2-16-14326/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 16.10.2017 otsus osas, milles kohus jättis hagi täies

ulatuses rahuldamata ja tuvastamata, et ajalehes Meie Maa 07.09.2016 ilmunud

artiklis „Tuule Piletikeskus andis ministeeriumi kohtusse“ avaldati Tuule

Piletikeskus OÜ kohta ebaõige faktiväide, et Tuule Piletikeskus OÜ sai

piletimüügisüsteemi arendamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ning

ei kohustatud Osaühing Saaremaa Raadiot avaldama Meie Maa paber- ja

veebiväljaandes ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade. Samuti tuleb maakohtu otsus

tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud Tuule Piletikeskus OÜ kanda ning

mõistis Tuule Piletikeskus OÜ-lt Osaühing Saaremaa Raadio kasuks välja

menetluskulu 2 925 eurot ja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega hagi osaliselt rahuldada ja tuvastada, et

ajalehes Meie Maa 07.09.2016 ilmunud artiklis „Tuule Piletikeskus andis

ministeeriumi kohtusse“ avaldati Tuule Piletikeskus OÜ kohta ebaõige faktiväide, et

Tuule Piletikeskus OÜ sai piletimüügisüsteemi arendamiseks toetust Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuselt.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

23.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-14326

Kohtuasi

Tuule Piletikeskus OÜ hagi Osaühing Saaremaa

Raadio vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.10.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tuule Piletikeskus OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tuule Piletikeskus OÜ (registrikood 10421323),

esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper

Kostja

Osaühing

Saaremaa

Raadio

(registrikood

10372926), esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

3. Kohustada Osaühing Saaremaa Raadiot avaldama Meie Maa paberväljaandes

värvilises leheversioonis teade: „Meie Maa 07.09.2016 avaldatud artikkel „Tuule

Piletikeskus andis ministeeriumi kohtusse“ sisaldab Tuule Piletikeskus OÜ kohta

ebaõiget väidet. Tuule Piletikeskus ei saanud piletimüügisüsteemi arendamiseks

toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.“ Ebaõiget faktiväidet ümberlükkav

teade tuleb avaldada Meie Maa paberväljaande värvilises leheversioonis esilehel

samas suures kirjas kui 07.09.2016 avaldatud artikli tekst 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kohustada Osaühing Saaremaa Raadiot avaldama Meie Maa veebiväljaandes teade:

„Meie Maa 07.09.2016 avaldatud artikkel „Tuule Piletikeskus andis ministeeriumi

kohtusse“ sisaldab Tuule Piletikeskus OÜ kohta ebaõiget väidet. Tuule Piletikeskus ei

saanud

piletimüügisüsteemi

arendamiseks

toetust

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutuselt.“ Veebiväljaandes 07.09.2016 avaldatud artiklit tuleb 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest täiendada selliselt, et veebiväljaandes 07.09.2016

avaldatud artikli täismahus lugejatele tehakse enne artikli põhiteksti nähtavaks

faktiväiteid ümberlükkav tekst ning teade tuleb säilitada Meie Maa veebiväljaande

arhiivis ja otsingumootorites.

5. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta muus osas maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades ringkonnakohtu

otsuse põhjendusi.

7. Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Rahuldada hagi osaliselt.

2) Tuvastada, et ajalehes Meie Maa 07.09.2016 ilmunud artiklis „Tuule Piletikeskus

andis ministeeriumi kohtusse“ avaldati Tuule Piletikeskus OÜ kohta ebaõige

faktiväide, et Tuule Piletikeskus OÜ sai piletimüügisüsteemi arendamiseks toetust

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.

3) Kohustada Osaühing Saaremaa Raadiot avaldama Meie Maa paberväljaandes

värvilises leheversioonis teade: „Meie Maa 07.09.2016 avaldatud artikkel „Tuule

Piletikeskus andis ministeeriumi kohtusse“ sisaldab Tuule Piletikeskus OÜ kohta

ebaõiget väidet. Tuule Piletikeskus ei saanud piletimüügisüsteemi arendamiseks

toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.“ Ebaõiget faktiväidet ümberlükkav

teade tuleb avaldada Meie Maa paberväljaande värvilises leheversioonis esilehel

samas suures kirjas kui 07.09.2016 avaldatud artikli tekst 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4) Kohustada Osaühing Saaremaa Raadiot avaldama Meie Maa veebiväljaandes

teade: „Meie Maa 07.09.2016 avaldatud artikkel „Tuule Piletikeskus andis

ministeeriumi kohtusse“ sisaldab Tuule Piletikeskus OÜ kohta ebaõiget väidet.

Tuule

Piletikeskus

ei

saanud

piletimüügisüsteemi

arendamiseks

toetust

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.“ Veebiväljaandes 07.09.2016 avaldatud

artiklit tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest täiendada selliselt, et

veebiväljaandes 07.09.2016 avaldatud artikli täismahus lugejatele tehakse enne

artikli põhiteksti nähtavaks faktiväiteid ümberlükkav tekst ning teade tuleb

säilitada Meie Maa veebiväljaande arhiivis ja otsingumootorites.

5) Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

6) Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

9. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Tuule Piletikeskus OÜ (hageja) esitas 22.09.2016 Pärnu Maakohtule hagi Osaühing

Saaremaa Raadio (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat ajalehes Meie Maa 07.09.2016

avaldatud artiklis sisalduvad ebaõiged andmed omal kulul ja samaväärselt ümber lükkama

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 21 857 eurot. Hiljem

muutis hageja nõuet ja palus tuvastada vaidlusaluses artiklis ebaõigete faktiväidete

avaldamine, kohustada kostjat valeväited ümber lükkama, avaldades sellekohane teade ajalehe

Meie Maa paber- ja veebiväljaandes. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 2 alusel või

alternatiivselt VÕS § 127 lg 1 alusel ja jätta VÕS § 134 lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu

põhiseaduse (PS) §-ga 25 ning edastada otsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse läbiviimiseks.

Kostja avaldas 07.09.2016 ajalehes Meie Maa nii paber- kui veebiväljaandes artikli „Tuule

piletikeskus andis ministeeriumi kohtusse“. Artiklis väitis kostja mh, et hageja jättis alusetult

piletimüügisüsteemi arendamise eest saadud raha endale, parvlaevaliinidel kasutatava

piletimüügisüsteemi arendaja oli InfoSys OÜ, piletimüügisüsteemi arendamist toetas 2 500

euroga

ka

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutus

(EAS)

ja

piletimüügisüsteem

oli

amortiseerunud/vananenud. Andmed olid ebaõiged või eksitavad. Seega avaldas kostja hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid või viimase väite puhul ebakohase väärtushinnangu. Hageja ei

jätnud raha alusetult endale, piletimüügisüsteemi ei loonud ja ei arendanud InfoSys OÜ, EAS

ei toetanud piletimüügisüsteemi loomist, vaid toetas rahaliselt hageja töötajate täiendkoolitust

ning piletimüügisüsteem ei olnud amortiseerunud.

Valed väited lõid kolmandatele isikutele (sh olemasolevatele ja tulevastele äripartneritele)

hagejast mulje kui ebausaldusväärsest ettevõtjast, kes petab koostööpartnereid ja ei tunnusta

nende panust ning ei kasuta eraldatud toetusi sihtotstarbeliselt. Veel andsid need märku

sellest, et hageja pakub ebakvaliteetset toodet ja teenust. Vaidlusalused väited kahjustasid

hageja mainet ja pärssisid hageja majandustegevust. Eelnev andis aluse mittevaralise

kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hüvitise suuruse määramisel tuli lisaks arvestada asjaoluga,

et kostja avaldas pidevalt Tuule Grupi ettevõtete kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid.

Ajalehe peatoimetaja ei küsinud kostjalt kommentaari ja ei kontrollinud informatsiooni

tõepärasust, rikkudes sellega hoolsuskohustust. Sõltumata sellest, et mitmed vaidlustatud

väited pärinesid kolmandatelt isikutelt, ei vabastanud see kostjat vastutusest. Ka kolmanda

isiku väidete avaldamisel on avaldajal võimalik valida, kas öeldut avaldada või jätta see

avaldamata. Kui isik avaldab kolmanda isiku väite, muutub see üldjuhul tema enda väiteks.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja nõustus, et hageja vaidlustatud artikkel avaldati ajalehes Meie Maa, kuid märkis, et

viidatud artiklis ei esinenud valesid faktiväiteid ja/või ei kahjustanud need hageja

majandustegevust. Vastuseks hageja esimesele etteheitele märkis kostja, et artiklis ei

kirjutatud, et hageja jättis raha alusetult endale. Seal avaldati, et hageja ei edastanud kõiki

piletimüügiga seoses saadud teenus- ja broneerimistasusid Väinamere Liinid OÜ-le. Eelnev

põhines Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.05.2011 auditil „Osaühingu

Väinamere Liinid – piletitulu ja broneerimistasude audit“.

Artiklis avaldatud väide, et parvlaevaliinidel kasutatava piletimüügisüsteemi arendaja oli

InfoSys OÜ, ei olnud läbinisti vale ja ei mõjutanud negatiivselt hageja majandustegevust.

InfoSys OÜ osales piletimüügisüsteemi väljatöötamisel. Pealegi ei saanud hageja menetluses

kaitsta AS Helmesi huve, kellelt pärinesid kõik piletimüügisüsteemi analüüsid ja sisulised

arendused. Kostja, saades teada artiklis avaldatud eksitavast infost, avaldas järgmisel päeval

ajalehe paberväljaandes korrektuuri ning tegi ajalehe veebiväljaandes parandused.

Avaldades väidet, et piletimüügisüsteemi arendamist toetas 2 500 euroga ka EAS, tugines

kostja EAS-i veebilehel avaldatud teabele, mille järgi anti hagejale programmist „Teadmiste

ja oskuste arendamise toetus (2007-2013)“ 22.06.2010 projekti „Tuule Piletikeskus OÜ

strateegia väljatöötamine ja juurutamine“ realiseerimiseks toetust 2 556,47 eurot. Kuivõrd

Väinamere Liinid OÜ ja hageja koostöös käivitatud e-pileti ostukeskkond tuulelaevad.ee ning

e-sadama läbipääsu- ja laadimissüsteem vahetati uuema vastu välja 2011. aasta lõpus, tegi

kostja loogilise järelduse, mida presenteeris artiklis. Pealegi oli teave neutraalne ja ei loonud

hagejast ebaõiget kuvandit.

Viimase väite osas märkis kostja, et artiklis ei kasutatud sõna „amortiseerunud“. Artiklis

avaldati väide: „Väinamere Liinid OÜ juht UT ütles juba 2014. aastal, et tegemist on

tehniliselt vananenud süsteemiga, mis vajab arendamist.“ See pärines AS Tallinna Sadama ja

TS Laevad OÜ avalike suhete juhilt SA-lt saadud teabel. Väide, et piletimüügisüsteem oli

artikli kirjutamise ajaks toiminud juba mitu aastat ja selle maksumus on ja peabki olema juba

ainuüksi seetõttu madalam täiesti uue süsteemi maksumusest, rajanes AS Tallinna Sadama

juhatuse liikme MR arvamusel, millele viidati ka artiklis. Viidatud arvamus oli kooskõlas

mõistlike arusaamadega tark- ja riistvara kulumisest ning sellest tulenevast väärtuse

vähenemisest. Ka hageja 2015. aasta majandusaasta aruande järgi oli ühingu põhivara

inventari ja IT-seadmete kasulik eluiga 3-5 aastat ja ostetud litsentside, tarkvara ja muu

immateriaalse põhivara kasulik eluiga samuti 3-5 aastat.

Hageja väited, et artikkel kahjustas hageja mainet ja mõjutas negatiivselt tema

majandustegevust, olid tõendamata. Kusjuures vaidlusaluseid väiteid avaldasid ka teised

meediaväljaanded, sh Postimees, mistõttu ei olnud võimalik järeldada, et just kostja poolt

avaldatu kahjustas hageja mainet. Pealegi kasvas 2016. aastal hageja müügitulu ja kasum

oluliselt, millest sai järeldada, et vaidlusalune artikkel hageja majandustegevusele negatiivset

mõju ei avaldanud.

Kuivõrd hageja kohta ei avaldatud artiklis tõsiseid süüdistusi, ei pidanud temalt küsima

lisainformatsiooni või andma võimalust teema kommenteerimiseks. Kõigele lisaks oli teema

oluline ja avalikkusele huvipakkuv.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

kasuks menetluskuluna välja 2 925 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Väited, mille üle oli asjas vaidlus, olid järgmised: (1) hageja jättis mingi raha alusetult endale,

(2) piletimüügisüsteemi arendaja oli InfoSys OÜ, (3) piletimüügisüsteemi arendamist toetas

ka EAS ja (4) piletimüügisüsteem oli amortiseerunud. Hageja nõue tuli jätta rahuldamata, sest

artiklis oli eksimus ainult ühes väites ja selle kohta avaldas kostja paranduse juba enne, kui

hageja hagiavalduse kohtusse esitas.

Kostja ei avaldanud esimest väidet kujul, nagu hageja seda esitles. Nimelt ei kirjutatud

artiklis, et hageja jättis raha alusetult endale, vaid kirjatöös avaldati, et hageja ei edastanud

piletimüügi veebikeskkonnas korjatud broneerimistasusid ja boonuskaartide (A-kaartide) eest

kasseeritud summasid Väinamere Liinid OÜ-le. Eelnev väide oli tõene ja pärines auditist,

mille tulemusi kajastati 2011. aastal ka ajalehes Meie Maa. Kusjuures hageja ei vaidlustanud

2011. aasta artiklis avaldatud väidete tõepärasust, nõustudes järelikult seal esitletud väidetega.

Auditis kirjeldati, et pärast 2006. aastat oli Väinamere Liinid OÜ varasemat piletimüügi

korraldust oluliselt muutnud –Väinamere Liinid OÜ lõid e-piletimüügisüsteemi ja andsid e-

pileti müügi vahenduse hagejale. Viimasele laekus suur osa piletitulust ja sellele lisanduvatest

teenustasudest, mis hiljem osaliselt kanti üle Väinamere Liinid OÜ-le. Audiitorite hinnangul

ei olnud õige, et Väinamere Liinid OÜ oli piletimüügi korraldanud selliselt, et suur osa

piletitulust ei laekunud talle, vaid laekus kolmandale isikule (hagejale), kelle tegevust sõitjate

veo avaliku teenindamise leping ei hõlma. Veel tuvastasid audiitorid, et Väinamere Liinid OÜ

ei kajastanud kõiki sõitjate veo avaliku teenindamise lepingu alusel saadud tulusid oma

raamatupidamises, sest sisuliselt sama teenuse eest laekuvaid tulusid nimetati erinevalt ning

sellest tulenevalt kajastusid osad tulud Väinamere Liinid OÜ raamatupidamises ja osad tulud

hageja raamatupidamises. Hageja ei tuginenud sellele, et auditi seisukohad olid valed.

Teine vaidlustatud väide oli ebatäpne, sest InfoSys OÜ ei arendanud erinevalt artiklis

väidetust piletimüügisüsteemi välja, kuid osales protsessis vähesel määral. Väide ei rikkunud

hageja õigusi, vaid süsteemi tegeliku arendaja AS Helmesi õigusi. Kostja oli enne hagi

esitamist ebatäpsuse korrigeerinud, parandades fakti veebiväljaandes ja avaldades ajalehe

paberväljaandes täpsustuse: „7. septembri Meie Maa artiklisse „Tuule piletikeskus andis

ministeeriumi kohtusse“ sattus eksitav info. Nimelt on InfoSys OÜ osalenud varasemates

Tuule Piletikeskuse projektides. 2011. aastal loodud süsteemi teostasid AS Helmes ja AS

Hansab. Eelpool nimetatud faktiviga sattus lehte artikli toimetamise käigus, mitte autori süül.“

Asjaolu, et hageja ei tunnusta enda koostööpartnerite tööd, artiklist ei tulenenud. Ebatäpsus

tulenes algallikalt saadud mittepahatahtlikust eksitavast informatsioonist. Kostja kontrollis

artiklis avaldatud väiteid mõistliku hoolsusega ja piisavalt põhjalikult.

Väide, et piletimüügisüsteemi arendamist toetas 2 500 euroga ka EAS, oli tõene. Väitega avati

teema taust. Väide tulenes EAS-i veebilehel avaldatud teabest, mille järgi anti hagejale

programmist „Teadmiste ja oskuste arendamise toetus“ 22.06.2010 projekti „Tuule

Piletikeskus OÜ strateegia väljatöötamine ja juurutamine“ realiseerimiseks toetust 2 556,47

eurot. Artiklis toodud väide oli eelnevast loogiliselt tuletatav. Seda enam, et toetuse andmise

hetk sobitus ajaliselt ka e-pileti ostukeskkonna käivitamise ning e-sadama läbipääsu- ja

laadimissüsteemi väljavahetamisega.

Neljanda väite osas nõustus kohus samuti kostjaga, et artiklis ei väidetud, et

piletimüügisüsteem oleks amortiseerunud. Tõdemus pärines kahel arvamusel, mis oli

kooskõlas mõistlike arusaamadega tark- ja riistvara kulumisest ning (turu)väärtuse

vähenemisest.

Lisaks asjaolule, et kõik väidet olid tõesed, ei olnud need ka hagejat halvustavad. Pealegi on

samadel teemadel avaldanud artikleid ka teised meediaväljaanded ning teema on aktuaalne ja

avalikkusele huvipakkuv. Kostja ei rikkunud ajakirjandusväljaandele seatud kohustusi, kui ei

andnud hagejale võimalust kommenteerimiseks ja ei küsinud hagejalt lisainformatsiooni, sest

artiklis ei avaldatud hageja kohta tõsiseid süüdistusi, vaid peamiselt teavet, mida oli juba

varem avaldatud.

Hagejal kahju tekkimine ei leidnud tõendamist. Pealegi ei olnud hageja subjekt, kellel oleks

olnud õigus mittevaralise kahju hüvitisele. Nimelt oli hageja juriidiline isik, kes ei saanud

tunda füüsilist või hingelist valu ja kannatusi. Maine kahjustamise eest mittevaralise kahju

hüvitist välja mõista ei olnud võimalik. Veel enam, artikkel ei olnud hagejat solvav, häbistav,

laimav või rüvetav. Hageja kuulumine Tuule Grupi ettevõtete hulka ei olnud asjaolu, millega

oleks pidanud kahjunõude lahendamisel arvestama.

Kuivõrd kahju hüvitamise eeldused ei olnud täidetud, puudus vajadus lahendada hageja

alternatiivne taotlus jätta VÕS § 134 lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 25 ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud õiglases

hüvitises VÕS § 127 lg 1 alusel ja edastada kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg 3 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimiseks.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid põhjendatud ja vajalikud.

Samuti oli mõistlik õigusabi osutaja tunnitasu. Seega tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 2 925 eurot, millele lisandub viivis.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, tuvastada

vaidlusaluses artiklis ebaõigete faktiväidete avaldamine või alternatiivselt ühe väite osas

ebakohase väärtushinnangu avaldamine, kohustada kostjat valed faktiväited ümber lükkama,

avaldades ajalehe Meie Maa veebi- ja paberväljaandes ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst,

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel VÕS § 134

lg 2 alusel või alternatiivselt VÕS § 127 lg 1 alusel ja jätta VÕS § 134 lg 2 kohaldamata

vastuolu tõttu PS §-ga 25 ning edastada otsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse läbiviimiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus

menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et väide, mille järgi jättis hageja alusetult mingi raha

endale, ei tulenenud artiklist. Kohtul tuli võtta väite sisustamisel arvesse, mida mõistlik isik

väitest aru sai. Arvestades seda, et väide ei olnud mitte artikli kehatekstis, vaid alapealkirjas,

mõistis artikli lugeja väidet sellisena, et hagejal ei olnud raha endale jätmiseks õiguslikku

alust, kuid ta jättis selle siiski endale. Asjaolu, et väide pärines ajalehes Meie Maa varem

ilmunud artiklil ja selles kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi auditil, ei

vähendanud kostja tegevuse ebaõigsust. Asjaolu, et isik ei vaidlusta varem avaldatud artikli

väiteid kohtus, ei tähenda, et isik nõustub nendega.

Kohtu järeldused väite osas, mille kohaselt oli piletimüügisüsteemi arendaja InfoSys OÜ, olid

samuti väärad. Kostja ei parandanud ebaõiget faktiväidet kohaselt, sest vaidlusaluse artikli

avaldas kostja Meie Maa 07.09.2016 esilehel, kuid paranduse ajalehe viiendal leheküljel ja

väiksemas tekstisuuruses. Vale faktiväite avaldamist ei saanud õigustada väitega, et see ei

kahjustanud hageja mainet.

Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, kui leidis, et piletimüügisüsteemi arendamist toetas

EAS. Hagejale maksti toetust eesmärgiga suurendada Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja

kasvupotentsiaali ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste

ning oskuste arendamise kaudu. Sellega toetati tööalast täienduskoolitust, sh üld- ja

erikoolitust, tööalast tasemetestimist juhul kui tasemetestimisele eelneb koolitus, väljaspool

Eestit toimuvatel erialastel konverentsidel osalemist ning kuni kuuekuulist välisettevõttes

praktiseerimist ning välismessi ühiskülastust juhul, kui enne messi külastamist määratletakse

ühiskülastuse eesmärgid ja oodatavad tulemused ning messi järgselt korraldatakse messi

külastamise tulemusi kokkuvõttev sisuline tegevus koolituse või seminari vormis. Seega ei

toetanud EAS piletimüügisüsteemi arendamist. Ebaõige faktiväide kahjustas hageja mainet,

sest lõi temast mulje kui ettevõtjast, kes ei kasuta talle eraldatud toetusi sihtotstarbeliselt.

Viimase osas maakohus otsuses seisukohta ei võtnud.

Neljanda väite analüüsimisel (piletisüsteem oli vananenud) eksis kohus selle vastu, et

analüüsis selle väite tõepärasust, mida hageja ei vaidlustanud. Hageja vaidlustas artikli

lõpupoole avaldatud väite, et hageja piletimüügisüsteem on tehniliselt vananenud.

Vaidlusalune väide oli faktiväide, sest põhimõtteliselt oli kohtumenetluses kontrollitav, kas

süsteem sobib või ei sobi kasutusotstarbeks. Kui kohus peaks leidma, et tegu on

väärtushinnanguga, oli see ebakohane, sest väide oli negatiivne ja halvustav ning kahjustas

hageja mainet. Pealegi ei põhjendanud kostja väidet.

Kostja rikkus hoolsuskohustust. Ta muutis üks päev enne artikli avaldamist selle sisu, lisades

ebaõiged faktiväited. Samas ei küsinud ta väidete osas hageja seisukohta. Hagejal oli õigus

mittevaralise kahju hüvitisele mainekahju tõttu.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaal- ja

menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu ja teha tühistatud osas asja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus

seisukohal, et väide, nagu oleks EAS toetanud piletimüügisüsteemi arendamist 2 500 euroga,

oli ebaõige ja väide, et piletimüügisüsteem oli vananenud, oli väärtushinnang, mitte

faktiväide. Muus osas on maakohus kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme,

hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki menetlusosaliste seisukohti ja selgitanud

piisava põhjalikkusega, miks tuleb hagi jätta ülejäänud osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja palus kohtul tuvastada, et 07.09.2016 ajalehes Meie Maa ilmunud artiklis „Tuule

piletikeskus andis ministeeriumi kohtusse“ avaldatud neli faktiväidet on ebaõiged ja

kohustada kostjat need ümber lükkama. Kuivõrd VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud

õiguskaitsevahendit (s.o ebaõigete andmete ümberlükkamist) on võimalik kohaldada üksnes

faktiväidete puhul, on esmalt oluline välja selgitada, kas kõik vaidlusalused väited olid

faktiväited. Kohus, arutanud seda pooltega, on veendumusel, et artikli väide, mille kohaselt

oli piletimüügisüsteem vananenud, oli väärtushinnang, mitte faktiväide. Teised vaidlusalused

väited on maakohus õigesti kvalifitseerinud faktiväidetena.

Eelnevale järeldusele jõudis kohus põhjusel, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat

lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema

tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte

aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 11.02.2004 otsus asjas nr 3-2-1-11-04,

p 10). Hinnang, et miski on vananenud, on tunnetuslik, sõltudes paljuski igaühe isiklikust

sisemaailmast.

Seesugust

väidet

saab

põhjendada,

kuid

mitte

tõendada.

Kuna

väärtushinnangut ümber lükata ei saa, siis väärtushinnangu puhul VÕS § 1047 lg-t 4

kohaldada ei ole võimalik. Samas on õigusvastaste väärtushinnangute korral kannatanul

reeglina õigus nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist ja sõltumata kahju hüvitamise

hagi esitamisest nõuda rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on

jätkuv või sellega ähvardamise hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist.

Kuivõrd hageja esitas mittevaralise kahju hüvitise nõude mh õigusvastase väärtushinnangu

avaldamise tõttu, tuli tuvastada, kas hinnang, et piletimüügisüsteem oli vananenud, oli

õigusvastane. Väärtushinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks peavad esinema ülekaalukad

põhjused. Selle õigusvastasuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 ja § 1046 lg-st 1.

VÕS § 1046 lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga.

Ebakohased on need väärtushinnangud, millel on hinnangu konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning selline hinnang ei ole kohane.

Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik

õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (Riigikohtu 31.05.2006 otsus asjas nr

3-2-1-161-05, p 12). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest,

s.t sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide

(asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi

asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsas

väljendusviisis (Riigikohtu 21.12.2010 otsus asjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Vaidlusalune väide

oli põhjendatud ja need põhjendused olid avaldatud ka artikli tekstis (süsteem loodi 2011.

aastal ja juba 2014. aastal ütles Väinamere Liinid OÜ juht, et süsteem oli tehniliselt

vananenud; artikkel avaldati 07.09.2016). Lisaks oli see kooskõlas mõistlike arusaamadega

tark- ja riistvara kulumisest, nagu märkis maakohus. Samuti ei olnud hinnang halvustav,

pigem oli see neutraalne. Seega ei olnud väide õigusvastane ja seda ei saanud arvestada

mittevaralise kahju hüvitise nõude lahendamisel.

Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlusalused kolm faktiväidet olid ebaõiged ja kas

need tuli ümber lükata hageja taotletud viisil. Ringkonnakohus nõustub kahe esimese

vaidlusaluse väite (hageja jättis alusetult mingi raha endale; piletimüügisüsteemi arendaja oli

InfoSys OÜ) osas esimese astme kohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega ning tuginedes

TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule vastab

ringkonnakohus järgmist.

Artikli alapealkirjas oli väide, et piletikeskus jättis raha endale ning alljärgnevas lõigus

põhjendati seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud auditis avaldatuga.

Väidet, nagu oleks hageja raha alusetult endale jätnud, artiklis ei esinenud. Õige on hageja

seisukoht, et avaldatud faktiväidet tuleb võtta sellisena, nagu see on, s.t kohus peab vaidluse

korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kuid see ei

tähenda, et väite võib kontekstist välja rebida ja sisustada seda erinevalt, kui see artiklis

esines. Maakohus leidis õigesti, et väide oli tõene, kuivõrd põhines auditil, milles toodud

andmete ja järelduste ebaõigsusele hageja menetluses ei tuginenud. Tõese väite

ümberlükkamist nõuda ei saa.

Teise vaidlusaluse väite on kostja omal kulul juba enne hagi avaldamist ümber lükanud,

avaldades selle kohta 09.09.2016 paberväljaandes viiendal leheküljel täpsustuse ja parandades

vead veebiväljaandes. Kuigi on õige, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist

nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (Riigikohtu

31.05.2006 otsus asjas nr 3-2-1-5-07, p 29), ei ole tegelikult seadusega reguleeritud, kuidas ja

kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kuivõrd vaidlusalune informatsioon ei olnud

läbinisti vale ja kostja likvideeris ebatäpsuse kahe päeva jooksul pärast väite avaldamist, ei

olnud põhjendatud nõuda kostjalt taas samasisulise teate avaldamist, kuid seekord ajalehe

esilehel.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjenduste ja järeldusega osas, milles kohus leidis, et

väide, nagu oleks EAS toetanud piletimüügisüsteemi arendamist 2 500 euroga, oli tõene.

EAS-i kodulehe andmetel sai hageja toetust programmi „Teadmiste ja oskuste arendamise

toetus (2007-2013)“ raames strateegia väljatöötamiseks ja juurutamiseks. Programmi

eesmärk, mille kaudu kostja toetust sai, oli Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja

kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja

tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu (majandus- ja kommunikatsiooniministri

16.06.2008 määrus nr 52 „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord“ § 5

lg 1). Meetme elluviimise tulemusena nähti, et ettevõtjate ja ettevõtete juhtide otsused

vastavad muutuvas majandus- ja turusituatsioonis vajadusele, sh osatakse juhtimisotsuseid

tulemuslikult

ellu

viia

ning

ettevõtjad

on

jätkusuutlikud

ja

rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelised ja ettevõttes on tööl ettevõtja vajadustele vastava kompetentsiga

kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua lisandväärtust ning toetavad ettevõtja

ärieesmärkide saavutamist (majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 52 § 2 lg 1 p-

d 1 ja 2). Seega toetas EAS hageja organisatsioonilist arengut, mitte piletimüügisüsteemi

tehnilist väljaarendamist, mistõttu oli artiklis avaldatud väide ebaõige.

Kuivõrd ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane, ei olnud vajalik ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas rikkumine oli õigusvastane.

Siiski märgib kohus, et andmete avaldamine oli õigusvastane, sest kuigi andmete

avaldamiseks oli õigustatud huvi, ei kontrollinud avaldaja andmeid piisavalt põhjalikult. Kui

avaldaja oleks kontrollinud määratud toetuse andmise tingimusi, oleks ta teadnud, et selle

eesmärgiks ei olnud piletimüügisüsteemi tehnilise lahenduse väljatöötamise toetamine.

Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjat avaldama seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest Meie Maa paberväljaande esilehel sama suures kirjas kui

07.09.2016 avaldatud artikli tekst ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Meie Maa

07.09.2016 avaldatud artikkel „Tuule Piletikeskus andis ministeeriumi kohtusse“ sisaldab

hageja kohta ebaõigeid väiteid. Hageja ei saanud piletimüügisüsteemi arendamiseks toetust

EAS-ilt.“ Samuti tuleb kostjal Meie Maa veebiväljaandes avaldada 07.09.2016 artikli juures

samasugune ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade.

Hageja on lisaks palunud välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Õiguskirjanduses on avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist saab enamasti nõuda vaid

füüsiline isik. Samas ei välista VÕS-i sõnastus juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tunnustanud ja on nentinud, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ka nõuda

moraalse kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-35-97). Seepärast on

õiguskirjanduses selgitatud, et küsimus mittevaralise kahju tekkimisest juriidiliste isikute

puhul tekib äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige maine kahjustamise korral. Kusjuures

mittevaralise kahju hüvitamise nõude maksmapanekul peab kannatanu tooma välja asjaolud,

mis näitavad ära kahjunõude õigustatuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul

ei

esine

kaalukaid

argumente

juriidilisele

isikule

mittevaralise

kahju

hüvitise

väljamõistmiseks. Kuivõrd kohus leidis, et juriidiliste isikute mainekahju korral ei ole

mittevaralise kahju hüvitise nõue võimatu, puudus vajadus analüüsida, kas VÕS § 134 lg 2 oli

vastuolus PS §-ga 25.

Menetluskulud

7. Kuivõrd nii hagi kui apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jätab

ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud kuulud TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1 alusel

täielikult poolte endi kanda ja kulusid kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing