2-17-106569/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonna-
Legislator headnote
AI generated2-17-106569/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonna-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-106569
Tsiviilasi
OSAÜHINGU MASCARENA hagi Groupage Cargo
Service OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 15. detsembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Groupage Cargo Service OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OSAÜHING MASCARENA (registrikood
10854482), lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir
Kostja (määruskaebuse esitaja): Groupage Cargo
Service OÜ (registrikood 11246247), seaduslik esindaja
juhatuse liige SŠ
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete
tõendite vastuvõtmiseks.
2. Harju Maakohtu 15. detsembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4. Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonna-
kohtus 90 eurot ja mõista see summa kostjalt Groupage Cargo Service OÜ välja
hageja OSAÜHING MASCARENA kasuks. Kohustada kostjat tasuma
menetluskulude hüvitiselt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse
kättetoimetamisest.
Hagita
menetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (3)
MENETLUSE KÄIK
OSAÜHING MASCARENA (hageja) esitas 30. märtsil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse Groupage Cargo Service OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.
Kuivõrd kostja vaidles nõudele vastu, andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule
menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras.
Hageja esitas 26. mail 2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla väljamõistmiseks.
Hageja esitas 18. oktoobril 2017 maakohtule avalduse hagist loobumiseks ja asja menetluse
lõpetamiseks. Kostja tasus 12. oktoobril 2017 hagejale põhinõude ja pool tasutud riigilõivust
(200 eurot). Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostjal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu, kuid ta ei
nõustunud hageja menetluskulude kandmisega. Hagejal ei olnud põhjust esitada hagi
maksetähtaja ületamise tõttu, kuna poolte vahel oli väljakujunenud arvete maksmise praktika.
Kontoväljavõtetest aastatest 2014–2016 nähtub, et maksetähtaeg oli 3–6 kuud, mõnikord
rohkemgi. Kostja ei hoidunud kõrvale võla tasumisest, vaid soovis saldo kooskõlastamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus võttis 15. detsembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagist loobumise
vastu ja lõpetas asjas menetluse.
Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel
kostja kanda. Hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles esitatud nõudele
vaidles kostja tervikuna vastu. Seetõttu lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle
menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Menetluse jätkumiseks kohustus hageja esitama oma
nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eeltoodust tulenevalt oli hagi esitamine vajalik.
Hageja nõude aluseks olevatest arvetest nähtub, et kostjale oli iga arvega määratud
maksetähtaeg. Öeldu ei kinnita kostja väidet selle kohta, et arve tasumine pärast maksetähtaega
oli hageja poolt aktsepteeritav tava. Kuivõrd kostja tasus hagejale põhinõude ja poole
riigilõivust hagimenetluse kestel, on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse
tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja jääb selle juurde, et hagejal ei ole andnud põhjust
hagi esitamiseks. Kostja põhiseisukoht on jätkuvalt, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea
usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ja hageja vahel
kujunes arvete maksmise praktika. See tõestab, et arve tasumine pärast maksetähtaega oli
hageja poolt aktsepteeritav tava.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale tähtaja määruskaebusele
vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. jaanuari 2018 määrusega
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva
§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub
vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks
neid korrata.
3 (3)
Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse dokumentaalsete tõendite (arve-saatelehed
nr 285.19.03 ja 886.14.3) vastuvõtmiseks. Toimikust nähtub, et samad tõendid esitati ka
maakohtus (tl 33–34). Vastavalt TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttele ei võta kohus vastu korduvalt
esitatud tõendeid. Eeltoodud kaalutlustel ei võta ringkonnakohus nimetatud tõendeid vastu.
Käesolevas punktis käsitletud lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja kostjale
tagastada (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 37).
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu
kostjaga, et hagetud kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud enne hagi esitamist möödunud. Hageja
pöördus kohtusse põhjendatult ja kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast
hagi esitamist. Ka sel juhul peab menetluskulud TsMS §-s 162 avalduva üldise põhimõtte järgi
kandma kostja. Käesolevas asjas on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena
saavutanud eesmärgi ning seega on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude
rahuldanud (vt Riigikohtu 9. märts 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13, ja selles
viidatud 15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Kostja tasus kohtumenetluse
käigus hagejale võla. Seega saab lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnuks
ja menetluskulud tuli selle sätte järgi jätta kostja kanda.
Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel
kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas
kohtuastmes.
Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb need kindlaks määrata hageja nimekirja alusel.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal määruskaebusega tutvumisele ja
sellele vastamisele aega 0,75 t tunnihinnaga 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades
asja sisu, saab hageja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks ning see oli
vajalik hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja esindajaks on
advokaat, kelle tunnitasu 120 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks. Seega on avaldajate
õigusabikulude suuruseks 90 eurot ( = 0,75 × 120), mis tuleb TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1
alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma
menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm