1-16-2980/56 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2980 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

Z.G , isikukood XXX, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne ukoht xxxx el

Karistuse kandmise algus 13.03.2017 ja lõpp 04.09.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON:

Jätta Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Z.G ja prokurörile ile . Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2980 tunnistati Z.G süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ni teda karistati KarS § 74 lg 5, § ng

65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 69 alusel asendati Z.G-le mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Z.G oli kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 21.03.2017 määrusega pöörati Z.G-le Harju Maakohtu 05.09.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 22 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges Z.G karistuse kandmise alguseks 13.03.2017.

Z.G on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vanglas kannab isik karistust seitsmendat korda. Z.G näol tegemist süstemaatilise vargaga. Kuna Vitali Verjassov on narkomaan, siis on tema kuriteod enamasti toime pandud kasu saamise eesmärgil ja taotlusega saada elamiseks ning narkootikumide ostmiseks rahalisi vahendeid. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning osales vestlusel kriminaalhooldusametnikuga vabanemiseelse nõustamise teemal. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Vabanemisjärgselt soovib Z.G asuda elama rehabilitatsioonikeskusse „xxxx“ aadressil xxxx, kuhu talle on garanteeritud elukoht. Rehabilitatsioon kestab 12 kuud ning siis toimub adaptatsioon. Isiklik eluase Z.G puudub.

Kinnipeetaval on töökogemus olemas. Kuna isiku sissetulekud olid korrapäratud ning isik tarvitas ka narkootikume, siis sooritas isik oma majandusliku olukorra parandamiseks varavastaseid kuritegusid. Z.G on tasumata rahalisi nõudeid summas 8755,73 eurot, mida isik plaanib maksma hakata töökoha leidmisel. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Z.G puudub.

Z.G elas koos elukaaslase ja tema täisealise tütreja pojaga, kuid suhted elukaaslasega on nüüdseks katkenud. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed. Suhtlusringkonnas on enamasti narkosõltlased, kuid on ka seaduskuulekaid isikuid. Z.G on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik jõi enda sõnul noorena palju alkoholi, kuid peale lapse sündi enam mitte. Puuduvad andmed selle kohta, et isik oleks seoses alkoholi tarvitamisega vägivaldselt käitunud. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Z.G hakkas enda sõnul narkootikume tarvitama 2001. aastal. Varasemalt tarvitas narkootikume kord päevas, kuid enne käesolevat vangistust enda sõnul narkootikume enam ei tarvitanud. Töötamise perioodides tarvitas narkootikume vaid puhkepäeviti. Vitali

Verjassov on varasemalt rehabilitatsioonikeskuses viibinud, kuid peale rehabilitatsioonikeskusest ära tulemist esines tagasilangus. Z.G on diagnoositud segakasutuse sõltuvus. Isik teadvustab endale, et narkootikumid ei lase tal seaduskuulekat elu elada. Pikka aega narkootikumide tarvitamine on toonud kaasa emotsionaalset ebastabiilsust ja mõtlematuid tegusid. Korduvkaristatus viitab isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Z.G senine eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Isik väljendab soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Arvestades seniseid toimetulekustrateegiaid, nt varastamine, puudub veendumus, et isiku väited oma hoiakute muutmise ja seaduskuulekuse motivatsiooni kohta on siirad ja ta ei kasuta ära soodusolukordi materiaalse kasu saamiseks. Z.G on seni käitunud tagajärgedega arvestamata ning ta ei ole õppinud varasematest kogemustest. Korduvkaristatus näitab, et isik ei suuda mõelda oma käitumise negatiivsete aspektide üle ning et isik ei oska ette näha oma käitumise võimalikke tagajärgi. Vangla hinnangul seisneb Z.G oht materiaalse kahju tekitamises. Oht seisneb ka konfliktsituatsioonis füüsilise vägivalla kasutamises. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla Z.G vabastamist ennetähtaegselt.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta tali Verjassov Vi i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Z.G ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung

23.01.2018 toimunud kohtuistungil avaldas

Z.G , et ta plaanib minna

rehabilitatsioonikeskusesse ning ta soovib ennast parandada. Ta on juba , et täielikult muutuda kümnes kord kohtu all, kuid ta ei tea miks ta varem ei ole rehabilitatsioonikeskuse peale tulnud.

Kõnealuse rehabilitatsioonikeskuse leidis ta ise – üks tema tuttav (endine narkomaan) oli seal

ning tema ei süsti enam ennast. on kõik hästi ja ei mõtle enam narkootikumidele ega Sel isikul

kuritegudele. Ta võib samuti sinna minna kui kogu oma karistuse ära kannab. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Z.G on senise vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning isik on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi (osaleb sotsiaalprogrammis

„Eluviisitreening“ ning osales kriminaalhooldusametnikuga vestlusel teemal vabanemiseelne nõustamine). Tunnustust väärib seegi, et Z.G omab motivatsiooni ennast parandada ning ta soovib vabanemisjärgselt asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Eeltoodust ning kinnipeetava käitumisest vangistuse jooksul saab teha järelduse, et Z.G on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutmiseks.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse „xxxx“ aadressil xxxx ning rehabilitatsioonikeskuse direktor on kinnitanud, et garanteerib Z.G-le elukoha oma keskuses. Järelikult on Z.G olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Z.G siiski puudub. Vangla materjalidest nähtub, et Z.G näol on tegemist narkomaaniga, kes on toime pannud varavastaseid kuritegusid ning kuriteod toime pandud kasu saamise eesmärgil, et saada elamiseks või narkootikumide ostmiseks raha. Kohus märgib, et olukorras, kus isik on varasemalt pannud kuritegusid toime kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel vabastamine põhjendatud ning seda eriti olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid summas 8755,73 eurot. Toimetulekut võib mõjutada ka asjaolu, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Z.G toetav lähivõrgustik puudub. Z.G tutvusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga isikuid – praegused või endised narkosõltlased. Kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab aga isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Z.G on diagnoositud narkootikumide sõltuvus ning ka isik ise teadvustab endale, et narkootikumid ei lase tal seaduskuulekat elu elada. Kohus hindab positiivselt, et isik on valmis muutuma ning pöörduma rehabilitatsioonikeskusesse „xxxx“, et narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kuid, kui võtta arvesse asjaolu, et Z.G on enda sõnul ka varasemalt viibinud rehabilitatsioonikeskuses ning pärast sealt ära tulemist esines tagasilangus, siis tuleb narkootikumide tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Z.G on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning vanglas kannab isik karistust juba seitsmendat korda, mis annab tunnistust sellest, et kriminaalne käitumine on muutunud Z.G elustiiliks. Z.G on seni käitunud tagajärgedega arvestamata ning ta ei ole teinud temale varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi. Lisaks eeltoodule on isikut väärteokorras korduvalt karistatud, mis näitab, et isik ei pea kinni ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et Z.G oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saad Kohtu a. hinnangul on Z.G puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik ja tema poolt toime pandud kuritegude arv. Kui hinnata

Z.G vabanemisjärgseid elutingimusi, siis midagi sellist, mis vabastamise kasuks i

räägiks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, kinnipeetaval puudub kindel töökoht ning isikul puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik, kes aitaks kaasa isiku resotsialiseerumisele.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § ; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp