Legislator Case Law & Legislation
1-18-764/14 AI generated

1-18-764/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-18-764/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruar 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-764 (17284000255) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi X.X KarS süüdistuses § 121 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi süüdistuses KarS § 215 lg 2 (sikukood: ; xxxxxxxxxxxxx elukoht: - xxxx xx x xxxxxx /xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx Asenduskaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav X.X (isikukood: ; elukoht: xxxxx xxx xxxxxxxxxxxx x xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx) Kaitsja vandeadvokaat

Legislator headnote

AI generated

1-18-764/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 75 lg 2 p 4 kontrolli ajal kohustusena äärata katseajaks KarS § alusel käitumis ile jätkata üldhariduse omandamist.

Keywords

AI generated
violation of procedural rules misleading the judicial authorities systemic flaws charging of procedural costs implausible persecution claim fraudulent insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-764 (17284000255) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi X.X KarS süüdistuses § 121 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi süüdistuses KarS § 215 lg 2

, X.X p 2 järgi ja X.G süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3;

§ 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav X.X

(sikukood: ; xxxxxxxxxxxxx elukoht: - xxxx xx x xxxxxx /xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx Asenduskaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav X.X (isikukood: ; elukoht: xxxxx xxx xxxxxxxxxxxx x xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx) Kaitsja vandeadvokaat

Nikolai Kõiv

Süüdistatav X.G (isikukood XXX ; elukoht

xxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx x ) xxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada X.X (KarS)

süüdi § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistuse

3 (kolm) vangistus ks kuud t.

Tunnistada X.X

süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada X.X aristuseks 2 (kaks) kuud süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle k vangistust.

Tunnistada X.X

süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista

64 lg 1 alusel ker X.Xile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-18.08.2017 05.-06.10.2017, s.o 4 ja

(neli) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda X.X kandmata karistuseks vangistus il

1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M X.X katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus)

äärata ning mõistetud ile kuud vangistust 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva ei pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § X.X

75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-x xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M X.X

75 lg 2 p 4 kontrolli ajal kohustusena äärata katseajaks KarS § alusel käitumis ile jätkata üldhariduse omandamist.

2. Tunnistada X.X

215 lg 2 p 2 talle karistuseks 4 (neli) kuud

süüdi KarS § järgi ja mõista vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata katseaeg 1 (üks) aasta ning mõist X.Xile

etud vangistust 4 (neli) kuud X.X ei pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

75 lg-s

1) xxxxxxx xxxx x-x xxxxxxx xxxxx xxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxxxxxxxxx/ xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - v

, töö õi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M X.X

75 lg 2 p 4 kontrolli ajal kohustusena äärata katseajaks KarS § alusel käitumis ile jätkata üldhariduse omandamist.

3. Tunnistada

ks 1

X.G süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse (üks) aasta vangistust.

Tunnistada

X.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

64 lg 1 alusel osalise suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista X.G-le

1 (üks) aasta 2

(kaks) kuud.

KarS § kolm) päeva

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 04.-06.10.2017, s.o 3 ( mõistetud X.G karistusaja hulka ja lugeda il kandmata karistuseks vangistus

1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS 65 lg oleva kohtuotsusega her X.G-le §

2 alusel suurendada käes Günt mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.08.2017 otsusega her X.G-le Günt mõistetud karistuse ära võrra ning mõista Günt kandmata osa 8 (kaheksa) kuud vangistust her X.G-le - liit karistuseks

1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 arS § 69 Günt mõistetud lg 5 ja K lg 1, 3 alusel asendada her X.G-le liitkaristuseks

vangistust

1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga 657 (kuussada viiskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates

2 (kaks) .

KarS § 69 lg 4 alusel Günt üldkasuliku töö tegemise perioodil on her X.G kohustatud

järgima KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude

75 lg-s id: 1) xxxxx xxx x-x xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 , § 1053 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud hagid . täielikult

Välja mõista X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot X.X (isikukood , XXXXXXXXXXX Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Välja mõista X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 505 (viissada viis) eurot (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedbank AS arveldusarve nr X.X xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Välja mõista solidaarselt X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt ja X.G-lt 907 (üheksasada seitse) eurot 04 senti Viljandi Linnavalitsuse (registrikood 75005222, SEB Pank AS arveldusarve nr 10302005455005) kasuks.

Välja mõista solidaarselt X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt ja X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 300 (kolmsada) eurot (isikukood xxxxxxxxxxx, Swedbank AS arveldusarve nr X.X xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Välja mõista X.Xilt temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.Xilt 240 (kakssada nelikümmend) eurot (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedbank AS X.X arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Välja mõista X.G-lt 5 (viis) eurot (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedban X.X k AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Menetluskulud : e hüvitamine KrMS § 180 lg jätta

3 alusel X.Xi kriminaalmenetluse kulud s.h sundraha 1250 eurot, riigi õ ½ asitõendi hoiutasust ja saatekulu igusabi tasu 324 eurot ja st 86 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg jätta

3 alusel X.Xi kriminaalmenetluse kulud s.h sundraha 750 eurot, riigi õigusabi tasu ½ asitõendi hoiutasust ja saatekulu

180 eurot ja st 86 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista X.G , 3 ilt sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis riigi õigusabi tasu ükssada viiskümmend ) ja eurot

150 ( ) riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud viissada kakskümmend viis

525 ( ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20 märtsi

18. a kuust igakuise menetluskulu osa 43 (nelikümmend kolm tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; ) eurot 75 senti 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot) vandeadvokaat Mart Sikutile tema poolt X.X

ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu riigi õigusabi tasu 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot) vandeadvokaat

Nikolai Kõivule tema poolt ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. X.X

Asitõendid ja salvestised: DVD-plaat Circle K turvakaamera videosal , vestisega, mis on pakendatud ümbrikusse jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K tetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõis osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel. -

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus 1. X.X toime pannud kuritegudena: Süüdistusest nähtuvalt on 1) teise inimese tervise kahjustamise ja lemise

121 lg 1 valu tekitava kehalise väärkoht KarS §

järgi, mis seisnes selles, et tema lõi 01.08.2017 kella 22:30 paiku Viljandimaal Viljandi vallas xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx kinnistu juures X.X põlvega näkku ning seejärel teadvusetult maas lamanud kannatanut rusikate ja jalgadega peapiirkonda, põhjustades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu; 2) vargused e võõra vallasasja äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg

2 p 5, 7, 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) varastas 01.08.2017 kella 22:35 paiku Viljandimaal Viljandi vallas kinnistu juures teadvuse kaotanud xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx X.X taskust mobiiltelefoni Sony Xperia M5, väärtusega 382 eurot; 2) varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata 04.08.2017 kella 15:40 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxx x.xxxxxxxxx xxxxx xx trepikojas X.X käest valget värvi kunstnahast käekoti väärtusega 15 eurot, milles olid dokumendid, punast värvi rahakott väärtusega 25 eurot, milles sularaha 390 eurot ja mobiiltelefon Iphone 3G väärtusega 100 eurot. Kuriteoga põhjustati kannatanule X.Xle varalist kahju 530 eurot; 3) süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, isikute grupis koos X.G-ga , l 24.08.2017 kell 07:15 Viljandi linnas õhkus ajavahemikul 23.08.2017 kell 07:15 – Väike Turu 1 asuva tasulise WC ukselukkude ja elektriliste mündilugejate süsteemi ning varastas - mündilugejast raha kokku 49,04 eurot. Vargusega põhjustati Viljandi Linnavalitsusele varalist kahju 49,04 eurot ning lõhkumisega 858 eurot; 3)

215 lg 2 p 2 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt KarS § järgi, mis seisnes 01:25 vahel omavolilise ajutise kasutamise selles, et tema võttis 07.08.2017 kella 00:30– eesmärgil Viljandi linnas kuuluva sõiduauto xxxx-xxxxx xx maja aia ette pargitud X.X Volkswagen Golf registreerimismärgiga , väärtusega 500 eurot, sõitis sellega ringi XXX XXX

ning 07.08.2017 kella 01:28 paiku kaotas X.X xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xx maja ees sõiduki üle juhitavuse ja sõitis otsa tänava äärde pargitud sõiduautole BMW registreerimismärgiga XXX XXX X.X Viljandimaale asuva , põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Seejärel sõitis maja juurde ning võttis auto peale i, kellega läks sõitma. 07.08.2017 kella 01:28– X.X 07:15 vahel kaotas X.X Viljandimaal Viljandi vallas Karula xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx külas Kääriku teel sõiduki üle juhitavuse ning sõitis otsa betoonist elektripostile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Pärast sõiduki kasutamist jätsid X.X ja X.X auto Viljandimaale Viljandi valda xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx sissesõidu tee juurde kraavi. 4) s võõra vallasasja äravõtmi e selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga KarS § 200 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema ähvardas 06.09.2017 kella 21:00 paiku Viljandimaal Viljandi linnas Valuoja orus 16-aastast X.Xit füüsilise vägivallaga („annab peksa“), kui viimane ei anna temale oma kaasasolevat raha. X.X teades, et X.X on varasemalt teiste suhtes vägivalda tarvitanud ning kartes tema poolt ähvarduse täideviimist, võttis oma telefoni kaante vahel olnud 250 eurot ning andis X.Xile.

2. t X.X toime pannud kuriteona Süüdistuses nähtuvalt on võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt

215 lg 2 p 2 selles, et tema olles teadlik, et X.X KarS § järgi, mis seisnes oli eelnevalt sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgig ärandanud Viljandi a XXX XXX linnast, istus 07.08.2017 kella 01:25 paiku Viljandimaal Viljandi vallas Karula külas xxxxx xxx x maja juures nimetatud sõiduautosse ning läks koos iga sellega sõitma. 07.08.2017 kella X.X 01:28 07:15 vahel Viljandimaal X.X – Viljandi vallas Karula külas Kääriku teel kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis otsa betoonist elektripostile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Pärast sõiduki kasutamist jätsid X.X ja X.X auto Viljandimaale Viljandi valda xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx

sissesõidu tee juurde kraavi.

3.

toime pannud kuritegudena: Süüdistusest nähtuvalt on X.G 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt

121 lg 2 p 3 selles, et tema, olles varem toime pannud KarS § järgi, mis seisnes kehalise väärkohtlemise, lõi 26.08.2017 kella 19:30 paiku Viljandi l ühe innas Valuoja orus X.

X korra rusikaga ja ühe korra põlvega näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali ning seejärel lõi X.G kannatanut korduvalt jalaga keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse. 2) varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandu

199 lg d avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja süstemaatiliselt KarS §

2 p 5,7,9 selles, et tema: 1) järgi, mis seisnesid olles 24.08.2017 karistatud Lõuna PP poolt väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi (pisivargus), lõhkus isikute grupis koos X.Xiga ajavahemikul 23.08.2017 kell 07:15 -Turu 1 asuva tasulise WC

– 24.08.2017 kell 07:15 Viljandi linnas Väike ukselukkude ja elektriliste mündilugejate süsteemi ning varastas mündilugejast raha kokku 49,04 eurot. Vargusega põhjustati Viljandi Linnavalitsusele varalist kahju 49,04 eurot ning lõhkumisega 858 eurot; süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas avalikult, kuid 2) vägivalda kasutamata 06.09.2017 kella 22:00 paiku Viljandi linnas Ilmarise 1 asuva Viljandi bussijaama juure X.Xilt 5 eurot sularaha. s

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud d kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) X.X ja . KarS § 121 lg 1 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 . kuud vangistust ning KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista § 68 liitkaristuseks vangistus 2 aastat. KarS lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.X kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-18.08.2017, 05.-06.10.2017, s.o i

4 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata X.Xile katseaeg 2 aastat 6 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS §

75 lg 1 kohaselt on X.X kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud k

ontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elam

a kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustus

te täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 4 on kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse X.X omandamist.

2) X.X

215 lg 2 p 2 KarS § järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata X.X katseaeg 1 aasta koos ile

allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on X.X kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elam

a kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisel e;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 4 on atud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse X.X kohust omandamist.

3) X.G KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 199 ja lg 2 p 5, 7, 9 l järgi ja karistamiseks ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 aluse moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista § 68 liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud. KarS lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.-06.10.2017, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.08.2017 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes

- 8 kuud vangistust - liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 657 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada X.G KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on X.G ud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli kohustat ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elam

a kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Põhjendused karistuste mõistmisel KarS

§ 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS

§ 199 lg 2 p 5, 7, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS

- kuni § 200 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kahe kümneaastase karistusega. KarS § 215 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult ning välja mõista X.X

382 eurot X.X kasuks. ilt

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning X.Xilt 505 eurot X.X kasuks. välja

Viljandi Linnavalitsus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 907,04 kult rahul eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista solidaarselt X.X 907,04 eurot Viljandi Linnavalitsuse kasuks. ilt ja X.G-lt

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista solidaarselt kult rahul X.Xilt ja X.Xilt 300 eurot X.X kasuks.

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista kult rahul X.X rot X.Xi kasuks. ilt eu

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta

5 eurot. mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista X.G-lt 5 kult rahul eurot X.Xi kasuks.

Alaealisel X.X X.X il vahendite puudumisel mõista tsiviilhagid välja tsiviilkostjaks tunnistatud ilt ja alaealisel X.X X.X il vahendite puudumisel mõista tsiviilhagi välja tsiviilkostjaks tunnistatud ilt tulenevalt VÕS § 1053.

Kohtu põhj riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks endused

k KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 750 eurot ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s. o 1250 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele X.Xi kaitsja kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna . Süüdistatava

264 eurot X.Xi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 60 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele X.Xi kaitsja kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Süüdistatava X.Xi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga Lähtudes

30 eurot. asjaolust, et kohtuistungiks kulus aega üle 1 tunni, on põhjendatud suurendada riigi õigusabi tasu

30 euro võrra (s.h käibemaks). Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud suurendatud ulatuses tasustada summas ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb

60 eurot (s.h k . äibemaks)

Süüdistatava X.G esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud kaitsja hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluks asitõendite hoiutasu, saate ja hävitamiskulud – -

Volkswagen Golfi XXX XXX veoteenuse ja tasulise parkimise tasu 172eurot (kt I kd lk 58 ).

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. Kui ühe - s kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses moodustavad s distatavate menetluskulud: üü 1) X.X: sundraha 1250 eurot, riigi tasu 324 (264 60) eurot ja a õigusabi ½ sitõendi hoiutasust ja + saatekulust 86 eurot; 2) X.X: sundraha 750 eurot ja

180 (120 60) eurot a tasust ja riigi õigusabi tasu ½ sitõendi hoiu + ja saatekulust 86 eurot; 3) : sun X.G draha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 150 eurot.

Arvestades asjaolu, et X.X ja X.X on alaealised, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Arvestades asjaolu, et X.G-l puudub kodu ja tugikeskkond vanemate näol, ta ei tööta, peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, siis KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha poole võrra ning mõista välja s.o 375 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista krimi menetluse kuludena X.G-lt sundraha 375 eurot ja riigi naal õigusabi tasu 150 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasum

ine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olev - -plaat Circle K turvakaamera videosalvestisega, mis on asitõend DVD pakendatud ümbrikusse tuleb KrMS § 126 lg jätta kriminaalasja materjalide juurde ,

3 p 1 alusel . X.X on kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.08.2017 ja 05.-06.10.2017, seega on X.X viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus-

4 päeva. KarS § 68 juu vangistus res ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. X.G on kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.10.2017, seega on

X.G viibinud vangistuses . lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja eel

3 päeva KarS § 68 hulka, kusjuures vangistus ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik