1-09-11981/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Kriminaalasja number 1-09-11981 (08240105720)

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi R.P süüdistus KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning U.T süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav R.P , isikukood xxx, EV kodanik,

elukoht: xxxx, töötu,

kriminaalkorras karistatud: 29.11.2001.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.1 -§

15 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 30 päevamäära 1500

krooni; 25.01.2007.a. Viru Maakohtu

Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, 4; § 199 lg 2 p 4, 5, 7

alusel, mõisteti tingimisi vabadusekaotus 10 kuud

katseajaga 18 kuud; 03.07.2008.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 121 alusel mõisteti rahaline karistus 3000 krooni, väärteokorras karistatud 2-l korral,

tõkend elukohast lahkumise keeld alates 13.02.2009.a. Kaitsja: advokaat Anti Aasmaa

U.T, isikukood xxx, EV kodanik,

elukoht: xxxx, ei tööta, kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.02.2009.a.

Kaitsja: vandeadvokaat Maimu Schmidt

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada R.P KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

2

Süüdi tunnistada R.P KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda rahalise

karistusega 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 3500 (kolm tuhat viissada) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.P-le liitkaristus, lugedes üksikkaristustest kergem kaetuks raskeimaga, rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Süüdi tunnistada U.T KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

70 (seitsekümmend ) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.

Tõkendid - elukohast lahkumise keeld R.P ja U.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

R.P mõista R.P-lt 3000 (kolm tuhat) krooni A A (elukoht: xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

R.P mõista R.P-lt ja U.T-lt solidaarselt 300 (kolmsada) krooni I L (elukoht: xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.P-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.T-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350

(kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse vandeadvokaat Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

3

I Kuritegude asjaolud 20.12.2008.a kella 18.30 ajal helistas U.T J L telefonile ja käskis I L majast välja

saata. Mõne minuti möödudes tulid kohale, Tudus Vabriku 20 asuvasse I L elukohta, alkoholijoobes R.P ja U.T. I L ootas neid juba maja trepil. U.T hakkas I L kallal norima, tuletas meelde, et I. L oli teda №rras ühiselamust välja visanud ning lõi ühe korra rusikaga I Lle näkku. I. L võttis enesekaitseks U.T ümbert kinni. Peale seda kutsus U.T endale appi 2 meetrit eemal seisnud R.P, kes lõi L jalaga

vastu vasakut puusa. Kui I. L oli U.T-st lahti lasknud, siis lõi U.T teist korda L rusikaga näkku. I L kükitas maha ja kattis näo kätega, siis lõi U.T veel kahel korral

jalaga I. L vastu nägu, peale seda lõi R.P korra L vastu nägu. Peale peksmist U.T ja R.P lahkusid. Peksmise tagajärjel tekitati I Lle parema näopoole põrutus,

hematoom, nina põrutus. Peksmise käigus sai kaduma I L kulmurõngas väärtusega 300 krooni.

10.01.2009.a. hommikul sõitsid R.P , Osvald Kerb ja Siim R.P viimasele kuuluva autoga Tudust Rakveresse, autot juhtis Siim R.P. A A andis R.P kätte 500 krooni, et ta tooks Rakverest koti tsementi ja ostaks autole bensiini. Peale lõunat jõuti Tudusse tagasi. Teel Rakverest Tudusse hakkasid O K ja R.P alkoholi tarvitama. Tudus ostsid nad veel valget viina juurde ning jätkasid joomist A A juures. Kõik koos olid köögis. Mingil

hetkel ütles R.P, et tema tahab pikali heita, A soovitas tal suures toas diivanil

pikutada. 10 minuti pärast tuli R.P kööki, ütles Siim R.P-le, et läheme kohe ära ning tõmbas S. R.P jopest. Kui R.P ja Siim R.P olid lahkunud, tekkis A. A kahtlus R.P käitumise osas ning ta läks tuppa, kus R.P oli viibinud ja kontrollis puhvetikapis olnud rahakotti. Selgus, et lukustamata puhvetikapist rahakotist on kadunud 3000 krooni. Samuti oli välja lülitatud A. A mobiiltelefon, mis asus köögis laual. Järgmisel päeval tuli R.P A elukohta ja ütles, et sinu mobiiltelefon on väljas ning vajutas telefoni uuesti tööle.

II Süüdistuste sisu R.P süüdistatakse selles et tema 20.01.2008.a. kella 18.30 paiku olles koos U.T-ga

Tudus Vabriku tn 20 elamu hoovis välistrepil lõi jalaga I Lle vastu paremat puusa ajal, mil kannatanu hoidis kinni U.T-st, takistamaks viimase uut rünnet. Peale lööki laskis I. L U.T-st lahti ja kükitas maha, kattes kätega nägu, misjärel lõi R.P veel jalaga

ühe korra kannatanule vastu nägu, millega tekitas I. L parema näopoole põrutuse, hematoomi, nina põrutuse. Seega R.P, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse R.P selles, et tema 10.01.2009.a. KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud

isikuna, ajavahemikul kella 12.00-st kuni 16.00-ni xxxx alevikus A A elukohas, toast,

lukustamata puhvetikapist rahakotist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. A kuuluvat raha 3000 krooni.

Seega R.P, võttes ära võõrast vallasasja selle omastamise eesmärgil, varem vargusi toime pannud isikuna, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.T süüdistatakse selles et tema 20.01.2008.a. kella 18.30 paiku olles koos

R.P-ga xxxx elamu hoovis välistrepil, lõi rusikaga I Lle näkku, misjärel kutsus endale

appi R.P , kuna I L hoidis teda kinni, takistamaks rünnet, mispeale lõi R.P kannatanut korduvalt jalaga.

4 Seega U.T, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb R.P süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 90

päevamäära ulatuses ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära

ulatuses. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.P-le liitkaristuseks 90 päevamäära, lugedes üksikkaristusest kergem kaetuks raskemaga, s.o 4500 krooni. Prokurör taotleb U.T süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o 3500 krooni.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuritegudega Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus R.P ja U.T käitumistes õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod.

KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 199 lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate R.P ja U.T käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuste eesmärgid on süüdistatavate puhul saavutatavad rahaliste karistuste mõistmisega. V Tsiviilhagid

KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on

kannatanu I L avaldanud temale tekitatud varalise kahju suuruseks 300 krooni, milline on

löömise käigus ärakadunud kulmurõnga väärtus. Kannatanu A A on vargusega tekitatud kahjuks 3000 krooni, millises väärtuses varastati temale kuuluvat sularaha. Tuvastatud on, et kannatanutele põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatavate käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagide väljamõistmine esitatud ulatustes süüdistatavatelt VÕS § 127, 132, 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel.

VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

5

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasud. KrMS § 180

kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/allkiri/

T Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus

29. augustil 2009.a

№oremreferent

I.Golubev