1-16-1046/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-1046

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebru 2018, Rakvere kohtumaja ar Kriminaalasja number 1-16-1046 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid . -i vangistusest tingimisi D F enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D F . , isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 10.09.2015 06.03.2019 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

Vabastada . temale Viru Maakohtu 24.11.2016 karistuse D F otsusega mõistetud kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata D F . -ile katseaeg kuni 06.03.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada . -i

-

D F katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada . -i lg 2 p 2,2 D F katseajal järgima KarS § 75 1,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata D F . kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada . use D F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumäär jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Viru Advokaadibüroo Ida- (asukoht Rakvere 5A, ) kasuks 145,20 ( 41531 Jõhvi ükssada nelikümmend viis eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o oolt määratud korras 24,20 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani p süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. D F . -i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D F . -ilt menetluskuluna kaitsjatasu 145,20 ( eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani ükssada nelikümmend viis poolt osutatud õigusabi eest.

D F .

- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank tasuda väljamõistetud summa Maksu nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ , kaitsjatasu“. 99916700085006 . , 1-16-1046 D F Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava . -i vangistusest id D F tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D F . kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-

199 lg 2 p 9 (20.01.2015 1046 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § episood)

karistuseks 2 kuud vangistust. järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel loeti nimetatud kuriteo eest .2015 mõistetud karistus kaetuks 20.04 Viru Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse

8 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti

1 aasta 11 kuud 2

1 aasta

11 kuud 28

199 lg päeva vangistust. . tunnistati süüdi KarS §

2 p 5,7,8,9 järgi ning D F karistuseks

6 kuud vangistust

karistuseks

mõisteti , KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ning mõisteti 1 aasta vangistust ja KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi ning mõisteti

karistuseks

1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti

liitkaristuseks

3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 01.07.2015 kuni 02.07.2015, kokku 2 päeva, ning 08.09.2015 kuni 09.09.2015, kokku 2 päeva, kõik kokku 4 päeva, ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 10.09.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude laad on sarnane varasemaga. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Varasemalt on isikut karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise, vägivalla kasutamise eest ametniku suhtes

, mootorsõiduki joobes juhtimise ja röövimise eest, kuid praegune kuritegu on vargus ja kelmus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning käesoleval ajal töötab ta jäätmekäitlejana.

Ajavahemikul 10.11.2015-16.08.2016 viibis osakonnas, millega isik sõltuvusrehabilitatsiooni kaasnes sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine ja Corrigo tugigrupis osalemine. Lisaks on toimunud vestlused erinevatel teemadel kriminaalhooldusametniku ja psühholoogiga. 27.05.2016-31.05.2016 osales ja sai tunnistuse kursuse kinnipeetav tõstukijuhi koolitusel läbimise kohta.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 5 kuud ning enam kui 1 aasta vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetava korteris aadressil xxxx sõnul elas ta enne vangistust üksinda üüri . Peale võimalikku vabanemist soovib ta elama asuda xxxx "xxxx", mis asub xxxx. Keskuse direktor J M garanteeris isikule sinna elukoha ning annab võimaluse osaleda ja käia tööl. Kinnipeetav lõpetas xxxx

Kohtlata -

20 ehitaja Järve 2. Keskkoolis 9 klassi. Peale seda asus õppima Kohtla Järve KKK nr erialal, kus ta j katkestas . Riigikeelt kinnipeetav ei valda. õudis õppida 2 aastat, misjärel õpingud Ta alustas riigikeele õpet A1 õpingud. -tasemel, kuid katkestas Enne vangistust tegi kinnipeetav juhutöid oli ka Töötukassas töötuna registreeritud töötan ehitusel ning

. Ka enne seda on ta ud ehitusel (k.a Soomes) ja lukksepana. Kinnipeetava s aadud tulu, issetulekuks oli juhutöödest s töövõimetuspension ja kuritegelikul teel saadud tulu. Isik on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil vägivalda. Tema toimetulekut mõ

kuritegusid, kasutades jutas sõltuvusprobleem. töötada. Täitise andmete Kinnipeetav omab motivatsiooni l on isikul rahalisi võlgnevusi ca 6306 euro ulatuses.

Esimesest kooselust on kinnipeetaval poeg, kellega ta enam ei suhtle ning keda ta rahaliselt ei toeta. Vanemaid isikul ei ole, kuid tal on kriminaalse taustaga vend A K, kellega ta suhtle. ei Elukaaslast kinnipeetaval isikul B, kellega suhted on head ja ei ole. Lähedastest on tädi I

toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega ta väidetavalt ei suhtle. Isik on toime pannud kuritegusid ka grupis. Ta tunnistab, et on mõjutatav teiste poolt. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskiv. Alates 2000. aastast hakkas isik kuritarvitama alkoholi. Kõige rohkem tarvitanud 6 päeva järjest, kui oli 18 on ta -aastane. Alkoholi tarvitades võib da agressiivseks ja kasutada vägivalda. K isik muutu innipeetavat on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Isik alustas 2006. aastal narkootikumide tarvitamist amfetamiinist ja kanepist. Esinenud on narkootikumide ja alkoholi koos tarvitamist. Alates 2012. aastast on isik fentanüüli tarvitaja. Viimane tarvitamine oli augustis 2015. arvitas nii üksinda kui Kinnipeetav t ka koos tuttavatega Raha narkootikumide ostmiseks hankis . Tarvitamine toimus süstimise teel. kinnipeetav kuritegelikul teel. Isikul on diag , mida ta ka ise tunnistab

noositud sõltuvus . Pärast sõltuvusrehabilitatsiooni mõistma narkootikumide mõju osakonnas viibimist hakkas isik oma käitumisele. Isik soovib vabaneda sõltuvusest. on mänginud hasartmänge ning Kinnipeetav selleks laenatud summad ei Kinnipeetavale oli olnud väiksed. määratud töövõimetus seoses raske peatraumaga. Seoses alkoholi kuritarvitamisega ja elukaaslasest (lapse ema) lahku minekuga tekkisid isikul apukatseid. Isiku k

suitsiidi mõtted, oli ka eneset äitumises esines impulsiivsust. Ta on ko Isik on osaliselt rduvalt kasutanud vägivalda oma eesmärkide saamiseks. õigustanud oma teguviisi. Arvestades isiku kuritegelikku tausta on alust arvata senise käitu mustri jätkumist. Kinnipeetav on kasutanud ametiisiku suhtes vägivalda ja rikku mis nud kriminaalhoolduse Isik soovib muutuda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust nõudeid. on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta kinnipeetava poolt jooksul vangla hinnangul 77%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades eeltoodut ei tee Viru Vangla ettepanekut vabastada kinnipeetav . tingimisi ennetähtaegselt. D F Kui kohus otsustab . -i vabastada D F tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § lg p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata . ile katseaeg ja käitumiskontroll D F- pikkusega kuni 06.03.2019.

Kriminaalhooldusametniku arvamus , et . on elamisloakaart ja elamisluba D F est nähtub

kehtivusega kuni 28.12.2021. Kinnipeetava isa G S ja ema V on surnud. S Kodukülastuse ajal 11.12.2017 on kohtutud aadressil xxxx asuva xxxx xxxx direktori J M l nad „ “ , kelle sõnu garanteerivad . -ile elukoha oma keskuses, kus elatakse 4-kesi toas. Kommunaalkulude

D F eest tasuda ei ole vaja. Xxxx kestab 12 kuud toimub adaptsioon. keskuse , misjärel Tööd tehakse territooriumil, xxxx treeningsaalis sportimas, näiteks koristustööd. Iga nädala lõpus saab käia näiteks jalgpalli mängimas. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kehtivaid kriminaalkaristusi 4 ja . Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole väärteokaristusi 11 isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. ta Kuritegusid toime pannes kordab isik tegude tagaj Kuritegude oma vigu ega mõtle ärgedele. toimepanemise põhjuseks on enamasti puudulik probleemide lahendamise oskus. Alkoholi tarvitamine kuulub elustiili juurde. Vabaduses võivad käitumist mõjutada kinnipeetava tutvusringkond, lähedaste puudumine. Isik on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemisel puudub, seetõttu ka seaduslik kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks . -i D F tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 06.03.2019. ja käitumiskontroll Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata D F- . ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

D F . ise soovib vangistusest t ja elama asuda xxxx, kuna ingimisi enne tähtaega vabaneda soovib usainetest vabaneda. Vabaduses ta ravil ei olnud, sest ei tahtnud. Selle karistusaja sõltuv jooksul on ta aru saanud, et vajab abi. ta vangistuse ajal on suhelnud, Peamine lähedane, kellega

on tädi. Endise abikaasa ja pojaga suhtleb ta samuti telefoni teel. Enne vangistust ta abikaasaga koos ei elanud, kuna oli narkomaan ega Kui ta tahtnud, et poeg teda näeks sellises seisundis. vabaneb, siis tõenäoliselt ta töövõimetuspensioni saama ei hakka. Pigem on vaja leida töö, et maksta oma võlgu. korral õppida. Esimesel korral ta ei jõudnud Eesti keelt proovis ta egi 2 is eksamile luumurru tõttu ja teis peatrauma tõttu mäluga probleemid. n nõus el korral olid Ta o täitma kõiki neid kohustusi, mida vangla ja kriminaalhooldaja on vabastamisel ette näinud. Xxxx on tööteraapia, erinevad programmid, seal õpetatakse, kuidas sõltuvusega võidelda. Peale elamise on ka toitlustus nende kulul. ei otsi oma tegudele vabandusi ja kahetseb tehtut. T ise Ta a on huvitatud, et muuta oma elu. Ta elu on rahulikum, kui ta on kaine, sest siis suudab ka ta ennast kontrollida.

