1-17-7249/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-7249

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-17-7249 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a otsus J.G süüdistuses K 120 lg 1 j

arS § ärgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leis

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leisi apellatsioon

id

Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a kohtuotsuse peale kui ilmlelt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati J.G

20 lg 1 teda karistati vangistusega 4 kuuks süüdi KarS § 1 järgi ja . KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. septembri 2016. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

26 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva

6 kuu vangistust alates 15. juunist 2017.

2. selles, et tema 15.06.2017 kella 20.00 ajal, viibides Harju J.G tunnistati süüdi selles, et

maakonnas, Kuusalu vallas, Mäepea külas asuval sõiduteel, toimunud mootorsõidukite BMW

registreerimismärgiga ja Ford Mondeo registreerimismärgiga kokkupõrke XXXXXX AAAAAA järel, ähvardas tapmisega, hoides käes nuga ning suunates noatera ES, ning

GT GK ES ES poole. ,

2(3) GT GK ning , olles teadlikud J.G kriminaalsest minevikust, tõlgendasid öeldut ähvardusena ning kartes ähvarduse täideviimist, tundsid ohtu oma elule ja tervisele.

Seega J.G misega pani toime teise inimese tapmisega või tervisekahjustuse tekita

ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s o KarS § 120 lg 1 järgi . kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat id apellatsiooni süüdistatav

M. Leis, kes taotlevad maakohtu otsuse

tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest J.G ei ole kuritegu toime pannud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsioonide , leiab, et apellatsioon

ga id tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

(s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. 24.04.2018 Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Natalja Vester, sõlmisid Põhja prokurör

süüdi nähtuvalt statav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leis kokkuleppe, mille st

taotleb prokurör maakohtult süüditunni KarS § järgi J.G stamist ja karistamist 120 lg 1 (tl 32- 33).

Kokkuleppe arutamise k , kaitsja

ohtuistungil jäid nii prokurör kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe

juurde. 24.04.2018 J.G on kohtuistungil toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et

avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe

arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (tl 34). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J.G kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule (tl 39-40).

5. Apellatsioonis

süüdistatav ja kaitsja ei nõustu maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega,

s.t sisuliselt soovivad nad loobuda gkonnakohus selgitab, et kokkuleppe sõlmimisest. Rin

olukorras kus süü on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt distatav kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81- 247 lg-

11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § st 2 saab süüdistatav sõlmitud

kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p- 4 ja lg- 4, st st

mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

3(3)

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS 9. p

eatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1

sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta mõlemad - apellatsioonid läbi vaatamata.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p-st 3 318 lg-st 4 on ringkonnakohus § ja § seisukohal, et süüdistatava J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Leisi apellatsioon tuleb id jätta läbi vaatamata.