2-15-9096/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-9096 Tsiviilasi Vladimir Jelisejevi hagi Korteriühistu Linnutare vastu Korteriühistu Linnutare 22. mai 2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Linnutare määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Korteriühistu Linnutare (registrikood 80294599), juhatuse liige Evely Babenko Vastustaja: Vladimir Jelisejev (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus muutmata.

2. Jätta Korteriühistu Linnutare määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus 3. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja

2

kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Vladimir Jelisejevi (hageja) hagiavaldus KÜ Linnutare (kostja) 22.05.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Maakohtu 20.12.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2017 kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus ja rahuldati hagi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maaja ringkonnakohtus kostja kanda.

2. Hageja esindaja esitas 05.12.2016 (tl 81-82) ja 21.04.2017 (tl 108) menetluskulude nimekirjad, näidates hageja menetluskuluna riigilõivu 300 (maakohtus) + 550 (ringkonnakohtus) eurot ja õigusabikulu 1134 (maakohtus) + 630 (ringkonnakohtus) eurot koos käibemaksuga, kokku õigusabikulu 1764 eurot. Kostja leidis, et hageja poolt maakohtus kantud menetluskulud on üle paisutatud ning ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjas tuleb tähelepanuta jätta „Apellatsiooni koostamine ja esitamine Tallinna Ringkonnakohtule“ summas 504 eurot, kuna sellel puudub seos käesoleva tsiviilasjaga. Samuti palus kostja tähelepanu pöörata hageja riigilõivu suurusele. MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks hageja menetluskulud summas 1986 eurot (sh käibemaks). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1986 eurot. Arvestades vaidluse sisu ning hageja esindaja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga leidis kohus, et mitte kõik õigusabikulud ei ole taotletud suuruses vajalikud, kuna kõik toimingud ei ole nii ajamahukad ega põhjendatud. Hageja lepingulisel esindajal on teostatud tööde spetsifikatsiooni kohaselt kulunud 14 tundi. Kohus luges põhjendatuks esindaja kulu kokku 11 tundi. Kohus ei lugenud põhjendatuks hüvitada hageja esindajale tutvumisi kostja esitatud seisukohtadega, vastusega ja tõenditega. Kohus luges põhjendatuks vaid kohtule esitatud hageja esindaja poolt koostatud dokumente, mis käsitlevad hageja seisukohti. Samuti pööras kohus hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et hageja ei maksnud Tartu Ringkonnakohtus riigilõivu 550 eurot vaid 300 eurot. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 1986 eurot (126 eurot/h koos käibemaksuga) + riigilõiv 300 eurot + apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot, kokku 1986 eurot.

3

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus muuta või peatada jõustumine kriminaalmenetluse nr 17760000100 lõpetamiseni. Määruskaebuse kohaselt on äriregister eksinud KÜ Linnutarega seotud andmete sisestamisel ja kuupäeva märkimisel. Nimetatud eksimust sisaldav äriregistri väljatrükk oli hageja hagiavalduse aluseks. Selle ja muude asjaolude kindlakstegemiseks on alustatud kriminaalmenetlust nr 17760000100, millele kohaldub AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel juurdepääsupiirang. Antud menetluse tulemus võib oluliselt muuta õiguslikku olukorda, mida Tartu Ringkonnakohus on käsitlenud tsiviilasja menetlemisel. Selle tulemusel võib ringkonnakohtu otsus minna ümbervaatamisele. Käesolevas määruskaebuses ei vaidlusta kostja menetluskulude suurust, vaid korteriühistu palub kohtul muuta määrust või peatada jõustumine kriminaalmenetluse lõpetamiseni, vältimaks edaspidiste uute ja/või täiendavate kohtumenetluste algatamist. Tuginedes TsMS §-le 480 palub hageja muuta maakohtu 10.01.2018 määrust. VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja leiab, et kostja seisukohad ei anna alust määruse muutmiseks või peatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, muutmiseks ega selle täitmise peatamiseks.

7. Määruskaebus on esitatud kohtumääruse peale, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei vaidlusta hageja menetluskulude suurust, vaid taotleb TsMS § 480 alusel maakohtu määruse muutmist või selle jõustumise peatamist. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole asjakohane ega kohaldatav TsMS § 480 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus muuta määrust, millega ta on andnud nõusoleku tehingu tegemiseks või tahteavalduse vastuvõtmiseks või on sellest keeldunud, või sellise määruse tühistada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. TsMS § 480 lg 1 kohaldub üksnes hagita menetluses kestva toimega määruse puhul. Käesolevas tsiviilasjas oli aga tegemist hagimenetlusega. Menetluskulude rahalise suuruse kohta tehtud kohtumäärust ei ole võimalik muuta TsMS § 480 alusel. TsMS § 177 lg 5 alusel võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Kostja ei ole praegusel juhul esitanud taotlust menetluskulude määruse täiendamiseks TsMS § 177 lg 5 alusel.

8. Ringkonnakohtu arvates saab esitatud taotlust mõista kui soovi peatada kohtumääruse täitmine. TsMS § 665 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine üldjuhul vaidlustatud määruse täitmist, kuid täitmine on võimalik peatada esialgse õiguskaitse korras määruskaebuse osas lõpliku seisukoha võtmiseni. Praegusel juhul aga lahendab ringkonnakohus käesolevaga määruskaebuse ning seega langeb ära ka võimalik alus määruskaebuse tagamiseks.

4

TsMS ei sätesta muid aluseid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määruse täitmise peatamiseks.

9. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud lahendi peale edasi kaevates saab vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust (TsMS § 178 lg 1 teine lause). Kostja on aga selgitanud, et ei soovi menetluskulude rahalist suurust vaidlustada. Kostja taotlust ei saa käsitleda ka TMS §-s 45 käsitletud avaldusena täitemenetluse peatamiseks, kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahend ei ole jõustunud. Kohus võib jõustunud lahendi täitemenetluse peatada, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. (TMS § 45). Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku korda. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud (Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 p 11). Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

10. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Seetõttu jäävad määruskaebuse lahendamisega tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp