Legislator Case Law & Legislation
2-17-106569/26 AI generated

2-17-106569/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-106569/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonna-

Legislator headnote

AI generated

2-17-106569/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonna-

Keywords

AI generated
cash settlement of balance outstanding balance banking group bill of lading bank credit balance short-term credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-106569

Tsiviilasi

OSAÜHINGU MASCARENA hagi Groupage Cargo

Service OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 15. detsembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Groupage Cargo Service OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OSAÜHING MASCARENA (registrikood

10854482), lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir

Kostja (määruskaebuse esitaja): Groupage Cargo

Service OÜ (registrikood 11246247), seaduslik esindaja

juhatuse liige SŠ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 15. detsembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Määrata hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonna-

kohtus 90 eurot ja mõista see summa kostjalt Groupage Cargo Service OÜ välja

hageja OSAÜHING MASCARENA kasuks. Kohustada kostjat tasuma

menetluskulude hüvitiselt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

OSAÜHING MASCARENA (hageja) esitas 30. märtsil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Groupage Cargo Service OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Kuivõrd kostja vaidles nõudele vastu, andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras.

Hageja esitas 26. mail 2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja esitas 18. oktoobril 2017 maakohtule avalduse hagist loobumiseks ja asja menetluse

lõpetamiseks. Kostja tasus 12. oktoobril 2017 hagejale põhinõude ja pool tasutud riigilõivust

(200 eurot). Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostjal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu, kuid ta ei

nõustunud hageja menetluskulude kandmisega. Hagejal ei olnud põhjust esitada hagi

maksetähtaja ületamise tõttu, kuna poolte vahel oli väljakujunenud arvete maksmise praktika.

Kontoväljavõtetest aastatest 2014–2016 nähtub, et maksetähtaeg oli 3–6 kuud, mõnikord

rohkemgi. Kostja ei hoidunud kõrvale võla tasumisest, vaid soovis saldo kooskõlastamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus võttis 15. detsembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagist loobumise

vastu ja lõpetas asjas menetluse.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel

kostja kanda. Hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles esitatud nõudele

vaidles kostja tervikuna vastu. Seetõttu lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Menetluse jätkumiseks kohustus hageja esitama oma

nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eeltoodust tulenevalt oli hagi esitamine vajalik.

Hageja nõude aluseks olevatest arvetest nähtub, et kostjale oli iga arvega määratud

maksetähtaeg. Öeldu ei kinnita kostja väidet selle kohta, et arve tasumine pärast maksetähtaega

oli hageja poolt aktsepteeritav tava. Kuivõrd kostja tasus hagejale põhinõude ja poole

riigilõivust hagimenetluse kestel, on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja jääb selle juurde, et hagejal ei ole andnud põhjust

hagi esitamiseks. Kostja põhiseisukoht on jätkuvalt, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ja hageja vahel

kujunes arvete maksmise praktika. See tõestab, et arve tasumine pärast maksetähtaega oli

hageja poolt aktsepteeritav tava.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. jaanuari 2018 määrusega

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks

neid korrata.

3 (3)

Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse dokumentaalsete tõendite (arve-saatelehed

nr 285.19.03 ja 886.14.3) vastuvõtmiseks. Toimikust nähtub, et samad tõendid esitati ka

maakohtus (tl 33–34). Vastavalt TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttele ei võta kohus vastu korduvalt

esitatud tõendeid. Eeltoodud kaalutlustel ei võta ringkonnakohus nimetatud tõendeid vastu.

Käesolevas punktis käsitletud lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja kostjale

tagastada (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 37).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et hagetud kohustuse täitmise tähtaeg ei olnud enne hagi esitamist möödunud. Hageja

pöördus kohtusse põhjendatult ja kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast

hagi esitamist. Ka sel juhul peab menetluskulud TsMS §-s 162 avalduva üldise põhimõtte järgi

kandma kostja. Käesolevas asjas on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

saavutanud eesmärgi ning seega on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud (vt Riigikohtu 9. märts 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13, ja selles

viidatud 15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Kostja tasus kohtumenetluse

käigus hagejale võla. Seega saab lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnuks

ja menetluskulud tuli selle sätte järgi jätta kostja kanda.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas

kohtuastmes.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb need kindlaks määrata hageja nimekirja alusel.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal määruskaebusega tutvumisele ja

sellele vastamisele aega 0,75 t tunnihinnaga 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

asja sisu, saab hageja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks ning see oli

vajalik hageja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Hageja esindajaks on

advokaat, kelle tunnitasu 120 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks. Seega on avaldajate

õigusabikulude suuruseks 90 eurot ( = 0,75 × 120), mis tuleb TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1

alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma

menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm