2-16-1895/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1895 Tsiviilasi XX avaldus lapse ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale YY vastuavaldus lapse ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Puudutatud isik I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Avaldaja/puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus I: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), esindaja Marit Pauk Eestkosteasutus II: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), esindaja Anu Kirsman Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.03.2017 määrus tühistada.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada poolte vahel kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2.1. CC isikuhooldusõigus tema elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise osas on YY-l. Ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus.

2.2. XX kohtub oma tütre CC-ga üle nädala kolmapäeva hommikust kuni esmaspäeva hommikuni.

2.3. Suvekuudel (juuni, juuli, august) veedab laps ühekordselt 2 järjestikust nädalat isaga ja 2 järjestikust nädalat emaga. Ülejäänud ajal kehtib tavapärane suhtluskord.

2.4. Käesoleva kompromissiga kinnitatud suhtlemiskorrast võivad vanemad kõrvale kalduda vaid vanemate kokkuleppel.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-1895 menetlus.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 3 tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja, lapse isa) esitas 04.02.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles lapse CC (puudutatud isik I) hooldusõiguse üleandmist elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise, lapse hariduse ja huvitegevuste määramise osas.

2. YY (avaldaja, lapse ema) esitas 27.06.2016 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate hooldusõiguse osaliselt ja anda lapse hooldusõigus elu - ja viibimiskoha määramise, hariduse, huviala ja tervishoiu osas üle lapse emale.

3. Harju Maakohtu 31.03.2017 määrusega jäeti avaldus rahuldamata, rahuldati vastuavaldus osaliselt ning anti lapse isikuhooldusõigus tema elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise osas üle tema emale. Maakohus määras, et ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra. Maakohus määras, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Lapse isa esitas 17.04.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti isa avalduse rahuldamata ja rahuldati osaliselt ema vastuavaldus ning määrati kindlaks lapse ja isa suhtluskord. Lapse isa palus teha asjas uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud lapse ema kanda.

5. 20.02.2018 kohtuistungil esitasid pooled ringkonnakohtule taotluse kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-16-1895.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kolleegiumi hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

7. TsMS § 477 lg 6 teise lause järgi võivad menetlusosalised kompromissi sõlmida hagita menetluses juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Tulenevalt

TsMS § 4 lg-st 1 tähendab menetluse esemeks oleva õiguse käsutamine eelkõige seda, kas kohus saab asja menetleda üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus, või on kohtul asja võimalik menetleda kohtu omal algatusel. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 järgi saavad avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kohtule esitada lapse vanemad. Kohus omal algatusel asja arutada ei saa. Seega saavad menetlusosalised praeguses asjas TsMS § 4 lg 1 ja § 477 lg 6 tähenduses käsutada menetluse esemeks olevat õigust.

8. Pooled on avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

9. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

10. Ringkonnakohus selgitab, et lapse isal on õigus esitada kohtule taotlus poole määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1, lg-d 3 ja 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Kaija Kaijanen Ulvi Loonurm