2-17-11740/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11740

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadak

tegevusele täiteasjas nr 008/2015/471

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Puudutatud isik II (sissenõudja): Omega Laen AS (endise

ärinimega AS Odav Laen, registrikood 11691792),

seaduslik esindaja juhatuse liige EK ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1. Omega Laen AS (endise ärinimega AS Odav Laen, sissenõudja, kohtumenetluses

puudutatud isik II) avalduse ja täitedokumendiks oleva 14. juuni 2013 notariaalse dokumendi

nr 2758 alusel algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur, kohtumenetluses

2 (5)

puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas

nr 008/2015/471 (vaidlusalune täiteasi) sissenõudja nõude (41 181 eurot) sissenõudmiseks.

2. Kohtutäitur teavitas 18. juulil 2017 võlgnikku täitetoimingust, mille alusel algab võlgniku

kinnisasjade Tirre ja Suurkuuse (asukohaga Jaska külas, Suure-Jaani vallas, Viljandimaal,

edaspidi „võlgniku kinnistud“) elektrooniline enampakkumine keskkonnas www.oksjoni-

keskus.ee 9. augustil 2017 kell 17:00. Vara ühise enampakkumise alghinnaks nimetas

kohtutäitur 46 000 eurot.

3. Võlgnik esitas 20. juulil 2017 kohtutäiturile kaebuse palvega tühistada vaidlusaluses

täiteasjas tehtud dokument „Täitetoimingust teatamine“. Kohtutäitur jättis 7. augusti 2017

otsusega kaebuse rahuldamata.

4. Võlgnik esitas 4. augustil 2017 kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna

kohtutäitur ei vastanud võlgnikule tähtaegselt.

Võlgnik leidis, et:

 täitetoimingust teatamise teatel on valesti märgitud sissenõudja nimi. AS Odav Laen

nimelist isikut enam pole ja seega ei saa ta olla sissenõudja ning puudub õigussuhte üks

pool;

 kohtutäituri koostatud dokumendist „Täitetoimingust teatamine“ ei selgu, kelle

koostatud ja missugune dokument on täitetoimingu läbiviimise aluseks. Selgusetu on ka

nõude kujunemine;

 vara arestimise kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ja seda ei ole võlgnikule

kätte toimetatud. Akti mittekoostamise tõttu ei ole toiminud ka seaduses ettenähtud vara

hindamist, mille kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja

kokkuleppel. Lähtudes eeltoodud menetlusnormide rikkumisest on kujundatud valed,

ilma õigusliku aluseta tehtavad õigustoimingud ning on alla hinnatud võlgniku

kinnistute väärtused. Lisaks peab täitemenetluses müüdavad kinnisasjad panema

enampakkumisele eraldi.

5. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja jäi 7. augusti 2017 otsuses toodud väidete juurde:

 võlgnikule on tema elukohta allkirja vastu kätte toimetatud täitmisteade, kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsus koos täitedokumendi koopiaga. Seega on täiesti alusetu

võlgniku väide, et talle ei ole jälgitav nõude alus, selle sisu ja kujunemine;

 kuigi sissenõudja on oma nime 27. jaanuaril 2016 muutnud ning uueks nimeks on

Omega Laen AS, ei muuda see täitedokumenti ebaseaduslikuks;

 täitemenetluse läbiviimise raames koostas kohtutäitur 6. aprillil 2015 kinnisasja

arestimise aktid ning arestis võlgniku kinnistud; võlgnik sai mõlemad arestimisaktid

kätte allkirja vastu 14. aprillil 2015;

 sissenõudja esitas kohtutäiturile 2014. aastal koostatud eksperthinnangu, mille kohaselt

on mõlema kinnistu turuväärtus ühtse objektina 46 000 eurot. Võlgnik ei esitanud

kohtutäiturile ühtegi uut eksperthinnangut, mida oleks kohtutäitur saanud võtta aluseks

enampakkumisel alghinna määramisel;

 kohtutäitur müüs võlgniku omandis olevad kinnistud hinnaga 83 0000 eurot. Seega pole

väitel, et kohtutäitur on võlgniku omandis ja hüpoteegiga koormatud kinnistud maha

müünud tahtlikult alla tegeliku turuväärtuse, mingit alust.

6. Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised:

 võlgniku väited on samad, mis ta esitas hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-15-5919. Võlgnik

väidab mõlemal juhul, et kohtutäitur on ebaõigesti korraldanud täitemenetlust, puudub

3 (5)

täitedokument ja nõue on ebaselge. Kaebuse alus ja hagiavalduse alus on samad.

Tsiviilasjas nr 2-15-5919 on 22. mail 2017 jõustunud lõpplahend, mille kohaselt

täitmine toimub õiguspäraselt täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Samuti on

kohtud tuvastanud, et nõude kujunemine on selgelt jälgitav. Tsiviilasja nr 2-15-5919

menetlusest ja jõustunud lahenditest on võlgnikule selge, millise dokumendi alusel ja

millise nõude kohta toimub täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas;

 võlgnik on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tähitud kirjaga edastatud kinnisvara

arestimise aktid kätte saanud. Samad aktid esitati tõenditena ka tsiviilasja nr 2-15-5919

menetlemisel. Lisaks on võlgnik aktid ka juba vahetult pärast nende koostamist kätte

saanud, sest 17. aprillil 2015 vaidlustas võlgnik kinnisasjade hindamise;

 kuivõrd võlgnik tsiviilasjas nr 2-15-6958 eksperdi määramise kulusid ei tasunud, jättis

kohus eksperdi määramise taotluse läbi vaatamata. Järelikult võlgnik hindamist ei

vaidlustanud ega saa seda teha ka praegu, sest tähtaeg hindamise vaidlustamiseks on

ammu möödunud;

 kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab

ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Seda kinnitab

kohtutäituri määratud enampakkumise alghind 46 000 eurot ja enampakkumise tulemus,

mille kohaselt parim pakkumine oli 83 000 eurot;

 sissenõudja ärinimi muutus 27. jaanuaril 2016. Nimevahetus toimus tsiviilasja nr 2-15-

5919 menetluse ajal. Järelikult pidi võlgnikule juba sealses menetluses selge olema, et

sissenõudja vahetas lihtsalt ärinime.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus jättis 30. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse

rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei

määranud.

Maakohtu hinnangul oli kohtutäituri tegevus õiguspärane ja võlgniku kaebus põhjendamatu.

Sissenõudja nime vahetumine ei muuda täitedokumenti ebaseaduslikuks. Äriregistri

väljatrükkidelt on näha, et osaühingu registrikood on sama ja vahetus ainult nimi.

Tsiviilasjas nr 2-15-5919 menetlesid kohtud võlgniku hagi nõude selguse osas ja leidsid, et

sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas on õiguspärane. Kohus ei saa sama nõuet uuesti läbi

vaadata.

Täitemenetluses koostas kohtutäitur 6. aprillil 2015 kinnisasja arestimise aktid ja võlgnik sai

aktid kätte allkirja vastu 14. aprillil 2015. Võlgnik esitas 17. aprillil 2015 kohtutäiturile kaebuse

aktide peale. Kohtutäitur rahuldas 29. aprillil 2015 avaldaja kaebuse osaliselt ning esitas

7. mail 2015 Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise

läbiviimiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Maakohus võttis avalduse menetlusse ja kohustas

võlgniku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 780 eurot Võlgnik ei tasunud

hindamiskulusid, mistõttu jäi kohtutäituri avaldus läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on

kohtutäitur õiguspäraselt käitunud kinnisasja hinna vaidlustamisel.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 151 lg 2 alusel on kohtutäitur õiguspäraselt pannud

kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati suurem tulem. Kohtutäitur müüs kahte

kinnistut kokku alghinnaga 46 000 eurot, enampakkumise tulemusena müüdi võlgniku

kinnistud 83 000 euro eest.

4 (5)

MÄÄRUSKAEBUS

8. Võlgnik esitas 27. detsembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ühtlasi palus võlgnik määruskaebuse

tagada.

Võlgnik jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et täitetoimingust teatamise teatel on

märgitud olematu sissenõudja nimi, vara kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ja

seda ei ole võlgnikule kätte toimetatud, millest tulenevalt ei toimunud seaduses ettenähtud vara

hindamist ja kinnistute väärtus hinnati liiga madalaks, ning kinnisasjad oleks tulnud panna

enampakkumisele eraldi.

Täiendavalt märgib võlgnik, et selge ei ole, millise lahendi ja kelle vastu nõuet täidetakse, sest

nõue oli suunatud eelkõige E-Lawconsulting OÜ vastu, kuid teda ei ole menetlusse kaasatud.

Täitemenetlus oleks tulnud mais 2017 lõpetada ja sellest võlgniku teavitada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja

vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud.

Ühtlasi jättis kohus rahuldamata võlgniku taotluse määruskaebuse tagamiseks.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 1. veebruari 2018 kirjaga lähen-

damiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659

kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.

11. Maakohus on õigesti leidnud, et täitedokumendis ekslikult märgitud sissenõudja vana

ärinimi ei muuda täitedokumenti ebaseaduslikuks. Kuna nimi on üksnes isiku tsiviilkäibes

kasutatav tähis, ei saa nimi ise olla õiguste ja kohustuste kandja. Mingi nime all tehtud

tehingutest tulenevad õigused ja kohustused tekivad nime kasutavale isikule kui õigussubjektile.

Kord valitud nime võib hiljem muuta. Nime muutmisel ei muutu aga juriidilise isikule

registreerimisel antav kordumatu registrikood, mille tulemusena säilib juriidilise isiku

õigussubjektsus ka nime muutmise korral.

Vaidlusaluses täiteasjas on võimalik registrikoodi järgi kindlaks teha, kes on sissenõudja.

E-äriregistris on näha sissenõudja nii uus kui ka vana ärinimi.

12. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et kinnistute hindamine ei toimunud kooskõlas

seadusega.

Esiteks ei ole õige arusaam, et arestitud asja saab hinnata vaid võlgniku ja sissenõudja

kokkuleppel. Vastavalt TMS § 74 lg-tele 4 ja 5 määrab võlgniku ja sissenõudja vahelise

kokkuleppe puudumisel hinna kohtutäitur, võttes aluseks turuväärtuse ja asja koormavate

õiguste olemasolu. Asja juurde esitatud täitetoimikust nähtub, et kinnisasjade väärtuse

väljaselgitamisel kasutas kohtutäitur eksperdi abi, milleks annab võimaluse TMS § 74 lg 6.

Teiseks tuvastas maakohus, et 6. aprilli 2015 arestimisaktid sai võlgnik kätte allkirja vastu

14. aprillil 2015. Seda kinnitab ka asjaolu, et võlgnik esitas 17. aprillil 2015 kohtutäiturile

kaebuse aktide peale. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-6958 võlgnik hindamiskulusid ei tasunud,

tuleb lugeda, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud (TMS § 74 lg 9). Tulenevalt TMS

§ 74 lg-st 7 ja § 217 lg-st 1 on tähtaeg hindamise vaidlustamiseks möödunud.

5 (5)

Kolmandaks põhjendas maakohus, miks on ekslik võlgniku seisukoht, et kinnistud oleks tulnud

panna enampakkumisele eraldi. Maakohus tugines TMS § 151 lg-le 2, mille kohaselt võib

kinnisasju ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine

pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kuivõrd enampakkumise tulemusena

kujunes võlgniku kinnistute hind alghinnast tunduvalt kõrgemaks, ei saa kohtutäiturile ette heita

otsustust panna need ühiselt enampakkumisele. Ühine enampakkumine hoidis kokku ka

täitekulusid, kuna võlgniku kinnistute kohta ei olnud vaja panna eraldi kuulutusi erinevatesse

internetiportaalidesse.

13. TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab kohtule esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas,

mis oli kohtutäiturile esitatud kaebuse esemeks. Kohtutäiturile 20. juulil 2017 esitatud kaebuses

ei ole võlgnik tuginenud sellele, et täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuivõrd võlgnik ei ole kinni

pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast, ei saa kohus võtta seisukohta täitemenetluse lõpetamist puudutavate

väidete osas. Samadel põhjendustel jätab ringkonnakohus andmata hinnangu muudele

määruskaebuses esitatud väidetele, millele võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses

tuginenud.

14. Võlgnik taotles määruskaebuse läbivaatamist istungil, aga ringkonnakohus peab piisavaks

asja lahendamist kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3).

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

võlgniku kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude

rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, et kulude nimekirjade

esitamise võimaluse annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist.

16. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm