1-17-7990/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7990 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalhooldusametnik Carmen Kond Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse Z.H kohta Süüdimõistetu Z.H, isikukood XXX, ukoht xxxx,

el xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk Z.H-le saata ja kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7990 tunnistati Z.H süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ning Z.H jäi kanda 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks määrati 16 kuud. Z.H allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Z.H - käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Z.H-lt

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohtuotsus jõustus

12.09.2017.

31.01.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Carmen Kond Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga

määrata Z.H-le täiendav lisakohustus alluda psühhiaatrilisele ravile tähtajaga 30.04.2018. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et Z.H rikkus 22.12.2017 ja 06.01.2018 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt esitas

piirkonnapolitseinik 15.01.2018 kriminaalhooldusametnikule teate kriminaalhoolduse

tingimuste rikkumise kohta. Teate kohaselt tuvastati Z.H 22.12.2017

alkoholijoove 0,98 mg/l väljahingatavas õhus ning 06.01.2018 tuvastati Z.H

2

alkoholi tarvitamine väliste tunnuste põhjal ning kuna isik muutus agressiivseks, siis toimetati

ta kainenema politseijaoskonda. Kriminaalhooldusalune andis kriminaalhooldusametnikule 31.01.2018 kirjaliku seletuse, mille kohaselt tarvitas Z.H koos sõbraga 22.12.2017 ühe pudeli viina ning ühe 6 pakk õlut ja 06.01.2018 tarvitas Z.H koos elukaaslasega -

pudeli viskit ja 1 pipraviina. Z.H on teadlik erakorralises ettekandes esitatavast taotlusest ning ta on nõus alluma psühhiaatrilisele ravile tähtajaga 30.04.2018.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 20.09.2017. Z.H-le selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Kriminaalhooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õiguste ja kohustuste lehe

ning talle selgitati lisakohustuse rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kriminaalhooldusalune

broneeriti tegema üldkasulikku tööd Kunda Linnavalitsuse juurde. Seisuga 31.01.2018 on

Z.H sooritanud temale määratud 298 üldkasuliku töö tunnist 80 tundi ning sooritamata on 218 tundi. Kriminaalhooldusalusele on varasemalt koostatud 1 kirjalik hoiatus

27.10.2017 kuna isik rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt erakorralisi

ettekandeid Z.H kohta ei ole koostatud. Registreerimiskohustust on isik täitnud korrektselt. 31.01.2018 antud ütlustes Z.H tunnistab, et ta vajab psühhiaatrilist ravi, kuid alkoholivastast sõltuvusravi ta ei vaja kuna tal ei ole enda sõnul sõltuvust. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS § 75 lg 2 p 5 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku

määrata Z.H-le täiendav lisakohustus alluda psühhiaatrilisele ravile tähtajaga 30.04.2018. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et Z.H on nõus minema psühhiaatrilisele ravile, seega isik tunnistab probleemi.

13.02.2018 palus kohus kriminaalhooldusametnikul täpsustada, millest on tingitud vajadus

määrata kriminaalhooldusalusele psühhiaatriline ravi. 16.02.2018 vastuses selgitas kriminaalhooldusametnik kohtule, et ettepaneku ajendiks on kriminaalhooldusaluse enda soov määrata talle psühhiaatriline ravi, kuna Z.H on ka varasemalt saanud psühhiaatrilist

ravi Wismari Haiglas, mis avaldas kriminaalhooldusaluse sõnul positiivset mõju. Z.H sõnul on tal vaja abi, et tulla toime oma emotsionaalsete pingetega. Alkoholivastasele võõrutusravile isik keeldus pöördumast, kuna isiku enda sõnul tal sõltuvust ei ole.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ning selle juurde lisatud lisadega ning erakorralise ettekande juurde lisatud kirjaliku seletusega, on seisukohal, et erakorraline Z.H

ettekanne on põhjendatult esitatud isest ettekandest nähtuvalt on Z.H . Erakorral

korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7990

määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda saabus 15.01.2018 Politseija Piirivalveametilt kaks teadet kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise

kohta. Esimesest teatest nähtuvalt laekus alaealiselt lapselt 22.12.2017 politseile väljakutse, mille sisuks oli peretüli Z.H ja tema elukaaslase vahel. Kohapeal selgus, et isikute

vahel füüsilist vägivalda ei olnud, kuid Z.H tuvastati alkoholijoove 0,98 mg/l.

22.12.2017 koostatud lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et vägivallatseja Z.H

3

oli nähtavalt alkoholijoobes (0,98 mg/l). Teisest teatest nähtuvalt laekus politseile 06.01.2018 väljakutse, mille tegi samuti naisterahva alaealine laps. Kohapeal selgus, et nii ohver kui ka vägivallatseja on alkoholijoobes. Mõlemad isikud muutusid politsei suhtes agressiivseks ning

Z.H toimetati politseijaoskonda kainenema. Z.H fikseeriti

joobeseisundile viitavad tunnused, kuid indikaatorvahendisse puhuma isik keeldus.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt allutati Z.H 06.01.2018 kontrollile ning isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokollist nähtuvalt oli Z.H reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne

segane, koordinatsioon oli väga häiritud ning esines ründavat ja omamehelikku käitumist. Z.H on andnud 31.01.2018 kirjalikud seletused ning on tunnistanud 22.12.2017 ja

06.01.2018 rikkumisi. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised on eeltooduga

d tõendamist leidnud ning Z.H on kõnealuse rikkumised pannud toime tahtlikult.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusalune rikkunud korduvalt temale kohtu poolt -s 2 Eeltoodust saab KarS § 75 lg 2 p määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

teha järelduse, et alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt on kriminaalhoolduse

teostamise puhul takistavaks asjaoluks ning kohus leiab, et situatsioonis oleks kõnealuses mõjusaks abinõuks näiteks või kriminaalhooldusaluse allutamine alkoholismivastasele ravile

pöördumine alkoholiprobleemiga psühhiaatrilisele ravile Tulenevalt KarS § 75 lg . -st 2 on

süüdlast võimalik allutada ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Z.H sõnul tal aga alkoholisõltuvust ei ole ning alkoholivastasele ravile tema nõus minema ei ole. Seevastu on kriminaalhooldusalune nõus minema psühhiaatrilisele ravile, sest Z.H leiab, et psühhiaatriline ravi võib avaldada talle positiivset mõju.

Kohus leiab, et alkoholiprobleemiga tegelemine annaks lootust, et isik suudab edaspidi temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning seeläbi karistuse eesmärke täita, kuid käesoleval juhul isik ise selleks vajadust ei näe. Psühhiaatrilisele ravile pöördumine, mis avaldaks isikule

lihtsalt positiivset mõju, ei vaja aga kohtu hinnangul kohtu poolt täiendava lisakohustuse

määramist, sest psühhiaatri poole saab isik vajaduse korral ka ise vabatahtlikult pöörduda. Samuti puudub kohtul pädevus otsustada, kas isik vajab psühhiaatrilist abi või mitte. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § ; KrMS § 387, 42 , 432 sätteist. 69 lg 6 8

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp