2-18-45/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-45 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) kostja XXX (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) RESOLUTSIOON Jä...
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-45 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) kostja XXX (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
RESOLUTSIOON Jätta XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks läbi vaatamata, seoses hagi tagasi võtmisega.
Menetluskulude jaotus
Asja menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-18-45 Harju Maakohtu eelmenetluses on XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks.
Hageja on esitanud kohtule taotluse hagi tagasi võtmiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
Kuivõrd eelmenetlus ei ole lõppenud, ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik.
Tulenevalt eeltoodud asjaoludest jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks läbi vaatamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Tsiviilasja materjalide alusel ei ole võimalik kostja menetluskulusid tuvastada, mistõttu jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik