Legislator Case Law & Legislation
2-17-10611/10 AI generated

2-17-10611/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-17-10611/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

11.07.2018.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielu viimastel aastatel ei laabunud ja alates 2016. aasta augustist on abielulised suhted poolte vahel lõppenud. Hageja jäi kohtuistungitel seisukohale, et tema ei pea võimalikuks kooselu abikaasaga taastada ja soovib abielu lahutada.

Legislator headnote

AI generated

2-17-10611/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse 21.02.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number 2-17-10611 Kohtuasi XXXX hagi XXXXi vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500.- eurot Menetlusosalised Hageja XXXX (ik XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Kostja XXXX (ik XXXX, elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 31.10.2017.a. ja 15.02.2018.a. Resolutsioon Lahutada XXXX ja XXXXi abielu, mis on sõlmitud XXXX.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1. 11.07.2018.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielu viimastel aastatel ei laabunud ja alates 2016. aasta augustist on abielulised suhted poolte vahel lõppenud.

2. Hageja jäi kohtuistungitel seisukohale, et tema ei pea võimalikuks kooselu abikaasaga taastada ja soovib abielu lahutada.

3. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja tõendi abielu sõlmimise kohta.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

4. Kostja väitis 31.10.2017.a. kohtuistungil, et ta on põhimõtteliselt nõus abielu lahutamisega, kuid kuna tal on terviseprobleemid ja ta tahaks lahendada kostjaga ka vara jagamise küsimuse, peaks abielu lahutama perekonnaseisuametis ja vara kokkuleppel ära jagama.

15.02.2018.a. kohtuistungile kostja ei ilmunud väites, et tal on jätkuvalt terviseprobleemid.

5. Kostja tõendeid ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused.

6. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – abielutõend - tõendab, et poolte abielu sõlmiti XXXX.a. Tallinnas.

PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Kohus asub seisukohale, et XXXX ja XXXXi abielu kuulub lahutamisele, sest XXXX on kohtule korduvalt kinnitanud, et tema suhete taastamist XXXXga ei soovi ja ka XXXX kinnitas kohtus, et põhimõtteliselt soovib temagi abielu lahutamist, kuigi sooviks seda teha perekonnaseisuametis, mis ometigi jäi tegemata. Kohtu hinnangul saab abielu abikaasade vahel kesta ainult siis kui mõlemad abielupooled seda soovivad. Kuna hageja seda kindlameelselt ei soovi ja poolte abielusuhted on lõppenud, kuulub hagi rahuldamisele ja poolte abielu lahutamisele.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

8. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi abielu lahutamiseks ning, et TsMS §-s 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

9. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses nende suurust kindlaks määrata.

Tsiviilasja hinna määramine.

10. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500.- eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik