4-17-6438/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-6438

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6438 (2330,17,005645) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Irina Štšelina Menetlusalune isik A.M töötu , isikukood XXX, elukoht xxx,

Menetlusalune isiku kaitsja Juri A.M, isikukood 36310263726, xxx Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi

A.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva 29.11.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,005645 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja kaitsja:

Juri A.M Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna

vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2018 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § , § 133 135 ja § 155

132 p 2 - -156

Rahuldada kaebus osaliselt. A.M-i

Tühistada A.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja

Tarvo Kaiva

7,005645 osaliselt, s.o 29.11.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,1 karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada -st 1 liiklusseadus alusel A.M-i juhindudes KarS § 63 lg e § 224 lg 2

rahatrahviga 180 ( hiku ulatuses, s.o 720 (seitsesada ükssada kaheksakümmend) trahviü kakskümmend) eurot.

Määrata A.M-ile KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 720 (seitsesada

) (9

kakskümmend) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 EE701700017001577198 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr Luminor Bank pangas, viitenumber 10220175182885.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Muus osas, sh menetluslulude väljamõistmise osas, jätta

Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva 29.11.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2330,17,005645 muutmata.

Väärteomenetluskulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr

EE701700017001577198 Luminor Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220175182885

ning selgitus “A.M, 4 6438 väärteomenetluse kulud“.

Väärteomenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale kassatsiooni võib esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioo iru niteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav V Maakohtu kantseleis alates 20. veebruarist 2018.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV tegi 29.11

vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva .2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,17,005645, millega määrati liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel A.M-ile rahatrahv 250 trahviühiku ulatuse

0 eurot. Samuti määrati, et VTMS § 74 lg 1 s, s.o 100

p 15 alusel tuleb menetlusalusel isikul tasuda ekspertiisi (joobe tuvastamine) tegemisega seotud kulud 37,71 08.10.2017 02:35 ajal aadressil eurot. Rahatrahvi määramise põhjuseks oli see, et

Kangelaste prospekt 29, Narva linn, Ida-Viru maakond A.M juhtides mootorsõidukit

Audi A6, reg. nr xxx, juhile keelatud seisundis (vastavalt EKEI uuringuakt nr 1879T järgi ühes grammis veres tuvastati etanooli 1,38 +/-5 milligrammi), sooritades vasak pööret ning ei valinud manöövri sooritamiseks õiget sõidukiirust ning kaotas sõiduki üle juhitavuse. Selle tagajärjel kaldus

) (9

sõiduk ristmikul vasakule ning sõitis otsa ohutussaarel asunud tänavavalgustuse postile, mis kokkupõrke tagajärjel kukkus pikali. Liiklusõnnetusega tekitatud varaline kahju tänavavalgustus posti omanikule Narva linnavalitsusele. Kuna LS § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS §

224 l

g 2 järgi.

Kaevatava otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.

Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohtuväline menetleja karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 56 lg st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse - mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel kohtuväline menetleja peab kergendavaks asjaoluks seda, et isik tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt juhtunut. Raskendava asjaoluna loetakse mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekitati ka materiaalne kahju Narva linnavalitsusele summas 3147,64 eurot. Varasemalt isik on karistatud avaliku korra rikkumiste eest, määratud karistus arvatavasti ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Isik jätkuvalt eksib eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda. Õigusrikkumis

t toime pannes pidanuks

menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kuna aga varasemad liiklusalased rikkumised isikul puuduvad, siis juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks.

Arvestades süüteo raskust ja süü suurust ning võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse süü tunnistamist, siis kohtuväline menetleja leiab, et antu on põhjendatud karistus üle ke d juhul skmise

määra, kuid mitte maksimaalsele (300 trahviühikut) lähedases määras. Viimast saaks kohaldada juhul, kui teo raskus konkreetse süüteokoosseisu kontekstis oleks maksimaalne. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse karistuseks rahatrahv ning lisakaristust ei kohaldata.

II KAEBUS

A.M-i kaitsja Juri A.M esitas 09.12.2017 kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV

vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva 29.11.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2330,17,005645, millega määrati talle LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 2 s.o 1000

50 trahviühikut, eurot.

Kaebuse kohaselt .2017 otsus

ei ole kohtuvälise menetleja 29.11 õige ega õiglane ning seetõttu

vaidlustab ta nimetatud otsuse. Oma 13.11.2017 taotluses väärteoprotokolli peale märkis kaebuse esitaja kaitsja, et A.M oli rikkumisega nõus ning ei olnud väärteomenetluse vastu, tunnistas

täielikult oma süüd, kahetses puhtsüdamlikult tehtut.

Vastavalt KarS § 57 lg 2 karistuse kohaldamisel võidakse arvesse võtta ka muid karistust kergendavaid asjaolusid. alaealine laps X X (ik A.M on ülalpidamisel kaks inimest: xxxxxxxxx ning lapse ema X X (ik xxxxxxxx). )

) (9

Lähtudes Eesti Vabariigis väljakujunenud karistuse määramise praktikast võetakse aluseks keskmine näitaja, s.t antud juhul – 150 trahviühikut (s.t 400 eurot). Sõltuvalt sellest, kui näiteks tuvastatakse karistust raskendavad asjaolud, siis määratakse keskmisest suurem karistus, kui aga tuvastatakse karistust kergendavad asjaolud, siis määratakse keskmisest väiksem karistus. Antud juhul ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistuse määramisel karistust raskendavaid asjaolusid. Samal ajal on karistust kergendavateks asjaoludeks kahetsus, mis on ette nähtud KarS § 57 lg 1p 3.

Vastavalt KarS § 57 lg 2 võidakse karistuse määramisel arvestada ka teisi karistust kergendavaid asjaolusid.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-dest 114 ja 115 palub kaebuse esitaja kaitsja osa 29.11.2017 otsuse tühistada liselt kohtuvälise menetleja nr № 2330,17,005645 ja teha uus otsus, nimelt kergendada kaebuse esitaja karistust karistusek

– määrates s rahatrahv eurot), kohaldada trahvi tasumise

100 trahviühikut (400 ajatamist, järgides KarS § 66 lg 2 ja 3

sätteid, tähtajaga 6 kuud.

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistung toimus 25.01.2018, kuhu kaebuse esitaja A.M ei ilmunud. Tema kaitsja esitas taotluse VTMS § 126 lg 21 Kohus olles alusel asja arutada ilma A.M-i osavõtuta. tutvunud kaebuse sisuga, milles kaebuse esitaja vaidlustab ainult talle määratud karistust, leidis, et antud olukorras on põhjendatud asja arutada ilma kaebuse esitaja osavõtuta VTMS § 126 lg 21 tulenevalt.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles kaitsja sellele vastu.

Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: väärteoprotokoll lk 16 7, sündmuskoha vaatlu -1 sprotokoll

lk 18, fototabel lk 19-25, indikaatorvahendi kasutamise protokoll lk 26-27, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus lk 28, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt lk 29, SA Narva Haigla patsiendi arve lk 30, joobeseissundi tuvastamise saatekiri lk 31 ja sama saatekiri lk 32, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll lk 36 37, volikiri lk 38, kaitsja haridust tõendavatest dokumentidest koopia -

40- X X lk 50, Narva Linnavalitsuse 41, teatis Töötukaasast lk 49, passist koopia lk 47, tõend Linnamajanduse ameti vastus nõudekirjale lk 53 54, kohtuvälise mene - tleja 29.11.2017 otsus lk 56- 57, karistusregistri väljavõte lk 73, kohtuvälise menetleja otsus 07.12.2017 otsus A.M-i kohta lk 74-75 ja A.M-i 76-78. kaebus 29.12.2017 lk

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et A.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva

29.11.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,005645 põhjendatud on osaliselt ja see tuleb ka osaliselt rahuldada

alltoodud põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu,

) (9 milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s

87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Nähtuvalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest (tl 56-57) heideti kaebuse esitajale väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 08.10.2017 02:35 ajal aadressil Kangelaste prospekt 29, Narva linn, Ida-Viru maakond A.M xxx juhile keelatud juhtides mootorsõidukit Audi A6 reg.nr seisundis (vastavalt EKEI uuringuakt nr 1879T järgi ühes grammis veres tuvastati etanooli 1,38 +/-5 milligrammi), sooritades vasak pööret ning ei valinud manöövri sooritamiseks õiget sõidukiirust ning kaotas sõiduki üle juhitavuse. Selle tagajärjel kaldus sõiduk ristmikul vasakule ning sõitis otsa ohutussaarel asunud tänavavalgustus mis kokkupõrke tagajärjel kukkus pikali. e postile, Liiklusõnnetusega tekitatud varaline kahju tänavavalgustu sposti omanikule Narva linnavalitsusele.

Kaebuse esitaja poolt toimepandu LS

d väärteod on kvalifitseeritud § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi.

A.M-i poolt LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

224 lg 2

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo bjektiivse koosseisu täitmine 08.10.2017 kell 02.35 o Ida-

Virumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 29 on tõendatud kaebuse esitaja ütlustega, mille kohaselt 08.10.2017 kella 02:20 paiku ta 07.10.2017 kell 19.00 paiku ta jõi ära umbes 300 gr viskit. oli oma maja juures aadressil xxx

, kus läks oma pruudiga väga riidu. Pärast riidu ta istus sõiduautosse

Audi A6, reg nr xxx ning sõitis oma pruuti otsima. Ta oli väga vihane ja erutunud, ta ei saanud sõiduauto ega hakkama ning Prisma kaupluse juures ta sõitis vastu tänavavalgustuse posti, juhtimis seda pikali paisates.

Tunnistas, et pani alkoholijoobes toime liiklusõnnetuse.

Kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 26-27)

, millest nähtuvalt tuvastati 08.10.2017 kell 02:30

A.M-i väljahingatavas õhus alkoholi

sisaldus 0,71 mg/l. Samuti ka 11.10.2017 Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 1879T, mille kohaselt tuvastati A.M-i verest etanooli 1,38 +/-5 milligrammi (tl 32). Kaebuse esitajalt vereproovi võtmist 08.10.2017 tõendab ka SA Narva Haigla patsiendiarve OA1215814 (tl 30).

Kaebaja poolt sõiduki juhtimist väär tõendab ka sõiduki ju teoprotokollis toodud ajal ja kohas

htimiselt kõrvaldamise otsus (tl 28), milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Samuti ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 29) tõendab kaudselt kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist.

Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, ette karistuse rahatrahvi kuni 300

) (9

trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. A.M-i ühes grammis veres

tuvastati alkoholisisaldus 1,38

- 5 milligrammi ning taolises +/

seisundis mootorsõiduki juhtimine on seega kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg s 2 sätestatud - süüteona.

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et A.M-i on tuvastatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tegevuses objektiivsed tunnused. Arvestades, et kaebaja oli teadlik, et ta oli õhtul tarbinud kanget alkoholi, pidi ta vähemalt möönma, et tema organismis võib jätkuvalt olla alkoholi koguses, mis toob kaasa mootorsõiduki juhtimise keelu asudes öösel mootorsõidukit juhtima uid vaatamata sellele läks ta

, k autoga sõitma. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime otsese tahtlusega. KarS §

16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega A.M oma tegevusega on täitnud talle ette heidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav

LS § 224 lg 2 järgi objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid , asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

A.M on talle süüks arvatud LS § 224

lg 2

- 33 on isik järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § le süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

A.M-i poolt LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

223 lg 1

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo bjektiivse koosseisu täitmine 08.10.2017 kell 02.35 o Ida-

Virumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 29 on tõendatud kaebuse esitaja ütlustega, mille kohaselt 07.10.2017 kell 19.00 paiku ta jõi ära umbes 300 gr viskit. 08.10.2017 kella 02:20 paiku ta oli oma maja juures aadressil xxx

, kus läks oma pruudiga väga riidu. Pärast riidu ta istus sõiduautosse

Audi A6, reg nr xxx ning sõitis oma pruuti otsima. Ta oli väga vihane ja erutunud, ta ei saanud sõiduauto juhtimisega hakkama ning Prisma kaupluse juures ta sõitis vastu tänavavalgustuse posti, seda p

ikali paisates. Tunnistas, et pani alkoholijoobes toime liiklusõnnetuse.

Kaebaja poolt sõiduki juhtimist väär kollis toodud ajal ja kohas tõendab ka sõiduki ju teoproto

htimiselt kõrvaldamise otsus (tl 28), milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Samuti ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 29) tõendab kaudselt kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist.

Samuti tõendab kaebuse esitaja poolt talle ette heidetava väärteo täitmist sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos lisaga ja fototabeliga (tl 18-25), mille kohaselt on vaatlust teostatud 08.10.2017 kell 02:35 Ida-Virumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 29 kaupluse Prisma parklasse sõidu juures. Vaadeldav objekt on sõiduauto Audi A ), mis on otsa sõitnud

6 (reg nr xxx

tänavavalgustuspostile, mille tagajärjel on tänavavalgustuspost pikali kukkunud. Sõiduki taga asetsevad tänavavalgustusposti jupid ning klaasikillud.

Nähtuvalt Narva Linnavalitsuse Linnavalitsusameti 01.11.2017 vastusest (tl 54) nõudekirjale selgub, et 08.10.2017 aadressil Kangelaste prospekt 29, Narva linn toimunud liiklusõnnetuse tõttu on Narva linnale tekitatud kahju suurus vastavalt Viru RMT OÜ 31.10.2017 hinnapakkumisele nr 105/17 uga. 147, 64 eurot koos käibemaks Nimetatut tõendab ka vastusele lisatud 31.10.2017 hinnapakkumine nr 105/17 (tl 53). Seega on nimetatud tõendiga tõendatud see, et kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu tekitati Narva linnale varaline kahju.

) (9

Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud.

Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud -

menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi (RKKK) otsus nr 3-1-1-45-11 p 9).

Käesoleval juhul tõi kaebuse esitaja kaitsja välja kohtuvaidlustes, et juhul lühikirjeldus antud väärteoprotokollis ei ole täielik, kuna ei olnud toodud välja kahju summa . Ta leidis, et oleks õige, t kui väärteoprotokolli kirjeldavas osas oleks märgitud selle varalise kahju summa, mis on tekitatud Narva linnavalitsusele, aga seda seal ei ole.

K

(tl ohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsjaga selles, et käesoleval juhul ei ole väärteo lühikirjelduses 16-17) ära toodud kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõiguslikule vastutusele võtmise eeldusteks. Nimelt nähtub väärteo lühi tänavavalgustusposti kirjeldusest see, et tekitati varaline kahju omanikule Narva linnavalitsusele ning nähtub ka see, milles seisnes nimetatud kahju

(tänavavalgustuspost kukkus pikali). Nõustuda ei saa sellega, et varalise kahju puhul peab olema välja toodud kahju summa. Sellisele seisukohale annab aluse asuda see, et isiku poolt toime pandud väärteo kvalifitseerimiseks LS § 223 lg 1 järgi ei oma mingit õiguslikku tähendust tekitatud kahju suurus. Eeltoodud seisukohale on asunud ka Riigikohus enda 10. detsembri 2004. a otsuses nr 3-1-1- 117-04 p-s 7, leides et lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused.

LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

LS § ootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete

223 lg 1 kohaselt m - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 3 –

00 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et A.M-i on tuvastatud liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tegevuses

objektiivsed tunnused. Kohus leiab ettevaatamatusega. KarS , et kõnealune väärtegu on pandud toime § paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

18 lg 2 kohaselt isik

vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega A.M oma tegevusega n kvalifitseeritav on täitnud talle ette heidetava väärteo, mis o

LS § 223 lg järgi objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid , asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.M on talle süüks arvatud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

A.M-ile mõistetav karistus

) (9

Tulenevalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest määras talle karistuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 kohaselt on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. ga

LS § 223 lg 1 rgi kvalifitseeritava väärteo jä toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.

Kohus leiab, et hinnates kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu, siis vastab see kahele erinevale süüteokoosseisule ning käesoleval juhul tuleb juhindudes KarS § 63 lg st 1 mõista talle karistus LS § -

lg 2 alusel nagu on ka kohtuväline menetleja teinud.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o kaebuse esitaja poolt süü tunnistamine ja kahetus. Kohtuväline menetleja on enda otsuses ekslikult lugenud karistust raskendavaks asjaoluks mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamist, millega tekitati ka materiaalne kahju Narva L navalitsusele summas 3147,64 eurot. in

KarS § 58 annab karistust raskendavate asjaolude ammendava loetelu ning kohtuvälise menetleja poolt välja toodut ei ole võimalik arvestada karistust raskendava asjaoluna, kuna selline raskendav asjaolu eeltoodud paragrahvis puudub.

Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Vastavalt ) on kaebuse esitaja karistusregistri õiendile (tl 73 l kaks kehtivat väärteokaristust. Samas leiab kohus, et kaebuse esitajale karistust mõistes ei saa arvestada tema karistatust Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Kohtuesindusgrupi

07.12.2017 otsuse alusel LS § 223 lg 1 järgi a nähtuvalt Harju Maakohtusse (tl 74-75 kun ),

29.12.2017 esitatud kaebusest (tl 76-78) on kaebuse esitaja selle otsuse vaidlustanud tähtaegselt ning seega esineb karistusregistri andmetes viga. Seega on kaebuse esitajalt varasemalt karistatud kohtuvälise menetleja 17.09.2012 otsusega KarS § 262 alusel rahatrahviga 80 eurot.

Vaatamata sellele, et kaebuse esitajat on varasemalt karistatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga peab kohus põhjendatuks mitte karistada teda raskemaliigilise karistusega, kuna eelnev karistus, mis kaebuse esitajale mõisteti, ei olnud seotud liiklussüüteo toimepanemisega.

) (9 Kohus, , hinnates kaebuse esitaja süü suurust leiab, et tegemist on väga suure süüga, arvestades seda, et kaebuse esitaja pani toime ühe teoga kaks väga rasket väärtegu ning tuvastatud alkoholijoove (1,

38 +/- (alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi)

5 milligrammi) oli LS § 224 lg 4 sanktsiooni mõttes – samuti peaaegu maksimaalse

s määras.

Samas vaatamata eeltoodule peab kohus põhjendatuks rahuldada osaliselt kaebuse esitaja kaebuse, kuna kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja on ekslikult arvestanud karistust raskendava asjaolu esinemist ning sellest tulenevalt peab kohus põhj kergendada kaebuse esitajale mõistetud endatuks karistust ja

, s.o mõista A.M-ile karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv üle keskmäära

180 trahviühiku ulatuses ehk 720 eurot.

Arvestades seda, et kaebuse esitaja on alaealine laps (tl 47), lapse ema on Eesti ülalpidamisel Töötukassa 19.10.2017 teatise (tl 49) kohaselt võetud töötuna arvele 05.09.2017, 07.11.2017 seisuga töötas kaebuse esitaja ning arvestades mõistetava rahatrahvi xxx (tl 50) suurust ning seda, et kaebuse arutamisel ei ole kohtul võimalik raskendada kaebuse esitaja olukorda, siis tulenevalt KarS §

66 lg 2, 3

määrab kohus, et A.M on õigus tasuda rahatrahvi mmas 720 eurot osade su kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik