimäe 2, Tallinn 15010)

• Swedbank AS EE932200221023778606 (asukoht: Liivalaia 8, Tallinn 15040),

• Danske Bank AS Eesti filiaal arvele EE403300333416110002 (asukoht: Narva mnt 11, Tallinn 15015),

• Luminor Bank arvele nr EE701700017001577198 (asukoht: Liivalaia tn 45, Tallinn 10145). Kohustuslik on märkida ja selgitusse viitenumber 10220175193078 „rahatrahv, väärteoasi nr 4-18-95, P.I“. Edasikaebamise kord

2 Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 09.01.2018 laekus Harju Maakohtule P.I´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsusele väärteoasjas nr 2315,17,008022. Oma kaebuses selgitab P.I, et ta ei vaidle kohtuvälise menetleja otsusele vastu, palub kergendada temale määratud karistust (tl 1-2).

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 5-6), milles

leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks puuduvad. Õiguskaitseorganite otsus karistuse liigi ja määra osas on nende diskretsiooniotsus

lähtudes konkreetse kaasuse tehioludest, hinnates süü suurust, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning teo toimepanija suhtumist ja käitumist oma rikkumisse. Rikkujale määratav karistus ei saagi olla temale kerge ja mugav kanda. Karistuse määramise üks eesmärk on ära hoida menetlusalust isiku edaspidi toime panemast mistahes õigusrikkumisi, seetõttu

peab määratav karistus olema proporstionaalne võrreldes rikkumisega. Lisaks on menetleja

kohustatud karistuse määramisel arvestama ka õiguskorrakaitsmise huvidega. Õigusalatesse rikkumistesse ei saa suhtuda kergekäeliselt, et mitte riivata ühiskonna õiglustunnet. Karistuse

määramisel on menetleja jarginud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ja

diskretsiooni põhimõtteid. Määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ja Riigikohtu

poolt antud suunistega. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle

juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate nõuete järgimisel.

Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2 ja 5-6).

Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud P.I ´i kaebusega Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsusele väärteoasjas nr 2315,17,008022, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses.

Väärteoprotokolli AB1537673 väärteoasjas nr 2315,17,008022 kohaselt (VT tl 1) 16.11.2017

kell 08:43 juhtis P.I mootorsõidukit Volkswagen Passat CC reg märk xxxxTallinnas Mahtra tn 26 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1,3 ning pani toime LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava rikkumise.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused (VT tl 2 ja 6)

3 kinnitavad, et 16.11.2017 ja 27.05.2014 kõrvaldati P.I sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. P.I

tunnistab oma rikkumist (VT toim lk 1) ja on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Maanteeameti liiklusregistri andmetel (VT tl 4) puudus P.I ´il rikkumise toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalediga (väärteoprotokoll AB1537673 väärteoasjas nr

2315,17,008022, 16.11.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, Maanteeameti

Liiklusregistri väljavõte, 27.05.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,008022, 08.01.2018 avaldus,

rahatrahvi täitmisele pööramisele edasilülkkamise määrus, karistusregistri väljatrükk) on seisukohal, et P.I käitumine LS § 201 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud. P.I ´i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Kohus leiab, et P.I ´ile koostatud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.12.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,008022 tema karistamise kohta LS § 201 lg 2 alusel on põhjendatud ja

temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist

turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Karistusregistri teatisest P.I ´i kohta nähtub, et väärteokaristused tal puuduvad. Kohtuväline menetleja on P.I´ile karistuseks määranud rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku pool, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt

kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtu hinnangul on põhjendatud P.I´i karistamine rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 66 lg

2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus

tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda P.I ´ile võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, st 48 eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik