2-17-119154/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-119154

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi XXXXOsaühingu vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 1391,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Xxxx OÜ (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja Ferenc Koso

Kostja XXXXOsaühing (registrikood xxxx), seaduslik

esindaja Xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

7. veebruar 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxx OÜ hagi.

2. Välja mõista XXXXOsaühingult Xxxx OÜ kasuks põhivõlgnevus 1180 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis 108,62 eurot ja alates 22.02.2018 viivis

protsendina tasumata põhinõude summalt (1180 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta XXXXOsaühingu kanda.

4. Määrata kindlaks Xxxx OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista XXXXOsaühingult Xxxx OÜ kasuks välja menetluskulud 680

eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(680

eurot)

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (21.02.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Xxxx OÜ on 06.09.2017 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

XXXXOÜ vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule. Xxxx

OÜ (hageja) esitas 23.10.2017 maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 1180

euro, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 77,36 euro ja

sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel osutas hageja

kostjale reklaamiteenust (valmistades reklaamid ning näidates neid Kristiine, Foorumi ja

Mustamäe ostukeskustes). Hageja teostas töö nõuetekohaselt ja esitas kostjale tasumiseks arve

nr 161948 summas 1180 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja ei tunnista lepingulist suhet hagejaga, töö tellimist ega selle saamist. Pooled pidasid

läbirääkimisi, kuid töid hagejalt ei saadud.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Käesolevas

asjas

nõuab

hageja

kostjalt

lepingu

täitmist,

viivise

tasumist

ja

sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 ja §

113¹ lg 1 alusel. Hageja väidab, et tal on kostjaga sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on tal

õigus nõuda tasu. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist.

VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

5. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas tuleb tugineda mõistlikkuse põhimõttele ning

arvestada eluliste asjaoludega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras

heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Mõistlikkuse

hindamisel tuleb VÕS § 7 lg 2 alusel arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki,

vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. See tuleneb poolte

elektronkirja vahetusest (tl 61-65, pakkumine tl 66). 29.11.2016 on kostja pöördunud hageja

poole küsimusega, kas hageja tegeleb LED reklaamiga (tl 65). Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9

lg 1). Suhtlemise tagajärjel saatis hageja 01.12.2016 kostjale pakkumise. Nimetatud

kirjavahetusest ja pakkumisest nähtub, et pooled leppisid kokku kõigis olulistes

lepingutingimustes. Kostja esindaja kinnitas 01.12.2016 pakkumise (tl 61). Hageja on

tõendanud, et valmistas digiplakatid ning reklaame näidati ostukeskuste LED-ekraanidel

(https://www.dropbox.com/sh/7zl3zao1xnui3rp/AACxRY-maQlCBhfpDscOtpm-a?dl=0).

Kohtul puudub alus kahelda, et lisaks Foorumi ja Kristiine ostukeskustele näidati reklaami ka

Mustamäe ostukeskuses.

Kostjale saadeti arve tasu maksmiseks (tl 30). Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks

nimetatud arvet vaidlustanud. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks, et äriühing, kes saab

arve tööde eest, mida äriühing ei ole tellinud või saanud, teavitab sellest arve saatjat. Puudub

vaidlus, et kostja sai arve kätte (tl 31). Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus

järeldusele, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe töövõtulepingu näol.

7. Kostjal oli töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). Hageja on töö teostamist tõendanud.

Kostja ei ole vastuväiteid töö nõuetekohasusele esitanud. Kui töö oli puudustega, siis oli

kostjal kohustus hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul

teavitada ning mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 1,

2). Kuna kostja seda teinud ei ole, siis ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda (VÕS § 644 lg 3). Lisaks sellele ei ole kostja kasutanud hageja suhtes ühtegi

õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude maksmapaneku kostja suhtes.

8. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Tellija on

VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause

järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle

selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 05.12.2016 elektronkirjaga on hageja

esindaja teavitanud kostjat, et reklaamid on alates hommikust üleval (tl 28 pöördel – 29).

9. Kostja on pakkumist summas 984 kinnitanud ja seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu

984 eurot, millele lisandub käibemaks 196,80 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.

10. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367

alusel. Hageja arvestab viivist alates 29.12.2016 (tl 11). Viivitatud päevi on 420 ja

sissenõutavaks muutunud viivis on 108,62 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.

11. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113¹ lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid (tl 77-78). Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 720 eurot 6 tunni eest.

Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.

14. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe

tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-

1-115-13; nr 3-2-1-145-13).

Hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu, loeb

põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks 4 tundi, s.o 480 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

15. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik