3-16-2097/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2097

Haldusasi

ABCD

Partners

OÜ

kaebus

Tallinna

linna

kohustamiseks täitma teabenõuet

Menetlusosalised

Kaebaja – ABCD Partners OÜ, esindaja advokaat

Valeria Arsjuta

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 30. jaanuaril 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2097.

Teha uus otsus, millega kohustada Tallinna linna täitma ABCD Partners OÜ 5. oktoobri

2016. a teabenõuet, arvestades võimalikke juurdepääsupiiranguid.

3. Mõista Tallinna linnalt ABCD Partners OÜ kasuks välja menetluskulu 915 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-16-2097

2(6)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn kuulutas 2014. a aprillis välja avaliku kirjaliku enampakkumise, et seada

isiklik kasutusõigus linnale kuuluvatele kinnisasjadele aadressil Laagna tee T21 ning Kadaka

tee T1. Pakkumused esitasid teiste hulgas Isepesula24 OÜ ja ABCD Partners OÜ.

Enampakkumise võitjaks osutus Isepesula24 OÜ, kellega Tallinna linn sõlmis 18.06.2014

võlaõiguslikud isikliku kasutusõiguse lepingud.

2. ABCD Partners OÜ esitas 02.06.2016 Tallinna linnale avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3

lg 1 ja § 4 lg 1 alusel taotluse tutvuda Laagna tee T21 ja Kadaka tee T1 kinnistutele seatud

isikliku kasutusõiguse tingimustega (pakkumise summad, pakkujad, tasu maksmise

tingimused; tl 10). Tallinna linn andis ABCD Partners OÜ-le enampakkumise protokollid ja

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud (tl 11-26). ABCD Partners OÜ ja Tallinna linna

vahel toimus seejärel e-kirjavahetus seoses ABCD Partners OÜ sooviga saada täiendavat

teavet Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmise kohta. ABCD Partners OÜ täpsustas

05.10.2016 e-kirjades (tl 36– 37), et soovib dokumenti, millest nähtuks Isepesula24 OÜ-ga

sõlmitud lepingute täitmine. ABCD Partners OÜ selgitas, et Isepesula24 OÜ majandusaasta

aruannete kohaselt ei saanud äriühing Tallinna linnaga sõlmitud lepinguid täita, kuna selliseid

kulusid ei ole tehtud. ABCD Partners OÜ küsis, kas Isepesula24 OÜ on Tallinna linnale

võlgu, vabastatud lepingujärgse tasu maksmise kohustusest või täitis Isepesula24 OÜ eest tasu

maksmise kohustuse kolmas isik? Tallinna linn teatas 05.10.2016 e-kirjas (tl 36), et

Isepesula24 OÜ täidab lepinguid nõuetekohaselt.

3. ABCD Partners OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Tallinna linna väljastama kaebajale raamatupidamisdokumendid, millest nähtuks Isepesula24

OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmine (isikliku kasutusõiguse tasu maksja, tasu maksmise

kuupäev ja tasutud summa).

Tallinna linn andis Isepesula24 OÜ kasutusse linnale kuuluva maa ning see, et maa kasutusse

andmise leping on võlaõiguslik, ei oma tähtsust. Isepesula24 OÜ on kohustatud maksma

linnale tasu, kuid ei kajastanud seda oma raamatupidamises. Kaebaja soovib saada Tallinna

linnalt avalikku teavet eesmärgiga kontrollida, kas vastustaja täidab nõuetekohaselt avalikku

ülesannet koguda raha linnavara kasutada andmise eest. Vastustaja ütleb, et lepinguid

täidetakse nõuetekohaselt, kuid keeldub väljastamast dokumenti, mis seda väidet kinnitaks.

Vastustaja ei keeldu teabe andmisest põhjendusega, et sellele teabele kohaldub

juurdepääsupiirang. Seega on teabenõude täitmisest keeldumine õigusvastane.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

AvTS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda teabenõude korras sellist teavet, mis on saadud või

loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

3-16-2097

3(6)

Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (Riigikohtu

19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14).

Linnavara kasutusse andmine on avalik ülesanne tulenevalt kohaliku omavalitsuse

korraldamise seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 61 ja Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013

määrusest nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“. Avalikkusel on huvi, et linnavara, mida

ei kasutata avalikuks otstarbeks või linna ülesannete täitmiseks, ei seisaks kasutuseta, kui

sellelt on võimalik teenida tulu, mida saab omakorda suunata avalike ülesannete täitmisesse.

Seega täitis Tallinna linn Isepesula24 OÜ-ga isikliku kasutusõiguse lepingut sõlmides

avalikku ülesannet. Sellise lepingu täitmine ei ole aga hõlmatud AvTS-ga.

Enampakkumist korraldades, parimat pakkumust valides ja piiratud asjaõiguse seadmise

lepingut sõlmides on linna ja enampakkumisel osaleja vahel subordinatsioonisuhe. Lepingu

sõlmimise järel on pooled võrdsed, s.o nende vahel on koordinatsioonisuhe. Lepingu

sõlmimise järel on vastustaja ülesanded eraõigusliku iseloomuga (vastustaja peab võimaldama

kinnisasja kasutada kokku lepitud viisil ja ajal) ning lepingu täitmise kontroll on allutatud

tsiviilõiguslikule regulatsioonile. Seega ei saa ka sellise eraõigusliku suhte raames kogutud

teabe näol olla tegemist avaliku teabega, millele laieneb AvTS.

Kaebajale on edastatud dokumendid, mis seonduvad avaliku ülesande täitmisega. Lisaks on

kaebajat teavitatud, et Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingut täidetakse. Vastustaja on

teabenõude täitnud ulatuses, mida nõuab seadus. AvTS § 23 lg 2 p 1 kohaselt võib teabenõude

täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudaja ei

põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Lepingud sõlminud Tallinna Linnavaraameti üle

teostab järelevalvet linnavalitsus. Kaebaja võimalus kontrollida teabenõude raames vastustaja

tegevust piirduvad teabega selle kohta, kas ja millistel tingimustel on lepingud sõlmitud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. ABCD Partners OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 14.03.2017

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

AvTS § 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada koostoimes §-ga 1, mille kohaselt on AvTS eesmärk tagada

üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes

demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua

võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Samuti tuleb arvestada

AvTS § 4 lõikeid 1 ja 42, mille järgi peab teabevaldaja tagama juurdepääsu nende valduses

olevale teabele, seadmata selleks põhjendamatult piiravaid või konkurentsi kahjustavaid

tingimusi.

Linnavara kasutusse andmine on avalik ülesanne. Kaebaja soovib teabenõude abil kontrollida,

kas vastustaja teenib linnavara kasutusse andmiselt sellist tulu, nagu oli märgitud

enampakkumise dokumentides ja enampakkumise tulemusena sõlmitud lepingutes. Ainuüksi

lepingu sõlmimine ei kinnita tulu teenimist. Isepesula24 OÜ majandusaasta aruandest ei nähtu

linnale lepingu järgsete maksete tegemist. See, kellel on pädevus teostada järelevalvet

lepinguid sõlminud linnavaraameti üle, ei oma teabenõude täitmisel tähtsust.

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.03.2017

otsus muutmata.

Vastustaja väljastas kaebajale kogu olemasoleva avaliku teabe. Kaebaja nõutavale täiendavale

teabele ei laiene AvTS.

3-16-2097

4(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotles 05.10.2016 teabenõudes Tallinna linnalt dokumenti, millest selguks, kas

Isepesula24 OÜ maksab linnale nõuetekohaselt isikliku kasutusõiguse lepingu järgset tasu.

Vaidlus käib selle üle, kas linnavara kasutusse andmise lepingu täitmist puudutav teave on

avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes.

9. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel

antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

10. Põhiseaduse (PS) § 44 lg 2 järgi on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende

ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel

informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega

keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 9 lg 2 alusel

laieneb teabe saamise õigus ka juriidilistele isikutele (vt ka AvTS § 7). Erialakirjanduses on

leitud, et PS § 44 lg-s 2 sätestatud mõiste „tegevus“ on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite

puhul väga avaralt tõlgendatav ning võimaldab järeldust, et väljastamisele ei kuulu andmed

mitte üksnes võimuorgani seadusest või muust õigusaktist tulenevate ülesannetega seonduvalt,

vaid ka sellise tegevuse kohta, mis ei ole otseselt sellele organile pandud ülesannetega seotud,

ent millega vastav organ siiski tegeleb (nt andmed haldusorgani funktsioneerimisega seotud

eraõigusliku tegevuse kohta; vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017,

§ 44 komm 24, lk 500). PS § 44 lg-s 2 ettenähtud põhiõiguse realiseerimist reguleerib

põhiosas AvTS, mille eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja

igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud

ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete

täitmise üle (AvTS § 1).

11. Põhiseaduse § 44 lg-t 2 ja AvTS eesmärke arvestades leiab ringkonnakohus, et kui teavet

nõutakse riigi või kohaliku omavalitsuse organi tegevuse kohta, tuleb AvTS § 3 lg-s 1

sisalduvat mõistet „avalikud ülesanded“ sisustada avaralt. AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku

teabe mõistega on hõlmatud ka teave sellise riigi või kohaliku omavalitsuse organi tegevuse

kohta, mis toimub eraõiguslikus vormis. Sellist laiendavat tõlgendust toetavad ka mitmed

AvTS sätted. Nii näiteks võib füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik keelduda

teabenõude täitmisest, kui temalt taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist (AvTS §

23 lg 2 p 2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus nr 3-15-1050, p 15), kuid sarnast

keeldumise alust ei ole ette nähtud riigi või kohaliku omavalitsuse organi puhul. Riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusest teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks tunnistada muu hulgas dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-

õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja

hüvitiste kohta (AvTS § 36 lg 1 p 9), andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta (AvTS

§ 36 lg 1 p 10) ega andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta (AvTS § 36 lg 1 p 11).

Asutusesiseseks teabeks tunnistamise keeld kehtib ka teabe suhtes, mis puudutab

eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud

vahendite ja üleantud vara kasutamist (AvTS § 36 lg 2 p 2). Seega hõlmab AvTS §-s 36

sätestatud keeld muu hulgas teavet, mis võib olla tekkinud riigi või kohaliku omavalitsuse

organi eraõiguslikus vormis toimuvast tegevusest, st selline teave on avalik.

12. Vastustaja väljendas ringkonnakohtu istungil arvamust, et avaliku teabe mõiste liiga lai

tõlgendus võib seada ohtu kolmandate isikute andmete kaitse. Ringkonnakohus märgib, et

avaliku teabele juurdepääsu piiravad esiteks mitmed eriseadused (vt AvTS § 2 lg 2). Ka AvTS

alusel väljastatav teave peab kajastama andmeid eeskätt haldusorgani, mitte kolmandate

3-16-2097

5(6)

isikute kohta. Praktikas on need aga sageli lahutamatult seotud, nagu ka menetletavas

kohtuasjas, kus kaebaja taotletud dokument annab ühelt poolt teavet Tallinna linna vara ja

eelarvevahendite kasutamise kohta ning teisalt puudutab ka tema lepingupartneri

majandustegevust. Sellise olukorra lahendamiseks on AvTS-s ette nähtud võimalus piirata

juurdepääsu teatud tingimustele vastava teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et teatud

liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Ringkonnakohtule ei ole

teada, et Tallinna linn oleks kehtestanud kaebaja nõutud teabele selleks ettenähtud korras

juurdepääsupiirangu.

13. Ringkonnakohus

lisab,

et

Riigikohus

on

määratlenud

avalikke

ülesandeid

(haldusülesandeid)

õiguslikult

kui

vahetult

seadusega

või

seaduse

alusel

haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast

õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda Riigikohtu hinnangul tingimata seda, et

tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega (16.02.2010 määrus nr 3-3-

4-1-10, p 5). Viidatud asjas käis vaidlus, erinevalt käesolevast haldusasjast, selle üle, millistel

tingimustel on teabevaldajaks eraõiguslik juriidiline isik. Aga isegi selle määratluse järgi

tuleks kaebaja taotletud teavet pidada avalikuks teabeks. Kaebaja soovis sisuliselt teavet

Tallinna linnale kuuluva vara kasutamise kohta. Tallinna linnavara kasutamise korra §-st 50

tulenevalt on linnavara valitseja kohustatud kontrollima kasutuslepingu täitmist. Rikkumise

korral rakendab linnavara valitseja sanktsioone ja ülesütlemiste aluste korral peab algatama

lepingu ülesütlemise. Linnavara valitseja peab tagama linnavara kasutuslepingute alusel

laekunud summade kandmise linnaeelarvesse Tallinna õigusaktides sätestatud korras ja

tähtaegadel. Seega on isikliku kasutusõiguse lepingu kontroll vastustajale õigusaktiga pandud

ülesanne, mille täitmine mahub AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe mõiste alla.

14. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Tallinna linn ja halduskohus on avaliku teabe

mõistet sisustanud liiga kitsalt ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et kaebaja

taotletud teabele ei laiene AvTS.

15. Ringkonnakohus

rahuldab

apellatsioonkaebuse

ja

tühistab

halduskohtu

otsuse.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse ja kohustab Tallinna linna täitma kaebaja 05.10.2016

teabenõuet saada dokument, millest selguks, kas Isepesula24 OÜ maksab linnale

nõuetekohaselt isikliku kasutusõiguse lepingu järgset tasu. Tallinna linnal on kohustus

väljastada kaebajale nõutud teave, arvestades võimalikke juurdepääsupiiranguid.

16. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega

kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

17. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 15 eurot ja kulud õigusabile 1482

eurot (sh käibemaks). Õigusabiteenust osutati 10 tundi ja 30 minutit. Kulude kandmine on

tõendatud (tl 43 ja 120–126). Ringkonnakohus märgib, et õigusabikulud on osaliselt seotud

kohtueelse menetlusega (vt arve nr 324-2016 spetsifikatsioon, tl 122p), mida ei saa

vastaspoolelt menetluskuluna välja mõista (HKMS § 101–103; Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr

3-3-1-35-13, p 30). Arvestades eeltoodut, samuti asja keerukust ja läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust, peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks esimese astme

kohtus 900 eurot (sh riigilõiv). Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes on riigilõiv 15

eurot ja kulud õigusabile 325 eurot (ilma käibemaksuta). Apellant on esitanud menetluskulude

nimekirja ja maksekorralduse nr 414 (tl 150), millelt selgub 390 euro tasumine

3-16-2097

6(6)

Advokaadibüroole Bright Law OÜ, selgitusega „Nr. 019-2018“. Kuna apellant ei ole esitanud

arvet vms dokumenti, ei ole maksekorraldust võimalik seostada käesolevas asjas osutatud

õigusabikuludega. Seetõttu saab apellatsiooniastme menetluskuluna välja mõista üksnes

riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/