2-17-15492/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-17-15492 Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Hageja lepinguline esindaja, jurist Janno Perv, e-post: janno@juristaitab.ee Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Kostja lepinguline esindaja Viktor Turkin, e-post: viktor@turkin.ee

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXX ja XXXX koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Poolte ühisvarasse kuuluv, XXXX asuv kinnistu, asukohaga XXXX (katastriüksuse number XX / kinnistusüksuse number X) müüakse võimalikult väikese ajakuluga maha. Hageja annab nõusoleku, et kinnistu müügi korraldab ja vormistab kostja. Hageja osa kinnistu müügist saadavast tulust on 225 000 XXXX (XXXX ). Hüvitis kantakse hageja kontole nr. XXXX üle hiljemalt 10 päeva jooksul kinnistu müügist saadud raha laekumisest kostjale. Maksega viivitamise eest kohustub kostja tasuma viivist 0,1% päevas tasumata summast iga viivituses oleva päeva eest. Käesoleva kompromissiga annab hageja vajalikud nõusolekud kinnistusraamatu andmete kustutamiseks ja/või muutmiseks.

1.2. Kinnistu müümisel kompromissi punktis 1.1 märgitud tingimustel kinnitab kostja, et ta ei esita hagejale nõudmisi kostja poolt abielu lahutamise järgselt (st. pärast

varaühisuse lõppemist) pankadele tasutud kinnistuga seotud laenumaksete proportsionaalseks hüvitamiseks hageja poolt. Samuti ei esita kostja nõudeid abielu lahutamise järgselt poolte ühisomandisse kuuluvale kinnistule ja selle olulistele osadele kostja poolt tehtud vajalike ja kasulike kulutuste proportsionaalseks hüvitamiseks hageja poolt.

1.3. Kinnistu müümisel tasutakse esmalt kõik kinnistuga seotud finantskohustused XXXX laenuasutuste ees. Nimetatud kohustuste tasumine ei mõjuta hagejale tasutava varaosa (225 000 XXXX ) suurust.

1.4. XXXX registeeritud äriühing XXXX, jääb kostja ainuomandiks. Hageja on alates käesoleva kompromissi jõustumisest vaba kohustustest ja õigustest, mis seonduvad firmaga. Hageja ei nõua omandiõiguse loobumise eest hüvitist ning annab nõusoleku XXXX äriregistris omanikukannete kustutamiseks ja/või muutmiseks.

1.5. Hageja kinnitab et oli nõus poolte ühisvarasse kuulunud Volkswagen Passat, reg. XXXX müügiga kostja poolt ning on kätte saanud omapoolse hüvitise summas 2650,00 XXXX . Hageja poolt edasised nõuded selles küsimuses puuduvad.

1.6. Kostja kohustub kompromissi korras tasuma hiljemalt kolme kuu möödumisel alates kohtumääruse jõustumisest hageja arvelduskontole XXXX, kinnistul, registriosa XXXX, asukohaga XXXX asuva ühisvara arvelt soetatud hoone ehitamiseks kasutatud ühisvara osa loobumise eest hüvitist, summas 15 000 eurot. Maksega viivitamise eest kohustub kostja tasuma viivist 0,1% päevas tasumata summast iga viivituses oleva päeva eest. Kostja ja hageja on esitanud Danske Pank A/S Eesti filiaalile avalduse hageja vabastamiseks laenu käendamise kohustusest, millele finantsasutus annavad oma kirjaliku nõusoleku, mis on lisatud käesolevale kompromissile. Kostja kohustub 10 päeva jooksul kompromissi allkirjastamisest sõlmima laenulepingu lisa Danske Bank A/S Eesti filiaaliga, milles fikseeritakse hageja vabastamine käendamise kohustusest.

1.7. Kostja kohustub ühisomandis olevast vallasvarast hagejale üle andma XXXXs asuvad ning abielu ajal ostetud külmiku ja televiisori 32 tolli, XXXX kinnistul asuva tolmuimeja Electrolux Jetmaxx ning pesumasin.

1.8. Kostja loobub ühisvarasse kuuluva sõiduauto BMW 318i, registrimärgiga XXXX, osast ning sõiduk läheb üle hageja ainuomandisse. Kostja ei nõua omandiõiguse loobumise eest hüvitist. Hageja kinnitab, et temal antud sõiduki osas kostjale mingeid nõudmisi ei ole ja kõik kulutused, mis seonduvad antud sõidukiga jäävad hageja kanda.

1.9. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimisega on kogu nende ühisvara jagatud ning XXXX eest tasutav hüvitis kokku lepitud ning pooltel puuduvad sellega seonduvalt mistahes edasised nõuded teineteise vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-3895. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik

1. Kohtu menetluses oli XXXX hagi XXXX vastu ühisvara jagamise nõudes. 19.02.2018 jõudsid pooled kompromissi tingimustes kokkuleppeni viisil, mis on sätestatud käesoleva kohtumääruse resolutsioonis. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg 1 alusel kompromissiga lõpetamise tagajärgedest (TsMS § 432) ning soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kokkuleppel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik