1-18-684/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-684

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-684 (18233000110)

Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi

T.N-i süüdistuses KarS § järgi,

424 lg 2

lühimenetluses sätete järgi kiirmenetluse

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Sofja Hristoforova prokurör Süüdistatav T.N

isikukood XXX elukoht xxx; kodakondsuseta ; ; keskeriharidus; emakeel vene keel; xxx töökoht: eelnevalt kriminaalkorras karistatud, s.o :

- Viru Maakohtu 07.10.2015 , otsusega KarS § järgi KarS §

68 lg 1 kohaldades 5 kuu ja 29 pikkuse tingimisi sätteid päeva vangistuseg Katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. a. kahtlustatavana kinni peetud 27.01.2018. Kaitsja Oleg Gorškaljov

Kohtuistungi toimumise aeg 28.01.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -dest 233, 238, 256 §

1 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas:

Tunnistada T.N K

424 lg 2

1 ( süüdi arS § järgi ja mõista talle karistuseks üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada nimetatud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 1 (ühe) aastani.

1-18-684

KarS § 74 lg alusel määrata, et koheselt kuulub ära kandmisele -te 1, 2 ja 3

3 (kolm) kuud

vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o üheksa vangistust, jätta täitmisele

9 ( ) kuud

pööramata tingimusel, et T.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toi -s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 8 me uut kuritegu ja täidab KarS § lg sätestatud käitumi nõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: skontrolli

1. elama alalises elukohas aadressil xxx;

2. oldusosakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalho registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires ka

uemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. mitte tarvitama alkoholi;

8. osalema sotsiaalprogrammis.

Koheselt ära kandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda T.N-i

kinnipidamisest, s.o alates 27.01.2018. Kohaldada T.N-i tõkendina suhtes

vahistamist, võttes ta vahi alla kohtusaalis. Kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistustähtaja saabumisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1

(üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. isakaristuse mõistmisel koos L

vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

Selgitada -st 127 kohustatud viie T.N-ile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse § tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

Asitõendid:

- sõiduk märgiga Volvo S80 - rg xxx, mis on kohtueelsel menetlusel teisaldatud aadressile Tiigi 9, Narva, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule või seaduslikule valdajale.

Mõista T.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja:

- sundraha (kolmsada seitse viis) eurot;

kümmend

- kaitsjatasu (

) eurot.

192 ükssada üheksakümmend kaks

KrMS § 180 lg 3 alusel peab T.N temalt väljamõistetud riigi nõude summas 567

(viissada kuuskümmend seitse) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida selgitus „T.N

, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses , 1-18-684

1-18-684

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse , seadustikus sätestatud korras. Menetluskulude tasumisel kasutatava viitenumbri info edastab kohus eraldi kirjana.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.02.2018.

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.02.2018. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

T.N lles, et tema, olles isik, keda 07.10.2015 Viru on kohtu alla antud süüdistatuna se

Maakohtu Narva kohtumaja otsusega tunnistati süüdi KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistus ei ole karistusregistrist kustutatud, taas 27.01.2018 kell 01.07 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,03 +/-

0,10 mg/l, s.o. mitte vähem, kui 0,93 mg/l, vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus T.N -t 1, mille kohaselt ei tohi juht liiklusseaduse § 69 lg

olla joobeseisundis), juhtis mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga xxx Narvas, Kadastiku tänaval, Kadastiku 10 juures ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja sõitis teelt välja.

Oma teoga pani T.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end T.N

talle inkrimineeritava süüte toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja o

lahendamisega lühimenetluses kiirmenetluse sätete kohaldamisega, enda ülekuulamist taotlemata.

Kaitsja märkis kohtuistungil, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistus on põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

JA PÕHJENDUSED

1. seisukoha suhtes, kontrollinud

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise

kriminaalasja ning s leiduvaid kirjalikke tõendeid kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

1-18-684

2. esitat

T.N-ile i süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et varem KarS § 424 järgi karistatud isikuna juhtis ta 27.01.2018 Narva Kadastiku 10 juures s Kadastiku tänaval,

mootorsõidukit, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l). Sellega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid ja pani toime kuriteo KarS § 424 lg

2 järgi.

3. Lähtuvalt õigusnormi sõnastusest kohustub kohus süüdistuste põhjendatuse hindamisel andma süüteokoosseisu objektiivse koosseisu jaatamiseks esmalt hinnangu selle kohta, kas süüdistuses märgitud mootorsõidukit ajal, s.o 27.01.2018 kella 01:07 paiku juhtis T.N

Volvo S80 rgxxx. märgiga

Kohtu veendumuse kohaselt tuleb menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt vastata tõstatatule jaatavalt. Nii tule L b märkida, et tunnistaja A. (L) ütluste kohaselt teostas ta süüdistuses märgitud ajal, s.o 27.01.2018 kella 01:07 paiku liiklusjärelevalvet ning nägi enda ees samas suunas

t Volvo S80 rgxxx. J teelt välja sõitnud sõiduauto märgiga õudes auto juurde, nägi et

isikul, kes väljus juhi kohalt , on välised alkoholijoobe tunnused ja kelleks osutus T.N . Sõiduk oli teelt välja sõitnud avatud nähtavusega kohas ja oli näha, et sõidukis ega selle lähedal kedagi rohkem ei olnud. innitab ka 27.01.2018 Sõiduki juhtimise fakti k koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et kõrvaldati mootorsõiduki T.N juhtimiselt 27.01.2018 kell 01:07 Kadastiku 10 maja , kui viimane juhtis mootorsõidukit Narvas juures. tatavana kinnipidamise protokollist, et T.N Samuti nähtub isiku kahtlus peeti kinni

27.01.2018 kella 01:07 ajal Narvas, Kadastiku 10. Võttes arvesse, et süüdistatav ise pole kohtuistungil ka vastustanud talle etteheidetavat mootorsõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas, siis asub kohus kirjeldades üksikasjalikult sõiduki juhtimisega seotud tegevust, seisukohale, et vaadeldaval juhul on tõendamist leidnud poolt LS § 2 p 41 mõttes T.N-i mootorsõiduki juhtimine 27.01.2018 kella 01:07 ajal Narvas Kadastiku 10 maja juures.

4. Järgnevalt märgib kohus, et tõenditest, s.o tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustest, samuti

27.01.2018 eetri kasutamise protokollist koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkom nähtuvalt kasutati T.N-i suhtes 27.01.2018 kell 01:30 dikaatorvahendit, mis andis in

positiivse tulemi alkoholile. Sellele järgnevalt nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, et T.N-i

018 ajavahemikul kella seisundi kindlakstegemiseks on 27.01.2 02:29st kuni kella 02:33ni kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Safety Alcotest 7110 MK

EST nr ARAF-0027, milline oli taadeldud vastavalt taatlustunnistusele nr TTRC-15-00129. Tõendusliku alkomeetri näidud olid mõlema lugemi korral 1,03 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust (vastavalt mõõtetulemuse interpreteerimise tabelile) arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,93 mg alkoholi liitri kohta.

Taolistest andmetest järeldub, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud taadeldud mõõtevahendit kasutades, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alkoholi tarbimist kinnitab ka süüdistatav, öeldes, et tarbis 26.01.2018 õhtul umbes pool liitrit viina, ta toodi koju ning peale sõnavahetust märgil, abikaasaga lahkus kodunt rahunemise ees ta

kusjuures sõiduki võtmed olid tal taskus ning otsustas end autos soojendada, seejärel sõita. Sõidukis oli üksinda.

Arvestades, et

0,93 mg/l T.N-i väljahingatavast õhust tuvastati alkoholisisaldus vähemalt kohta ning tegemist on arvnäitajaga, mis ületab LS § 69 lg 2 p s 1 sätestatud piirmäära, siis saab

-

tõendatuks lugeda, et juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning realiseeris selliselt T.N KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivse koosseisu.

1-18-684

5. KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteokoosseisu subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

Selle koosseisuelemendi olemasolu hinnates leiab kohus, et pani talle T.N

inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetusega. Sellisele seisukohale asumisel märgib kohus, et T.N-i suhtes kasutatud tõendusliku alkomeetriga teostatud mõõtmisega leidis kinnitust alkoholi sisaldus tema v Lisaks sellele on T.N äljahingatavast õhust. kohtueelsel

menetlusel avaldanud, et tarvitas 26.01.2018 õhtul alkoholi, juues viina ligikaudu 0,5 l. Peale seda viidi ta koju, kus tekkis konflikt naisega. Selle tõttu läks ta kodust rahunemiseks välja, istus autosse ning asus mootorsõidukit juhtima; miks ta seda tegi, seda ta selgitada ei oska, kuna ei kontrollinud päriselt oma tegevust.

Eelnevat hinnates leiab kohus, et objektiivselt on sedastatav, et sai oma seisundist T.N mootorsõidukit juhtim

– ta oli teadlik mootorsõiduki juhtimisele eelnenud alkoholi a asudes aru

tarvitamisest, tarvitatud alkoholi kogusest, sellest, et tegemist oli kange alkoholiga, kuid ka sellest, et ki mootorsõidukit juhtima asudes oli ta seisundis, mille puhul on mootorsõidu juhtimine keelatud – sellele viitab tema selgitus, mille kohaselt ta ei kontrollinud päriselt oma tegevust. Lisaks selle nähtub toimikus leiduvast 27.01.2018 dateeringut kandvast T.N-i juhilubade ja sõidukite informatsiooni käsitlevast õiendist samuti juhiloa koopiast, et T.N omab kehtivat juhiluba.

LS § 100 kohaselt antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kes on mh omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Nimetatud kvalifikatsiooni saamise eelduseks on mh kehtestatud korras liiklusteooriaja sõidueksami sooritamine. Märgitust tuleneb, et mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks tuli mh läbida liiklusteooria eksam T.N . Seega järeldub, et , juhtimisõigust omava isikuna, kes on läbinud mh liiklusteooria eksami, T.N

pidi olema teadlik kõikidest liiklusseaduse nõuetest, sh sellest, et alkoholi tarvitanuna oli keelatud mootorsõiduki juhtimine.

Osutada tuleb sellelegi, et toimikus leiduvast viimatisest Viru Maakohtu 07.10.2015 otsuse st

asjas nr 1-15-7050 ja aga ka karistus

ka eelnevalt registri väljavõttest nähtub, et T.N-i karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise ees, s.o KarS § 424 järgi. Märgitust järeldub, et kõrvuti teoreetiliste teadmiste olemasolule ja olles seeläbi teadlik alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki ju olemas ka küllaldane ja isiklik praktiline htimise keelust, on T.N kogemus talle käesoleva süüdistusega samalaadse süüteo toimepanemise eest. Vaatamata teadlikkusele kõikidest asjakohastest asjaoludest, s.o eelnevast alkoholi tarvitamisest ja keelust alkoholi alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida, ei hoidunud T.N tarvitanud isikuna mootorsõiduki juhtimisest.

Selliselt objektiivselt avaldunud aspektidest järeldab kohus, et käitumine oli T.N-i

eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning on õiguslikult hinnatav kavatsetult toimepandud süüteona.

6. Prokuratuur on T.N-i na korduvuse.

teos tuvastatud kvalifitseeriva tunnuse Toimikusse lisatud Viru Maakohtu 07.10.2015 otsusest on T.N-i nähtuvalt karistatud KarS

§ 424 järgi. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on T.N-i ka 2008 aastal süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi. on süüdi mõistetud ja karistatud ka eelnevalt Kuna T.N-i samalaadse kuriteo toimepanemise eest, siis on T.N-i iiv. puhul sedastatav juriidiline retsid Seega esineb õiguslik alus tem KarS § 424 lg 2 järgi. a teo kvalifitseerimiseks

KARISTUSE MÕISTMINE

7.

Karistuse mõistmisel kohustab seadus arvestama kohut süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist.

1-18-684

Süüdistatavale KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud vangistuse kuni 4 aastat.

Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandaja karistusmäärana ette näinud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse kuni 4 aastat. Seega on sanktsiooni keskmiseks karistuse määraks 2 teosüüd, siis leiab kohus, aastat vangistust. Hinnates T.N-i

et tuvastatud alkoholisisalduse määra arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on võrdeline keskmisena. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmine. Süüdistusaktis märkis riiklik süüdistaja, et kohtueelsel menetlusel on T.N-i avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes. Kahetsust avaldas ka kohtuistungil T.N

ning tema poo Seega on tegemist karistust lt väljendatud kahetsusavaldust peab kohus siiraks. kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mis peab väljenduma ka mõistetavas karistuse määras. Mis puudutab süü tunnistamist, siis märgib kohus, et süü tunnistamine ei ole iseseisvalt karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 tähenduses. KarS § 57 lg 1 p 3 loetleb karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist. Kuna toimiku materjalidest puudub informatsioon selle kohta, et T.N oleks ilmunud süü ülestunnistamisele, siis puudub alus rääkida täiendava karistust kergendava aluse esinemisest. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et saab rääkida keskmisest väiksemast süüst, andes omakorda aluse kohaldada karistusmäära, mis jääb keskmisest määrast allapoole Sel põhjusel leiab kohus, et mõistetav süüst lähtuv . T.N-ile karistus on võrdeline karistuse määraga, mis vastab 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse . Kuna le

kohus vaat egulatsiooni kohaselt, tuleb T.N-ile as kriminaalasja läbi lühimenetluse r

mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust vähendada 1/3 võrra.

01.11.2017

jõustusid KarS § 424 muudatused, mille kohaselt peeti seaduseelnõu seletuskirja järgi regulatsiooni muutmist vajalikuks selleks, et pöörata enam tähelepanu liikluses kõige ohtlikumatele juhtidele, kes on retsidiivsed ning on sõidukit juhtinud kriminaalses joobes.

Muudatuse tulemusena lisati KarS § le 424 teine lõige, mis näeb karmima karistuse ette -

korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest. Karistusmäärana sätestati § 424 lõikes 2 vaid vangistus ning kui süüdlast karistatakse KarS § 424 lõikes 2 sätestatud teo toimepanemise eest (korduvalt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis), ei vabastata süüdlast mõistetud karistusest, vaid mõistetud karistus pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele. Seega on seadusandja seadnud raamid, et korduvalt joobes juhtimise eest kuulub osa mõistetavast karistusest reaalselt ärakandmisele.

Küsimus on milline on see määr, mis mõjutab isikut edaspidi hoiduma samaliigilise süüteo , toimepanemisest. T.N-i on kaks korda karistatud samaliigilise süüteo toimepanemise eest. Nimelt nähtub karistusregistri väljavõttest, et ise eest teda süüdi tunnistatud esmakordse rikkum Viru Maakohtu 05.03.2008 otsusega, kui teda karistati rahali karistusega se ühes lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuotsus on jõustunud, kuid kuna rahaline karistus on tasumata, siis ei ole karistus karistusregistrist ka kustunud. Järgmise samaliigilise rikkumise eest on T.N . Selle süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.10.2015 otsusega otsusega karistati teda 5 kuu ja 29 päeva pikkuse tingimisi vangistusega KarS § 73 alusel, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Seega on T.N kaks kehtivat karistust analoogilise süüteo toimepanemise eest isikule . Kuna karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt peab iga järgnev mõistetav karistus minema rangemaks, siis eelviidatud T.N-i isikuandmeid silmas pidades

1-18-684

leiab kohus, et vaadeldaval juhul puudub alus kohaldada T.N-i suhtes osaliselt tingimisi karistust KarS § 73 alusel ning samuti ei saa tema suhtes kohaldatav reaalselt kohaldatav vangistus piirduda vaid miinimum määras kohaldatava nn šokivangistusega.

KarS § 74 esimesest lõikest lähtuval osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s.o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Ka Riigikohus on korduvates lahendites selgitanud, et šokivangistus ei saa olla pikaajaline. Selline lühivangistuse määramine ja katseaja toime mõjub oluliselt distsiplineerivamalt, kui isik on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat.

Kuna T.N ning uus ei ole vaatamata enda varasemale karistatusele järeldusi teinud rikkumine on toime pandud vähem kui aasta peale eelmise karistusega määratud katseaja möödumist (šoki) , on kohtu veendumuse kohaselt 3 kuu pikkune vangistus selline, mis vastab

šokivangistuse mõttele, võtab arvesse T.N-i isikuandmeid, sh tema eelnevat korduvat k . K aristatust samalaadse õigusrikkumise eest aristuse kandmise eesmärkide saavutamiseks on kohane meede lugeda karistusaja alguseks T.N-i , kohaldades kinnipidamise aeg T.N-i suhtes tõkendina vahistamist ja võttes ta vahi alla kohtusaalis, nagu taotles prokurör.

Selliselt kohaldatav põhiõiguste piirang välistab ühelt poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemise võimalikkuse, evides teisalt riigi kohest reageeringut toimepandud teole ja sellega kaasnevatesse õiguslikesse tagajärgedesse.

Ülejää jätta täitmisele pööramata nud osa karistusest, s.o 9 kuud vangistust tuleb kohtu hinnangul tingimusel, et T.N ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, s 2 sätestatud kohustu lg 2 pst mitte tarvitada alkoholi ja p-

s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mille valib välja koostöös T.N

kriminaalhooldajaga.

Kuna kohtupraktikas välja kujunenud arusaama kohaselt peab määratav katseaeg peab olema süüdlasele mõistetavast vangistusest pikem, siis olukorras, kus kohus karistab süüdistatavat 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendab lühimenetluse sätetele vastavalt, on põhjendatud määrata katseaja pikkuseks 1 aasta ja 6 kuud.

Tunnistades T.N-i süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, näeb seadus ette ka lisakaristuse kohaldamise kohustuslikkuse (KarS § 424 lg 4 p 2). KarS § 50 lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ja märgib, et väiksema joobeastme tuvastamisel (LS § 224) on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada 3 kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Samalaadse teo korduval toimepanemisel 3 kuu kuni 1 aastast tähtaega (LS § 224 lg 3). Kohtu veendumuse kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud ohtlikuma teo, s.o kuriteo toimepanemise eest kergema lisakaristuse kohaldamine, kuna sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergen

daks süüdlase olukorda.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis

KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et T.N-i vaadeldaval juhul toime pandud teo süüd on võimalik joobe suuruse arvulist näitajat silmas pidades hinnata keskmisest väiksemana, mistõttu peab kohus proportsionaalseks mõista lisakaristus määras, mis on võrdeline 1 aasta pikkuse juhtimisõiguse piiramisega – nii nagu taotles kohtuistungil ka riiklik süüdistaja.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise

1-18-684

otsus, on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KarS § 55 lg 1 laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

ASITÕENDID JA MENETLUSKULUD

8. -st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu

Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p

hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Asitõendina kohtueelsel menetlusel teisaldatud sõiduk Volvo S80 rg märgiga - xxx asub Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri aadressil Tiigi

9, Narva

. Asitõend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele omanikule või selle seaduslikule valdajale, s.o T.N-ile.

9.

-

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud süüdimõistmise korral hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha

(KrMS § 175 lg 1 p 9), mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on 750 eurot ning mille suurust vastavalt KrMS § 2565

lg 2 alusel süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes kohus vähendab, kuid mitte rohkem kui poole võrra ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 192 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg s 1 sätestatud -

üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töötava isikuga, kelle puhul on olemas legaalne sissetulekuallikas.

Ka ei pea kohus põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades. Nagu juba korduvalt märgitud, on T.N eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, mistõttu puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust ja ülalpeetavate alaealiste laste arvu, siis peab kohus võimalikuks rakendada T.N-i suhtes KrMS § 180 lg s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. -

/ /