Abiprokurör Mari Luuk on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et

. -i tingimisi D F ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, . -i

D F ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja , et . kannab karistust teise astme kuritegude D F märkis eest. Otsusest nähtuvalt oli tegemist valdavalt pisivargustega ja manipulatsioonidega pangakaarte kasutades. Kuigi vangla materj , et ta on 6 korral karistatud ja kriminaalhooldaja arvamuses on, et 4 alides märgitakse korral, siis kaitsja arvestuste kohaselt peaks tal olema praegu 3 kehtivat karistust. Esitatud materjalidest käib läbi, mist on vägivaldse isikuga. Mis puudutab vägivalla kasutamist et tege ametniku suhtes, siis tegemist on karistusega, mis on kustunud. Tol korral sai ta karistada 6 kuulise vangistusega, kantuks sai karistus augustis 2012 ja pealegi polnud tegemist ametnikuga, vaid

on teda turvatöötajaga. Mis puudutab röövimist, siis 1 korral varem karistatud KarS § 200 järgi, karistus on kehtiv, kuid nähtuvalt kohtuotsusest oli tegemist piiripealse juhtumiga ja vähemohtliku vägi otsusest järeldub, et isik on vallaga, mis tingis selle kvalifikatsiooni. Sellest vägivaldne, mis on ilmselt üle hinnatud. Oluline on see, et vangla on oma iseloomustuses viidanud sellele, et . on mõistnud oma tegude D F ga tekitatud kahju suurust ja soovib oma elu muuta. Mis puudutab tema käitumist vangistuse kandmise ajal, siis tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta vestlused, oli on pidevalt töötanud, läbis erinevad programmid ja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Selles osakonnas ei olnud ainult loengu kuulamine, vaid on märgitud, et . oli avatud ja aus, ei kartnud rääkida oma probleemidest D F . Mis puudutab tema võimalusi vabaduses, siis ei võimalda mitte ainult elukohta, vaid sisuliselt täielikku xxxx ülalpidamist. Selles mõtte ei ole põhjenda väide, et tal s tud kriminaalhooldaja arvamuses toodud puudub majanduslikult toimetulemise võimalus. . soovib töötada, tal on varasem D F töökogemus, vangistuse kandmise ajal osales tõstukijuhi kursusel, mis kinnitab, et ta pe ta aks olema võimeline maj t on teinud endast sõltuva anduslikult toime tulema. . tunnistab, e D F alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemide lahendamiseks. Kindlasti aitaks sellele kaasa id ka xxxx pakutavad programmid ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletavad kohustused aitavad maandada neid riske. Mis puudutab vangla poolt välja arvutatud uute kuritegude toimepanemise riskide protsente, siis ei saa neid eriti tõsiselt võtta. Kui võrrelda neid protsente eelmise tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidega, siis seal olid need numbrid hoopis teistsugused. Tartu Ringkonnakohus on viidanud sellele ja viimati ka lahendis nr 1-17-5725, et neid vangla poolt pakutavaid protsente ei saa üldse arvesse võtta, kuna pole teada metoodika ega see,

milliste andmete alusel need välja arvestatakse. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel säiliks . i üle riigipoolne järelevalve ja kaitsja usub D F-

, et tema vabastamise korral oleks uute kuritegude toimepanemise võimalus ilmselt väiksem kui sel juhul, kui ta kannab oma karistuse lõpuni ära ja läheb vabana tänavale. Kaitsja palub

. vangistusest D F tingimisi enne tähtaega vabastada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu . i võib vangistusest D F- tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et karistusregistri andmetel on tal

4 kehtivat kriminaalkaristust. K ngistuses on muutunud paremaks, innipeetava käitumine va millele viitab eelkõige see, et isikul puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. D F . on pannud kuritegusid toime majanduslik ning vabanemisel u kasu saamise eesmärgil puudub tal garanteeritud töökoht, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samas ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning käesoleval ajal töötab ta

jäätmekäitlejana. Iseloomustusest nähtub, et isik omab motivatsiooni töötada ning on seda kinnitanud ka kohtuistungil. Vangistuses on ta läbinud tõstukijuhi koolituse ning saanud sellekohase tunnistuse Kuritegude , mis võib aidata kaasa töökoha leidmisele vabaduses. toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine, kuid vangistuses on kinnipeetav ajavahemikus 10.11.2015-16.08.2016 viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osales Corrigo tugigrupis. Lisaks on toimunud vestlused kriminaalhooldusametniku ja psühholoogiga. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib muutuda ning mõistab oma probleemide põhjuseid. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski aitab maandada see, et isik asub vabanemisel elama xxxx xxxx ning „xxxx“, kus ta saab osaleda tegeleda oma sõltuvusprobleemidega. täielik ülalpidamine Xxxx on isikule tagatud , samuti saab ta seal teha tööd. Eelmisel korral, kui kohus arutas . i tingimisi ennetähtaegset D F-

vabastamist elektroonilise valve alla, oli isikul Viru Maakohtu 07.07.2017 kohtumäärusest näh kehtivat distsiplinaarkaristust, seega käesolevaks ajaks on kinnipeetav oma käitumist tuvalt 2 vangistuses parandanud. Kuigi Viru Vangla ega prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et . ile tuleks anda võimalus näidata, et tema D F- käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus katseaja ja käitumiskontrolli ärakandmata karistusaja D F . -ile ulatuses, s.o kuni 06.03.2019 n ,2 ing paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 1,4,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning 145,20 eurot.

kaitsjatasu summas 145,20 eurot kuulub

välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik