1-16-11039/53 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11039 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kaitsja Kaja Kiilo Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi enne R V tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

R V, isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx, vabanemisjärgne

elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 13.03.2017 ja lõpp 13.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R V menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 118,20 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must Võru osakond kasuks 118,20 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu R V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, R V, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest R V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11039 tunnistati R V süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.08.2016 otsusega mõistetud ja

2 ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning kohus mõistis R Vle liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Kohus luges vangistuse kandmise alguseks R V karistuse kandmisele asumise aja. R Vl on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud järgnevad individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused: R V õpib 9. klassis, läbis sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ õigusrikkujatele, õpib riigikeelt ning andis nõusoleku

mitmedimensioonilises pereteraapias osalemiseks, mille esimene kohtumine toimus

14.10.2017. Kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (mh ebatsensuursete

väljendite, uputuse tekitamise, ebaviisaka käitumise, keelatud ja võõraste esemete omamise ning korraldustele mitte allumise eest).

Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx, kus ta elas ka enne

vangistust. R V R V perekonna moodustavad tema ema, kasuisa ja poolõde. ema sõnul on kinnipeetav vabanemise korral koju oodatud, kuid ema on märganud, et poeg on vanglas oleku ajal muutunud agressiivsemaks. Kinnipeetav saab emaga hästi läbi, kuid ema arvates allub poeg vähem kontrollile. Kasuisaga on esinenud suhtlemisel probleeme. R V xxxx õpib alates 01.09.2017 . Käitumine koolis on väga halb ning teda on kaalutud koolist välja heita, sest isik segab pidevalt tundi, ropendab ning ta on isegi õpetajale näkku sülitanud. R V vanemad on alaealine ning ta on ülalpeetav oma vanemate poolt. Kinnipeetava mõlemad käivad tööl ning tullakse majanduslikult toime.

Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud eakaaslased, kellega koos on sooritatud ka õigusvastaseid tegusid. Vaba aega veetis isik kas kodus arvuti taga või sõpradega on püütud kodus kinni hoida, kuid ta jookseb esimesel ringi hulkudes. R V

võimalusel koos sõpradega ära. Kinnipeetava ema arvates on käitumine ohtlik temale R V endale ja ümbritsevatele. on oma suhtlemisstiili ja käitumisega näidanud vestluste käigus, R V et ta ei ole koostööks motiveeritud. Isik hindab kõrgelt vangla subkultuuri ning näitab seda välja ka oma käitumisega. Sõltuvusainete kuritarvitamise osas on risk olemas. Kinnipeetav tunnistas, et ta narkootikume

tarvitanud. R V on alkoholi Tarvitamised on toimunud koos kaaslastega ja lõbu pärast. kuritarvitaja. Enne vangistust tarvitas isik iga päev alkoholi, kuid sõltuvust isikul diagnoositud

ei ole. Kinnipeetaval on keskendumisraskusi ning tema arengutase on madal. Esineb depressiooni, stressi ja ärevust.

Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on olnud vägivaldsed. Isikul puudub oskus oma emotsioone kontrollida ning ta käitub impulsiivselt. Ta ei mõista oma tegevuse tagajärgi. R Vl

puudub piisav perekondlik toetus tema suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning isik jätkab õigusrikkumiste sooritamist vaatamata varasematele sekkumistele. Tal on tekkinud ka sõbrad, kes mõjutavad teda õigusrikkumiste sooritamisel. R V on varasemalt katseajal rikkunud

kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta ei täitnud koolikohustust. Motivatsioon muutuda isikul puudub. Vangla hinnangul on R V ohtlik avalikkusele. Ohustatud on isiku tuttavad kui ka juhuslikud inimesed. Oht seisneb vägivalla kasutamises kui ka varalise kahju tekitamises. Oht suureneb kui isik on alkoholijoobes, suhtleb kriminaalsete tuttavatega ning soovib saada rahalist tulu.

Arvestades R V ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla R V

tingimisi ennetähtaega vabastamist.

3 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta R V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toeta, nagu ka vangla, nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning R V ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 23.01.2018 toimunud kohtuistungil avaldas R V, et kui kohus annaks talle võimaluse vabaneda,

siis k , et ta on muutnud ennast paremaks. Distsiplinaarkaristused on olnud ohus näeks arusaamatused vangla töötajatega. Distsiplinaarkaristuste kohta märgib, et ta tegi need teod,

kuid palju kordi määrati karistusi täiesti tühiste asjade eest. Varasemalt mõistetud karistus määrati tingimisi, kuid ta tarvitas käitumiskontrolli ajal alkoholi. Seekord on ta saanud aru, et

alkohol ei ole talle midagi head toonud ning ta soovib minna kooli ja alkoholist loobuda.

Vabanedes läheks ta õhtukooli ja lõpetaks 9. klassi ning edasi läheks ta kutsekooli. Elama läheks ta vanemate juurde. Vanematega läbisaamine on üsna hea. Kaitsja seisukoht Kaitsja on seisukohal, et kaitsealuse suhtes peaks kohaldama KarS § 761 lg 2. See kehtib II astme kuriteo puhul, kui isik on ära kandnud poole oma karistusajast, kuid mitte vähem kui 4

kuud. R Vle mõisteti 1 aasta 8 kuu pikkune vangistus. Tegemist on liitkaristusega, kuid noormees oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Tänaseks päevaks on isik kandnud ära

poole karistusajast. Juhul, kui kohus on teisel arvamusel, peab kaitsja vajalikuks märkida

järgnevat. R Vl on olnud vangistuse ajal mõningaid probleeme käitumisega. Valdavalt on probleemid olnud seotud halva kõnepruugiga. Kaitsealune on kinnitanud, et neid rikkumisi on jäänud vähemaks. Samal ajal tuleb kiituseks öelda, et isik jätkab koolis õppimist, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb pereteraapias, kus toimus kohtumine. Tal on olemas alaline elukoht. Ta on kinnitanud, et soovib katseajal õpinguid jätkata ja lõpetada xxxx ning ta loobub alkoholi tarvitamisest. Tema lapsepõlv ei ole olnud kõige kergemate killast nagu

lastele kohane – tal on tulnud kasvada keskkonnas, kus alkoholi tarbimine on igapäevane, millest tulenes ka vägivald. R V ema ütlustest nähtub, et noormees on muutunud vanglas veel agressiivsemaks, mistõttu kaitsja leiab, et vangla ei ole õige koht, kus kinnipeetaval tuleks edasi viibida. Vanglas viibimine ei aita teda. Üks võimalus isikut aidata on ta tingimisi ennetähtaega vabastada ja allutada ta käitumiskontrollile ühes kohustusega alluda ravile, et isik ei paneks

toime uusi kuritegusid ja käituks vastavalt ühiskonna reeglitele. Kaitsja palub anda R Vle võimaluse ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Karistusseadustiku (KarS) § 761

lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et R V KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastamisele ei kuulu, sest R V kannab liitkaristust mh tahtliku esimese astme kuriteo (KarS § 200 lg 2 p 4, 7) toimepanemise eest.

KarS § 761

lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane

4 esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel

ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on suhted vanematega head. Positiivseks tuleb

pidada sedagi, et isikul on olemas kindel vabanemisjärgne mis on tingimisi enne elukoht,

tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud eakaaslased, kellega koos on

sooritatud ka õigusvastaseid tegusid. Järelikult võib kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendada isiku riskikäitumist vabaduses.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. R V on läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“, ta õpib A1-tasemel riigikeelt ning ta on andnud nõusoleku mitmedimensioonilises pereteraapias osalemiseks, milles toimus esimene kohtumine. Samuti

nähtub, et R V õpib xxxx, kuid käitumine koolis on olnud väga halb ning kaalutud on ka

kinnipeetava koolist välja heitmist, sest R V segab pidevalt tundi, ropendab ning on isegi

õpetajale näkku sülitanud. Kohus leiab, et R V käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud õiguskuulekas. 03.11.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R V on mitmeid kordi distsiplinaarkorras karistatud. Teda on distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas uputuse

tekitamise, allumatuse, vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise, ebatsensuursete

väljendite, ebaviisaka käitumise ning võõraste esemete omamise eest. Samuti on Justiitsministeeriumi Vanglate osakond 22.12.2017 karistanud R V KarS § 275 lg-s 1 sätestatud

väärteo (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste

täitmisega) toimepanemise eest. Kohtuistungil selgitas R V, et palju kordi on talle

distsiplinaarkaristusi määratud täiesti tühiste asjade eest. Siinkohal ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsiste rikkumistega tegemist oli, sest vabaduses tuleb R Vl pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Käesoleval juhul ei ole R V näidanud üles tahet õiguskuulekalt käituda isegi vanglas range järelevalve tingimustes. Vangla materjalidest nähtuvalt kuritarvitab R V alkoholi. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et ta soovib alkoholist loobuda. Kohus ei sea kahtluse alla R V motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et isik tarbis enne vangistust alkoholi iga päev, siis tuleb alkoholi tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. R V näol on tegemist noore isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud juba teist korda ning tema kuriteod on olnud vägivaldsed. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt R V ei mõista oma tegude tagajärgi ning tal puudub motivatsioon ennast muuta. Tema impulsiivsusele viitavad ka tema korduvad väärteod, mis ilmestavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetav pani 23.10.2017 vanglas toime uue väärteo, mis viitab, et seni kantud karistus ei ole avaldanud isikule mingit mõju ning isik ei

suuda õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. R V hindab kõrgelt vangla subkultuuri ning ta

näitab seda ka välja oma käitumisega. Tõsi, R V on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada

5 veel ei saa. R K käimine senise vangistuse jooksul viitab, et seni kantud karistus ei ole olnud kindlasti

piisav, et suunata isikut õiguskuulekale teele. Kohus võiks R V vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus R V käitumise pinnalt sellist järeldust teha ei saa. Kuna R V ei suuda isegi vanglas õiguskuulekalt käituda, siis on kohus veendunud, et R

V ei suudaks ka vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu R V vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp