3-15-1249/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1249

Haldusasi

Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. aprilli

2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/016469-9 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ilotrükk OÜ, esindaja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas

Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 16. veebruari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-1249 muutmata.

2. Mõista

Maksu-

ja

Tolliametilt

Ilotrükk

OÜ

kasuks

apellatsiooniastme

menetluskulude katteks välja 831 eurot ja 60 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-1249

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Ilotrükk OÜ maksude tasumise õigsust 2009. a

oktoobris ning leidis 02.06.2011 maksuotsuses koos maksuvõla tasumise korraldusega nr

12.2-3/10287-67, et Ilotrükk OÜ ei soetanud 2009. a oktoobris trükiteenust AS-lt Iloprint

(pankrotis), vaid AS Iloprint (pankrotis) ettevõte läks üle Ilotrükk OÜ-le. Kuna ettevõtte

üleminekust ei teki käivet, ei olnud Ilotrükk OÜ-l õigust AS Iloprint (pankrotis) arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata. Ilotrükk OÜ vaidlustas 02.06.2011 maksuotsuse halduskohtus

(haldusasi nr 3-11-1558, Riigikohtu otsus nr 3-3-1-55-13), mille tulemusena 02.06.2011

maksuotsus tühistati. Kohtuotsus jõustus 16.11.2015.

2. MTA kontrollis Ilotrükk OÜ maksude tasumise õigsust perioodil 2010. a märtsist 2012. a

maini ning kohustas 29.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/016469-9 Ilotrükk OÜ-d tasuma

maksusumma 802 986,63 eurot.

1) MTA-le esitatud andmete kohaselt ostis Ilotrükk OÜ kontrolliperioodil AS-lt Iloprint

(pankrotis) trükiteenuseid ja kajastas arvetele märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu

hulgas. MTA tuvastas, et Ilotrükk OÜ esitas valeandmeid, sest AS Iloprint (pankrotis) ettevõte

oli 2009. a oktoobris Ilotrükk OÜ-le üle läinud ja Ilotrükk OÜ teadis sellest. Ettevõtte

üleminek on tuvastatud 02.06.2011 maksuotsusega ja seda kinnitavad ka kontrollimenetluses

täiendavalt kogutud tõendid. Seega ei olnud Ilotrükk OÜ-l õigust AS Iloprint (pankrotis)

arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

2) Ilotrükk OÜ ei kajastanud kontrolliperioodil oma maksuarvestuses Tallinnas Madara tn 14

asuvas trükikojas töötanud töötajate tööjõumaksusid. Kuna AS Iloprint (pankrotis) ettevõte

läks 2009. a oktoobris üle Ilotrükk OÜ-le ja AS Iloprint (pankrotis) esitas ettevõtte ülemineku

tõttu kontrolliperioodi kohta tööjõumaksude parandusdeklaratsioonid, oli tööjõumaksude

tasumise kohustus Ilotrükk OÜ-l.

3. Ilotrükk OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada,

väites kokkuvõtlikult järgmist.

1) Maksu määramine 2010. a märtsi eest ületab maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1

sätestatud 5-aastast aegumistähtaega. Selle perioodi osas ei ole maksu määramine võimalik.

2) Maksuotsus põhineb eeldusel, et AS Iloprint (pankrotis) ettevõte, sh töötajad, on kaebajale

üle läinud. Maksuotsust on põhjendatud viidetega MTA 02.06.2011 maksuotsusele, mille

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-11-1558. Seega on

maksuotsuse õiguslik alus ära langenud. MTA on avaldanud 02.06.2011 maksuotsuse

asjassepuutuvuse kohta vastuolulisi seisukohti. On lubamatu, kui maksuotsuse tegemisel

lähtutakse faktilisest alusest, et AS Iloprint (pankrotis) ettevõte on kaebajale üle läinud, kuid

pärast selle aluse äralangemist otsitakse kohtumenetluses maksuotsusele uusi põhjendusi.

3) AS Iloprint (pankrotis) 03.04.2013 ja 04.03.2013 esitatud käibe- ning tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonide parandused, mis puudutavad perioodi 2010. a märtsist 2012. a

maini, ei muuda maksuotsust õiguspäraseks. Kaebaja on selgitanud, et deklaratsioonide

parandamise eesmärk oli vältida AS Iloprint pankrotti. Lisaks määratakse maksukohustus

3-15-1249

3(8)

siduvalt kindlaks maksuotsusega. Kui aga MTA soovib lähtuda maksudeklaratsioonidest, on

arusaamatu, miks jäetakse tähelepanuta kaebaja poolt kontrolliperioodil esitatud käibe- ja

tööjõumaksude deklaratsioonid. MTA jättis arvestamata ka AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud

maksuvõla tasumise korralduste ja intressinõuetega, millega nõutakse AS-lt Iloprint

(pankrotis) samade isikute tööjõumaksude tasumist oktoobrist 2009 kuni maini 2012.

Tegemist on lubamatu majandusliku topeltmaksustamisega.

4) MTA poolt 15.01.2014 läbiviidud vaatlus ja selle käigus Madara tn 14 trükikojas

töötajatelt võetud seletused ei põhista maksuotsuse õiguspärasust, sest maksud määrati

oluliselt varasema perioodi eest. MTA tugineb muu hulgas selliste töötajate ütlustele, kes

asusid trükikotta tööle alles pärast kontrolliperioodi lõppu ning kellele tehtud väljamakseid

maksuotsus ei kajasta. Osa MTA küsitletud töötajatest töötas trükikojas vaid osa

kontrolliperioodist ega saa seega anda ütlusi kogu kontrolliperioodi kohta. Osa töötajaid

töötasid trükikojas nii kontrolliperioodil kui ka MTA-le seletuste andmise ajal ning

põhimõtteliselt saaksid anda teavet kontrolliperioodi kohta, kuid MTA ei küsinud trükikoja

töötajatelt tööga seotud asjaolusid vaidlusalusel perioodil, vaid seletuste andmise ajal. AS

Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Allikvere ütlused ei kinnita samuti maksuotsuse

õiguspärasust, sest tema määrati pankrotihalduriks alles 28.06.2013 ning ta ei saa anda

seletusi varasema perioodi töökorralduse kohta. OÜ Madara Trükk pangakonto väljavõte ei

kinnita samuti maksuotsuse õigsust. AS Iloprint (pankrotis) ja kaebaja vaheline 14.09.2009

trükiteenuse osutamise leping oli arutluse all haldusasjas nr 3-11-1558 (Riigikohtu otsus nr 3-

3-1-55-13). Riigikohus leidis, et see leping ei olnud ebamõistlik. Tõendid kinnitavad, et

leping kehtis ja seda ka täideti.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) MTA leidis vaidlustatud maksuotsuses, et toimus ettevõtte üleminek, tuginedes

02.06.2011

maksuotsusele.

Kuigi

kohus

tühistas

02.06.2011

maksuotsuse

motiveerimispuuduste tõttu, ei muutunud selles tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid

olematuks. Neist asjaoludest saab jätkuvalt lähtuda osas, mis puudutab töötajate töösuhet

kaebajaga ning kaebaja ja AS Iloprint (pankrotis) vaheliste tehingute mittetoimumist. MTA

02.06.2011 maksuotsuse aluseks olevad tõendid on kohtule esitatud haldusasjas nr 3-11-1558.

Maksu määramise eeldusena tuleb tuvastada, et töötajatel oli töösuhe kaebajaga, mitte AS-ga

Iloprint (pankrotis) ning trükised valmistas kaebaja ise, mitte AS Iloprint (pankrotis). See on

nii 02.06.2011 kui ka 29.04.2015 maksuotsuses selgelt välja toodud. Maksu määramisel ei ole

oluline, kas ettevõte on üle läinud, sest 29.04.2015 maksuotsusega ei määratud kaebajale AS

Iloprint (pankrotis) tasumata maksusid. Kaebaja maksustamise alus ei ole MTA 02.06.2011

maksuotsus, vaid selle maksuotsuse aluseks olev tõendite kogum.

2) Tuginemine AS Iloprint (pankrotis) 03.04.2013 ja 04.04.2013 parandusdeklaratsioonidele

oli asjakohane, sest deklaratsioonide parandamisega ei õnnestunud pankrotti vältida. Kui AS-l

Iloprint (pankrotis) oleks olnud töötajad või tegevus, oleks pankrotihaldur esitanud hiljem

uued parandusdeklaratsioonid ja taastanud „õige“ olukorra, kuid seda ei juhtunud. Seega

jäävad kaebaja väited, et AS-l Iloprint (pankrotis) olid olemas töötajad ja tegevus,

deklaratiivseks. Käibemaksu määramine kaebajale on põhjendatud ainuüksi seetõttu, et AS

Iloprint (pankrotis) viis sisse deklaratsioonide parandused, millega nullis kogu varem

deklareeritud müügi kaebajale. Töötajatelt 2014. a võetud seletustele tuginemine on

asjakohane. Kõik tõendid kogumis kinnitavad, et maksu määramine on õiguspärane.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2017 otsusega kaebuse, tühistas 29.04.2015

maksuotsuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1974,60 eurot.

3-15-1249

4(8)

1) MTA 29.04.2015 maksuotsuse faktiliseks aluseks on eeldus, et 2009. a oktoobris toimus

AS Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek kaebajale (maksuotsuse p-d 2.1.1, 2.1.3 ja 2.2.3),

mis tuvastati 02.06.2011 maksuotsusega. Üle läinud ettevõtte varakogumi moodustas

02.06.2011 maksuotsuse kohaselt domeen iloprint.ee (kodulehekülg www.iloprint.ee) ja

„Trükikoda

Iloprint“

identiteet

(turupositsioon),

tootmismaterjalide

varu

(paber,

väikevahendid, abimaterjalid), tootmisruum koos seadmetega (Madara tn 14, Tallinn),

töötajad ning tehingupartnerid (hankijad). Ettevõtte omandamise hetkeks luges maksuhaldur

13.10.2009, töötajad olid üle läinud hiljemalt 25.09.2009, hankijad ja kliendid olid üle läinud

hiljemalt 13.10.2009 ning Ilotrükk OÜ käibe maht oli tõusnud AS Iloprint käibe mahu

tasemele oktoobris 2009. Tulenevalt eeldusest, et 2009. a oktoobris oli toimunud ettevõtte

üleminek Ilotrükk OÜ-le, asus maksuhaldur käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja ei

soetanud AS-lt Iloprint (pankrotis) trükiteenust, vaid valmistas trükised ise ning maksuotsuse

lisas 3 märgitud töötajad olid tegelikult töösuhtes kaebajaga, mitte AS-ga Iloprint (pankrotis).

MTA 02.06.2011 maksuotsus on Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsusega nr 3-11-1558

täies ulatuses tühistatud. Seega on vaidlustatud maksuotsuse faktiline alus ära langenud.

Vaidlustatud maksuotsusest (sh selle lahutamatuks osaks olevast kontrollaktist) ei nähtu, et

maksuotsuse aluseks oleksid olnud muud kaalutlused kui 2009. a oktoobris toimunud AS

Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek kaebajale. Maksuotsuse muutmine või täiendav

põhjendamine kohtuvaidluse käigus ei ole lubatud. Vaidlustatud maksuotsuses puuduvad

viited tõenditele, mis kinnitaksid, et maksuotsuse lisas 3 loetletud töötajad olid 2010. a

märtsist 2012. a maini kaebaja töötajad ning AS Iloprint (pankrotis) ei osutanud kaebajale

trükiteenust.

2) Pelgalt asjaolu, et AS Iloprint (pankrotis) esitas tulenevalt 02.06.2011 maksuotsusest ja

saneerimise otsusest (vt tsiviilasi nr 2-12-21169) parandusdeklaratsioonid, ei kinnita

vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust. Tõenditest selgub, et AS Iloprint (pankrotis) esitas

parandusdeklaratsioonid selleks, et vaielda vastu maksuhalduri nõudele AS Iloprint

(pankrotis) pankrotimenetluses. Asjaolu, et parandusdeklaratsioonide esitamine oli tingitud

02.06.2011 maksuotsusest, nähtub ka kontrollaktist. Seega ei anna maksudeklaratsioonide

parandamine alust väiteks, et kontrolliperioodil puudusid AS-l Iloprint (pankrotis) töötajad

või tegevus. Lisaks nähtub AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise korraldustest

ja intressinõuetest, millega nõutakse AS-lt Iloprint (pankrotis) tööjõumaksu ja käibemaksu

võlgade tasumist perioodil oktoober 2009 kuni mai 2012, et maksuhaldur nõuab kaebajalt

sama maksustamisperioodi eest samade maksude tasumist, mida AS-lt Iloprint (pankrotis).

Käesolev maksuotsus ühelt poolt ning AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise

korraldused ja intressinõuded teiselt poolt toovad kaasa majandusliku topeltmaksustamise,

mis ei ole üldjuhul lubatud (vt MKS § 106 lg 1 p 3 ja lg 2; Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-

3-1-6-16, p 13).

3) Kaebajal on õigus, et maksuhalduri poolt 15.01.2014 läbiviidud vaatlus Tallinnas aadressil

Madara 14 ning selle käigus töötajatelt võetud ütlused ei anna teavet vaidlusaluse

maksustamisperioodi kohta. Suurem osa töötajatest kinnitas, et töötab AS-s Iloprint

(pankrotis) ning töötasu maksis OÜ Madara Trükk. Seejuures kajastavad maksuhalduri

esitatud küsimused ja töötajate vastused üksnes olevikku ehk olukorda jaanuaris 2014, mitte

seda, millised olid töösuhted 2010. a märtsist 2012. a maini. Samuti on kaebaja põhjendatult

juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksuotsuses käsitletud perioodi ning vaatluse vahele jääb

AS Iloprint (pankrotis) pankroti välja kuulutamine 28.06.2013, mis mõjutas nii AS Iloprint

(pankrotis) kui ka Ilotrükk OÜ majandustegevust. Seega ei tõenda 15.01.2014 vaatlus ega

selle käigus kogutud teave, et maksuotsuse lisas 3 märgitud isikud oleksid olnud

kontrolliperioodil töösuhtes kaebajaga. AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldur P. Allikvere

3-15-1249

5(8)

01.04.2014 seletus ning maksuhalduri kirjeldus OÜ Madara Trükk pangakonto väljavõttega

seonduvalt ega sellest tehtud järeldused ei kinnita samuti maksuotsuse õiguspärasust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 16.02.2017

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Ilotrükk OÜ kaebus rahuldamata.

1) Maksuotsuses ettevõtte üleminekule viidates on maksuhaldur motiveerinud ka asjaolu, et

töötajad töötasid kaebaja, mitte AS Iloprint (pankrotis) heaks. Maksuotsuse õiguspärasuse

seisukohalt on oluline üksnes töötajate, mitte ettevõtte kui terviku üleminek. Vaidlustatud

maksuotsuse andmise ajal oli 02.06.2011 maksuotsus kehtiv ja selle maksuotsuse aluseks

olevatest tõenditest nähtub, et töötajad tegid kaebaja heaks tööd juba 2009. a-l. Need tõendid

on asjakohased ka pärast 02.06.2011 maksuotsuse tühistamist. Kaebaja tegevus on olnud

kestev. Kuna kaebajale on samal alusel väljastatud mitmeid maksuotsuseid (vt haldusasjad nr

3-16-48 ja 3-15-556), ei saanud maksu määramine jääda kaebajale arusaamatuks. Isegi kui

maksuotsusel on motiveerimispuudusi, saab selle kehtima jätta, arvestades haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-s 58 sätestatut.

2) Maksuhaldur jääb seisukohale, et maksu määramine kaebajale on põhjendatud ainuüksi

AS Iloprint (pankrotis) deklaratsioonide parandamise tõttu, millega nulliti müük kaebajale.

Kaebaja väited deklaratsioonide parandamise põhjuse kohta ei ole usutavad, sest AS Iloprint

(pankrotis) pankrotti ei õnnestunud vältida. Kaebaja väited üksikute tõendite asjakohatusest

tuleb jätta tähelepanuta, sest maksuotsus on tehtud tõendite kogumile tuginedes. Selles osas

jääb MTA varasemate seisukohtade juurde.

7. Ilotrükk OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1) Halduskohus leidis õigesti, et 02.06.2011 maksuotsuse tühistamine muudab õigusvastaseks

ka vaidlustatud maksuotsuse. Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus analüüsisid 02.06.2011

maksuotsuse aluseks olevaid tõendeid ja leidsid, et need ei kinnita ettevõtte üleminekut

kaebajale ega seda, et töötajad töötasid kontrolliperioodil kaebaja juures (vt nt Riigikohtu

26.03.2014 otsus nr 3-3-1-55-13, p-d 40–43). Kui need tõendid ei kinnitanud töötajate kaebaja

juures töötamist haldusasjas nr 3-11-1558, siis ei saa need seda kinnitada ka käesolevas asjas.

Maksuhaldur viitab abstraktselt haldusasjas nr 3-11-1558 nimetatud tõenditele, kuid ei too

välja ühtki konkreetset tõendit, mis kinnitab üht või teist asjaolu. Lisaks, 02.06.2011

maksuotsuseni viinud maksumenetlus lõppes hiljemalt maksuotsuse tegemise päeval ja

kontrolliperiood jäi 2009. aastasse, kuid vaidlusaluse maksuotsusega määrati kaebajale makse

ka 2012. a eest. MTA viited haldusasjadele nr 3-15-556 ja 3-16-48 ei ole asjakohased, sest

need puudutavad hilisemat perioodi ja neis ei ole viidatud 02.06.2011 maksuotsusele või

selles menetluses kogutud tõenditele.

2) Maksuotsusega kaasneb topeltmaksustamine, sest vastustaja on teinud kontrolliperioodi

kohta AS-le Iloprint (pankrotis) mitmeid maksuvõla tasumise korraldusi ja intressinõudeid.

MTA ei ole neid haldusakte seni kehtetuks tunnistanud, vaid põhistab nendega AS Iloprint

(pankrotis) pankrotimenetluses Eesti Vabariigi nimel esitatud nõuet (vt tsiviilasi nr 2-12-

19115). Seega on MTA samas küsimuses – kellega oli Madara tn 14 trükikojas töötanud

töötajatel töösuhe 2010. a märtsist 2012. a maini – erinevates kohtumenetlustes vastandlikel

seisukohtadel.

3) Kaebaja selgitus AS Iloprint (pankrotis) maksudeklaratsioonide parandamise kohta on

usutav. Mingi tegevuse usutavust ei saa seada sõltuvusse sellest, kas tegevus osutus

3-15-1249

6(8)

tulemuslikuks, vaid lähtuda tuleb konkreetsest olukorrast ja asjaosaliste käitumisest selle

tegevuse ajal. AS Iloprint (pankrotis) parandusdeklaratsioonidega seonduvat selgitati

maksuhaldurile juba 2013. a aprillis. Deklaratsioonide parandamine oli tingitud 02.06.2011

maksuotsusest. Kuna kaebaja ja AS Iloprint (pankrotis) olid kuni 2013. a juunini AP kontrolli

all, kaebaja vaidles 02.06.2011 maksuotsusele vastu kokku neli aastat kestnud

kohtumenetluses haldusasjas nr 3-11-1558 ja parandusdeklaratsioonide esitamine kahjustas

kaebaja positsiooni selles haldusasjas, sai parandusdeklaratsioonide esitamise eesmärk olla

vaid AS Iloprint pankroti vältimine. Ühtki teist eluliselt usutavat põhjust ei ole ilmnenud.

MTA

etteheitele,

et

AS

Iloprint

(pankrotis)

pankrotihaldur

ei

parandanud

parandusdeklaratsioone „tagasi“, pidanuks vastama pankrotihaldur, kuid MTA ei ole

pankrotihaldurile seda küsimust esitanud. Lisaks ei olnud parandusdeklaratsioonide uuesti

esitamine enam võimalik MKS §-st 89 tuleneva kolmeaastase piirangu tõttu.

4) Apellatsioonkaebus jätab tähelepanuta terve rea kaebuse väiteid, mis samuti kinnitavad

maksuotsuse õigusvastasust: 15.01.2014 vaatlus ja selle käigus töötajatelt võetud seletused,

AS Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri seletus ja OÜ Madara Trükk pangakonto väljavõte ei

ole asjakohased tõendid; sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine on vastuolus

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 7 ja § 31 lg-ga 1; maksu määramisel 2010. a märtsi eest

on ületatud 5-aastast aegumistähtaega ning kuna kaebaja tahtlus on tõendamata, on aegunud

ka kõik ülejäänud perioodid peale 2012. a aprilli ja mai.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks kõiki põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Nõuded maksuotsusele on sätestatud MKS §-des 46 ja 95. Maksuotsus peab olema

põhjendatud ja sellest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma on määratud.

Selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik enda suhtes tehtud otsust mõista ja vajadusel

tõhusalt vaidlustada, peab olema üheselt arusaadav talle etteheidetav käitumine. Sõltuvalt

sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud,

mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid (Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-

10, p 11).

10. MTA 29.04.2015 maksuotsus põhineb nii käibemaksu kui ka tööjõumaksude määramise

osas maksuhalduri väitel, et AS Iloprint (pankrotis) ettevõte läks 2009. a oktoobris varjatult

üle Ilotrükk OÜ-le. Maksuhaldur tugines seda väites eeskätt 02.06.2011 maksuotsusele, mis

oli 29.04.2015 maksuotsuse tegemise ajal kehtiv, kuid mille Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 04.06.2015 otsusega nr 3-11-1558 (jõustunud 16.11.2015).

11. Kohtumenetluses oli maksuhaldur esialgu seisukohal, et ettevõtte ülemineku tuvastamine

on 29.04.2015 maksuotsuse õiguspärasuse seisukohalt määrava tähtsusega (17.06.2015

seisukoht; I kd, tl 140). Kui Riigikohus jättis MTA kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-11-

1558 menetlusse võtmata, asus maksuhaldur seisukohale, et kaebajale 29.04.2015

maksuotsusega maksu määramisel ei olegi oluline, kas ettevõte on kaebajale üle läinud, vaid

oluline on tuvastada, kas töötajad olid töösuhtes kaebajaga, mitte AS-ga Iloprint (pankrotis),

ning kas kaebaja valmistas trükised ise, mitte ei tellinud neid AS-lt Iloprint (25.05.2016

seisukoht; I kd, tl 163). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et hoolimata 02.06.2011

maksuotsuse tühistamisest saaks vaidlusaluses haldusasjas põhimõtteliselt tugineda

02.06.2011 maksuotsusega päädinud maksumenetluses kogutud tõenditele. Vaidlustatud

maksuotsuses või selle lisaks olevas kontrollaktis ei ole aga eraldi analüüsitud, millised

3-15-1249

7(8)

asjaolud kogumis andsid aluse järeldada ettevõtte üleminekut, vaid piirdutud on üldise viitega

02.06.2011 maksuotsusele. Samamoodi ei ole 29.04.2015 maksuotsuses ega kontrollaktis

analüüsitud, millised konkreetsed 02.06.2011 maksuotsuseni viinud asjaolud ja tõendid

kinnitavad seda, et töötajad saab lugeda kaebaja töötajateks ning seda, et kaebaja valmistas

tegelikult trükised ise. Maksuhaldur ei ole sellist analüüsi esitanud ka kohtumenetluses,

viidates üldsõnaliselt kõigile haldusasjas nr 3-11-1558 kogutud tõenditele. Samas leidis

Riigikohus 26.03.2014 otsuses nr 3-3-1-55-13, et 02.06.2011 maksuotsusest ning selle kohta

haldusasjas nr 3-11-1558 tehtud haldus- ja ringkonnakohtu otsustest ei nähtu, millistest

konkreetsetest tõenditest lähtuvalt maksuhaldur järeldas trükikoja toimimiseks vajalike

vahendite ja töötajate üleminekut Ilotrükk OÜ-le (p-d 36–37 ja 42–43). Sarnase järelduseni

jõudis seejärel asja uuel arutamisel ka ringkonnakohus (04.06.2015 otsus nr 3-11-1558, p-d

19–21). Eelnevat arvestades ei piisa 29.04.2015 maksuotsuse motiveerimiseks maksuhalduri

abstraktsest viitest haldusasjas nr 3-11-1558 tuvastatud asjaoludele ja seal kogutud tõenditele.

Pärast 02.06.2011 maksuotsuse tühistamist on ära langenud maksuhalduri põhiväide ettevõtte

üleminekust 2009. a oktoobris ja puudub selgus, milliste asjaolude ja tõendite kogumile

maksuhaldur kaebajale 29.04.2015 maksuotsusega maksu määramisel tugineb.

12. Maksuhaldur on kogunud 29.04.2015 maksuotsuseni viinud menetluses täiendavaid

tõendeid, lisaks 02.06.2011 maksuotsusele viitamisele: AS Iloprint (pankrotis) 03.04.2013 ja

04.04.2013 esitatud käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide muudatused perioodi

2010. a märts kuni 2012. a mai kohta; 15.01.2014 Madara tn 14 trükikojas toimunud vaatlus ja

selle käigus töötajatelt võetud seletused; AS Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri 01.04.2014

seletus; trükikojas töötanud isikutelt võetud seletused; OÜ Madara Trükk pangakonto

väljavõte kontrolliperioodil; AS Iloprint (pankrotis) ja Ilotrükk OÜ vaheline 14.09.2009

leping. Maksuhalduri seisukoha järgi kinnitavad aga ka need tõendid koos 02.06.2011

maksuotsusega AS Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminekut kaebajale. Kuna 02.06.2011

maksuotsuse tühistamise järel puudub selgus, millistele asjaoludele ja tõenditele maksuhaldur

tugineb, ning maksuhaldur ei väida enam ka ettevõtte üleminekut, ei ole ainult vaidlusaluses

maksumenetluses täiendavalt kogutud tõendid piisavad, et määrata kaebajale käibemaksu ja

tööjõumakse perioodil 2010. a märtsist 2012. a maini. Lisaks on halduskohus kohtuotsuse p-

des 5.3–5.5 piisavalt põhjendanud üksikute tõendite asjakohasusega seonduvat ja

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduri väitega, et kaebajale maksu määramine on

põhjendatud pelgalt AS Iloprint (pankrotis) 03.04.2013 ja 04.04.2013 esitatud käibe- ning

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonide

muutmise

tõttu.

Kaebaja

selgitas

juba

maksumenetluses, et parandusdeklaratsioonide esitamine oli tingitud tol ajal kehtinud

02.06.2011 maksuotsusest ja deklaratsioonide parandamise ajend oli AS Iloprint (pankrotis)

soov vaielda pankrotimenetluses vastu maksuhalduri nõudele ja vältida sellega pankroti

väljakuulutamist. See väide on usutav, sest see nähtub ka AS Iloprint (pankrotis) 05.04.2013

täiendavast vastuväitest tsiviilasjas nr 2-12-19115 (p 3.1; I kd, tl 76–79) ning puudub vaidlus,

et AS Iloprint (pankrotis) ja Ilotrükk OÜ olid sel ajal APi kontrolli all ning

parandusdeklaratsioonide esitamine kahjustas Ilotrükk OÜ positsioone pooleli olevas

kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-11-1558. Maksuhaldur peab väidet ebausutavaks, kuid ei ole

andnud sellisele tegevusele ka mingit muud mõistlikku selgitust. Kaebaja väidab õigesti, et

selle väite usutavust ei saa seada kahtluse alla pelgalt selle tõttu, et AS-l Iloprint ei õnnestunud

siiski pankrotti vältida. Maksudeklaratsiooni paranduse esitamisega ei ole ka maksukohustust

lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud, vaid seda saab teha üksnes MKS § 95 nõuetele vastava

maksuotsusega (vt Riigikohtu 05.03.2009 otsus nr 3-3-1-91-08, p 12). Lisaks ei ole vaidlust,

et maksuhaldur on teinud vaidlusaluse perioodi kohta AS-le Iloprint (pankrotis) ajavahemikul

04.01.2010–28.06.2013 mitmeid maksuvõla tasumise korraldusi ja intressinõudeid (I kd, tl

3-15-1249

8(8)

172–189), mida ei ole pärast äriühingu maksudeklaratsioonide parandamist kehtetuks

tunnistatud ja millega maksuhaldur põhistab AS Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses

esitatud nõuet. Seega on kaebajal õigus, et maksuhaldur käitub erinevates menetlustes

vastuoluliselt.

14. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kaebajale on samal alusel väljastatud

mitmeid maksuotsuseid, nt haldusasjad nr 3-15-556 ja 3-16-48, ja seetõttu ei saanud maksu

määramine jääda kaebajale arusaamatuks. Viidatud haldusasjades oli kontrolliperiood

vastavalt 2013. a oktoober kuni detsember ja 2014. a jaanuar kuni mai. Mõlemas asjas on

maksuhaldur kohaldanud MKS §-st 84 tulenevat majandusliku tõlgendamise põhimõtet ja

tehingute tegelikku majanduslikku sisu arvestades leidnud, et Ilotrükk OÜ käitas

kontrolliperioodil Madara tn 14 asuvat trükikoda ning OÜ-lt Madara Trükk töötasu saavad

töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad. Haldusasjad nr 3-15-556 ja 3-16-48 puudutasid,

erinevalt vaidlusalusest asjast, maksustamisperioodi, kus Harju Maakohus oli juba välja

kuulutanud AS Iloprint pankroti ja pankrotihalduri kinnitusel äriühing enam ei tegutsenud.

Seega ei ole need maksuotsused tehtud samal alusel ja asjaoludel kui 29.04.2015 maksuotsus.

15. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et 29.04.2015 maksuotsus ei ole 06.02.2011

maksuotsuse tühistamist arvestades piisavalt motiveeritud ja kohtulikult kontrollitav.

Erandjuhtudel on võimalik puudulikult põhjendatud haldusakt tühistamata jätta, kui on

ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu

24.11.2011 otsus nr 3-3-1-74-11, p 16; 05.08.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11). Käesolevas

asjas ei ole aga ilmselge, et kaebajale saab kontrolliperioodi eest maksu uuesti määrata, seda

ainuüksi maksusumma määramise aegumistähtaja regulatsiooni arvestades (MKS § 98).

16. MTA apellatsioonkaebus jääb seega HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse Maksu- ja Tolliameti kahjuks. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskuluks on

õigusabikulu 831,60 eurot. Õigusabi osutati 5,5 tundi ja arve on Ilotrükk OÜ eest tasunud AS

ILO. Asja mahtu ja keerukust arvestades on tegemist mõistliku kuluga, mis tuleb Maksu- ja

Tolliametilt Ilotrükk OÜ kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/