2-17-14507/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19. veebruar 2018

Tsiviilasi

nr 2-17-14507

R&A Varad OÜ hagi OÜ Ramsi VK vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

4839,69 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

istung 29.01.2018 kell 09.30

Hageja

R&A Varad OÜ (registrikood 11539009; aadress Leola tn 10,

Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post info@ravarad.ee)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ; e-post

menetlus@ejlegal.ee)

Kostja

Kostjate lepinguline esindaja

OÜ Ramsi VK (registrikood 10357298; aadress Keskuse tee 1,

Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond; e-post

info@ramsivk.ee)

vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai

Kõiv; e-post nikolai@matti.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks põhivõlgnevus 3879,19 eurot ja viivis

perioodi 13.10.2015-19.02.2018 summas 732,59 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis

summas 40 eurot, kokku 4651,78 eurot.

3. Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks alates 20.02.2018 viivis põhinõudelt

3879,19 eurolt põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 3879,19

euroga.

5. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

6. Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 955 eurot

(käibemaksuta).

7. Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata

menetluskuludega 955 euroga.

9. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

10. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Selgitused otsusele

11. Selgitada:

11.1.

TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata

Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

11.2.

TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

11.3.

apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

11.4.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus

Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2014. a haldamisteenuse üleandmise lepingu. Lepinguga lepiti

kokku tingimused, mille alusel andis kostja hagejale üle kostja poolt Ramsi alevikus ja Päri külas

asuvate kortermajade haldamise.

Lepingu peatüki I kohaselt kohustus kostja hagejale kommunaalteenuste arvestused ja

haldusteenuse osutamisega seotud muud dokumendid hagejale üle andma 21.10.2014. a. Seetõttu

jäi lepingu allkirjastamise hetkel lepingu peatükis III summaliselt fikseerimata üleandmisele

kuuluv reservfondi summa.

Kostja esitas hagejale 21.10.2014. a arvestused kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja

reservfondi vahendite kohta seisuga 20.10.2014. a ning raamatupidamisteatise.

Raamatupidamise teatisest nähtuvalt oli reservfondi jäägiks 20.10.2014 seisuga 40422,27 eurot,

mis kajastus kostja raamatupidamise kontol 203900 „elanikkonna ettemaksed“. Nimetatud

summa ei sisaldanud käibemaksu, kuigi lepingu lisana 7 esitatud kapitaalremondi- ja reservfondi

arvestustest nähtuvalt koguti makseid elanikkonnalt koos käibemaksuga. Kogutud reservfondi

summa koos käibemaksuga oli 48506,72 eurot (40422,27 x 1,2).

Lepingu peatükis III leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja

reservfondi varasid hagejale rahas üle ei anta. Kummagi fondi suhtes lepiti kokku tasaarvestuse

kord. Kui kapitaalremondi fondi tasaarvestamine pidi toimuma teostatavate

kapitaalremonditööde teostamise arvetega, siis reservfondi tasaarvestus pidi toimuma kostja

poolt soojusenergia ostmisega hallatavatele kortermajadele. Arveldustes muudatuste tegemine

pidi toimuma iga kuu lõpus teatise alusel.

Hageja ja kostja teostasid vastavalt lepingu III peatükile reservfondi ja soojusenergia ostmisega

seotud tasaarveldused oktoobris 2014 ja novembris 2014. Tasaarvelduste kohta esitatud

dokumentidest nähtuvalt jäi 2014. a novembri lõpu seisuga kostja arvestuste kohaselt reservfondi

saldoks 19 395,93 eurot. Kostja ei kajastanud nimetatud summa hulgas käibemaksu osa, kuigi

makseid elanikkonnalt kogus kostja koos käibemaksuga.

Kuna kostja lõpetas tema poolt Ramsi ja Päri majade soojusenergiaga varustamiseks sõlmitud

soojusenergia ostulepingu 30.11.2014 seisuga ning alates 01.12.2014 sõlmis Ramsi ja Päri

majade soojusenergiaga varustamiseks lepingu hageja, siis ei olnud pooltel alates 01.12.2014. a

võimalik ülejäänud reservfondi jäägi ülekandmine hagejale lepingu peatüki III kohaste

tasaarvelduste teel.

Kuna edasised tasaarveldused ei olnud võimalikud, kandis kostja reservfondi jäägi 19 395,93

euro ulatuses hagejale üle, tasudes hagejale 23.01.2015. a 10 000 eurot ja 02.03.2015. a 9 395,93

eurot.

Kostja jättis hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19 eurot

(käibemaksuga reservfondi summa olnuks 19 395,93 x 1,2 = 23275,12 eurot; seega käibemaksu

osa 23275,12 - 19 395,93 = 3879,19 eurot).

Olukorras, kus kostja lõpetas elanikkonnale teenuse osutamise, ei olnud kostjal enam õiguslikku

alust ettemaksu enda käes hoidmiseks ning tal tekkis kohustus elanike poolt tehtud ettemaksed

tagastada. Kuna aga kostja poolt osutatud haldamisteenuse osutamise võttis 01.10.2014 sõlmitud

lepingu alusel üle hageja, siis pidi kostja elanike poolt tehtud ettemaksed üle andma hagejale kui

uuele haldamisteenuse osutajale.

Kostja tunnistas oma kohustust anda hagejale üle kogutud reservfondi summa, kuid pooltel on

erinev arusaamine sellest, kas üleandmisele kuulus reservfond koos käibemaksuga või ilma

käibemaksuta. Seetõttu on kostja kandnud hagejale üle reservfondi jäägi käibemaksuta summa

19 395,93 eurot ning jätnud hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19

eurot.

Hagiavalduse lisad nr 6, 10 ja 11 (so vallavalitsuse sisekontrolöri kontrolli õiend ja maksuameti

vastuskirjad) kinnitavad hageja seisukohta, et kostjal oli kohustus kanda hagejale reservfondi

jääk ehk elanikkonnalt laekunud ettemaksed üle tervikuna, st ka käibemaksu osas.

Lisaks esitab hageja kostja vastu lisanduva viivise nõude TsMS § 367 alusel ja nõuab viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kuni

otsuse tegemiseni mõistetaks välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab viivist TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras.

Lisaks viivise nõudele esitab hageja kostja vastu võlgnevuse kohtueelse sissenõudmisega seoses

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude VÕS § 1131 alusel, mis reguleerib võla

sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt.

VÕS § 1131 lg 1 tulenevalt nõuab hageja kostjalt lisaks viivisele ka võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot.

1. Mõista kostjalt OÜ Ramsi VK hageja R&A Varad OÜ kasuks välja võlgnevus kokku

summas 4529,35 eurot, sh põhivõlg 3879,19 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivis 610,16 eurot ja VÕS § 1131 sätestatud võla sissenõudmiskulude hüvitis 40

eurot.

2. Mõista kostjalt OÜ Ramsi VK hageja R&A Varad OÜ kasuks välja TsMS § 367 alusel

lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja

kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.

3. Jätta kõik menetluskulud, sh riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud kostja OÜ Ramsi

VK kanda, ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

Kostja põhjendused

Kostja vaidleb hagile, vastu ja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Antud asjas ei ole vaidlust selles osas, et kostja andis 01.10.2014.a. haldusteenuse üleandmise

lepinguga üle hagejale Ramsi aleviku kortermajadele haldusteenuste osutamise. Koos

haldusteenuste osutamise üleandmisega anti hagejale üle ka lepingus märgitud dokumentatsioon

ja lepingus märgitud reservfondi rahalised vahendid. Antud lepinguga anti hagejale üle ka kostja

ja korteriomanike vahelised lepingud koos lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega ning

töötajatega sõlmitud lepingud. Antud juhul oli sisuliselt tegemist äriseadustiku mõtte kohaselt

ettevõtte osa üleandmisega hagejale. Seega on leping kehtiv. Kostja on täitnud kõik lepingu

tingimused. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei näe ette, et kostja peaks tasuma hagejale

lisaks lepingus märgitud summadele veel käibemaksu.

OÜ Ramsi VK poolt käibemaksu tasumise kohustus on ebaõige ega tulene

käibemaksuseadusest. Käibemaksuseaduse §4 lg.2p.1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle

osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses.

Antud juhul on tegemist OÜ Ramsi VK ettevõtte ühe osa üleandmisega teisele äriühingule (OÜ

Ramsi VK osa tervikvarade üleandmisega koos õiguste ja kohustustega) võlaõiguse tähenduses.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on otseselt ette nähtud kostja poolt hagejale

üleandmisele kuuluvad rahalised vahendid. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et hageja ei

ole esitanud kostjale mitte ühtegi arvet, mille alusel saaks kostja tasuda hagejale käibemaksu ja

küsida tasutud käibemaksu Maksu-ja Tolliametilt tagasi. Palub jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Hageja vastus kostjate vastusele

Hageja ei ole aga esitanud hagis kostja vastu nõudeid ettevõtte osa üleandmise tehingult

arvestatud käibemaksu tasumiseks. Hageja ei saaks sellist nõuet ka esitada, kuna ettevõtte osa

üleminek ei ole käibemaksuseaduse § 4 lg 2 punkti 1 kohaselt käive, nagu kostja ka hagivastuses

märgib. Seetõttu ei ole hageja 01.10.2014. a tehingult käibemaksu arvestanud ega selle

tasumiseks kostjale arvet esitanud.

Hageja ei ole kunagi alla kirjutanud ega nõustunud reservfondi üleandmisega ilma reservfondi

kuuluva käibemaksu osata. 01.10.2014. a allkirjastatud lepingus reservfondi jääki ei fikseeritud,

kuna eelneva kuu kommunaalteenuste arvestus ei olnud veel valmis. Lepingu kohaselt pidi kostja

vastavad arvestused hagejale üle andma 21. oktoobriks 2014. a. Nimetatud kuupäeval kostja

poolt esitatud raamatupidamisteatis on allkirjastatud üksnes kostja raamatupidaja poolt.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks kostja poolte vahel sõlmitud lepingu täielikult

täitnud.

Kostja täiendavad seisukohad

Kostja peab vajalikuks selgitada, et sel ajal kehtinud korrale korteriomanikud tasusid Ramsi VK

OÜ-le tasu koos käibemaksuga. Sellelt summalt tasus OÜ Ramsi VK riigile saadud käibemaksu

ja küsis riigilt käibemaksu tagasi peale seda, kui ta oli tellinud laekunud summade arvel

vastavaid kapitaalremondi-või reservfondist hooldustöid. Kostja maksis kapitaalremondifondist

elamute kapitaalremondi kulud ja andis reservfondi rahalised vahendid hagejale üle ilma

käibemaksuta eeldusel, et vastavate rahaliste vahendite arvel tellimuste täitmise korral saab

hageja riigilt käibemaksu tagasi, kuna kostja on laekunud summadelt riigile käibemaksu tagasi

maksnud. Hagi rahuldamisel hageja poolt taotletud viisil tähendaks see seda, et hageja saaks

antud summadelt topelt käibemaksu, so. kostja poolt riigile tasutud käibemaksu ja lisaks sellele

veel ka reservfondi arvel tööde teostamisel riigilt tagasiküsitava käibemaksu. Seetõttu leppisid

pooled lepingu sõlmimisel kokku, et kostja poolt hagejale kantakse üle reservfondis olevad

rahalised vahendid ilma käibemaksuta.

Kohtuistung 29. jaanuar 2018

Hageja esindaja esitas nõuded ja tõendid: hagiesitamise hetkel summa kokku on 4529,35 eurot,

millest põhivõlg on 3879,19 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis

610,16 eurot ja VÕS seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot. Lisaks TsMS §

367 alusel lisanduv viivis alates hagi esitamisest ja kõik menetluskulud kostja kanda. Mõista

välja ka menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja tõendab oma nõuet

hagiavaldusele lisatud tõenditega. Haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 8-10),

Kapitaalremondi rahade arvestus (kt lk 11-11a), OÜ Ramsi VK raamatupidamisteatis (kt lk 12),

Teatised aktid (kt lk 13-19), e-kiri (kt lk 20-21), Viljandi Vallavalitsuse korraldused (kt lk 22-

26), ekiri (kt lk 27), maksupäring (kt lk 28), vastus maksupäringule (kt lk 29-30), e-kiri (kt lk

31), viiviseraport (kt lk 32), volikiri (kt lk 33) ja diplom (kt lk 34). Täiendavalt kostja vastusele

on hageja esitanud oma seisukohad 13. november 2017 ( kt lk 54-57). Lisa 1 (kt lk 58-59) ja lisa

2 (60-61).

Nõude aluseks on VÕS § 108.

Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kostja on vastanud kohtule kirjalikult 18.10.2017 (kt lk 39-

42). Kostja poolsed tõendid vastuse lisa nr 1 (kt lk 43), lisa 2 (kt lk 44), MTA vastus (kt lk 45),

lisa 4 (kt lk 46-48). 28. november 2017 vastuse lisa haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 68-

69). See ei ole sama leping, mis on varem esitatud. Hageja poolt esitatud lepingul puudub summa

40422.27.

Vastuväidete aluseks on VÕS § 180 lg 1 ja 2. Tegemist ei ole käibega käibeseaduse mõttes

Käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 ja § 3 lg 4 p1 järgi.

Kohus küsis kostjalt kohtule esitatud tõendite kohta. Kohtutoimikus on kaks allakirjutatud

lepingut, ühel on summa, teisel ei ole. Millisest lepingust kohus peaks lähtuma?

Kostja esindaja vastas, et sellest, kus on hind olemas. Hageja ei ole esitanud originaali.

Kohus oma algatusel kuulas menetlusosalise Maili Meisteri ära vande all. Maili Meister selgitas,

et kostja käes olevale lepingule kirjutas tema summa omakäeliselt, hageja käes olevale

lepingule ei ole summat kirjutatud, teine pool ei ole seda teinud. Lepingud allkirjastati ilma

reservfondi summata.

Tunnistaja Eha Ploom andis kohtuistungil ütlusi, et maksuameti vastused on antud nii, nagu neile

küsimus esitati. Tema ei ole raamatupidamises koostatud dokumente hagejale ise üle andnud.

Kohtu põhjendused

1. Pooled sõlmisid 01.10.2014. a haldamisteenuse üleandmise lepingu. Lepinguga lepiti kokku

tingimused, mille alusel andis kostja hagejale üle kostja poolt Ramsi alevikus ja Päri külas

asuvate kortermajade haldamise.

2. Hageja ja kostja teostasid vastavalt lepingu III peatükile reservfondi ja soojusenergia

ostmisega seotud tasaarveldused oktoobris 2014 ja novembris 2014. 2014. a novembri lõpu

seisuga jäi kostja arvestuste kohaselt reservfondi saldoks 19 395,93 eurot. Kostja ei

kajastanud nimetatud summa hulgas käibemaksu osa, kuigi makseid elanikkonnalt kogus

kostja koos käibemaksuga.

3. Kostja kandis hagejale reservfondi raha üle ilma käibemaksuta.

4. Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud summa oleks tulnud üle kanda käibemaksuga või ilma

käibemaksuta.

5. Hageja leiab, et kostja peab üle kandma ka käibemaksu. Kostjal oli kohustus kanda hagejale

reservfondi jääk ehk elanikkonnalt laekunud ettemaksed üle tervikuna, st ka käibemaksu

osas.

6. Kostja vaidleb sellele vastu. Antud juhul ei ole tegemist käibega käibemaksuseaduse § 4 lg 2

p 1 mõtte kohaselt ja sellest tulenevalt ei oma hageja õigust kostjalt saada täiendavalt

käibemaksu. Lepinguga anti hagejale üle kostja ja korteriomanike vahelised lepingud koos

lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega ning töötajatega sõlmitud lepingud. Sisuliselt

oli tegemist äriseadustiku mõtte kohaselt ettevõtte osa üleandmisega hagejale. Hageja ja

kostja vahel sõlmitud leping ei näe ette, et kostja peaks tasuma hagejale lisaks lepingus

märgitud summadele veel käibemaksu.

7. Hageja on esitanud tõenditena haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 8-10),

kapitaalremondi rahade arvestus (kt lk 11-11a), OÜ Ramsi VK raamatupidamisteatis (kt lk

12), teatised aktid (kt lk 13-19), e-kiri (kt lk 20-21), Viljandi Vallavalitsuse korraldused (kt lk

22-26), ekiri (kt lk 27), maksupäring (kt lk 28), vastus maksupäringule (kt lk 29-30), e-kiri

(kt lk 31), viiviseraport (kt lk 32), volikiri (kt lk 33) ja diplom (kt lk 34), lisa 1 (kt lk 58-59)

ja lisa 2 (60-61).

8. Kostja on esitanud tõenditena lisa nr 1 (kt lk 43), lisa 2 (kt lk 44), MTA vastus (kt lk 45), lisa

4 (kt lk 46-48), haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 68-69). See ei ole sama leping, mis

on varem esitatud. Hageja poolt esitatud lepingul puudub summa 40422.27.

9. Kuna vaidlus on ainult käibemaksu üle kandmise osas, analüüsib kohus tõendeid, mis on

seotud käibenaksuga.

10. Hageja on esitanud tõendina haldusteenuse üleandmise lepingu ( tl 8-10 ), mille osas III

reservfondi summat märgitud ei ole. Kostja esitas sama lepingu ( tl 78-80 ), kus on osas

käsitsi kirjutatud reservfondi summa 40422.27 eurot. Mõlemad lepingud on allkirjastatud

poolte esindajate Maili Meisteri ja Reigo Rannu poolt.

11. Hageja on esitanud kohtule tõendina Maksu- ja Tolliameti 24.03.2016 vastuse hageja

päringule ( tl 29 ). Maksu- ja Tolliameti vastuse järgi korteriomandiseaduse §15 kohaselt

käsitatakse korteriomanike huvidele vastava korteriomandi valitsemisena ka remondifondi

kogumist. Kui on tegemist korteriomanike poolt ühiselt kogutavate rahaliste vahenditega,

millede puhul ei ole veel teada, milliseid teenuseid tellitakse või kellelt kaupu ostetakse, siis

on maksuhaldur seisukohal, et tegemist ei ole haldusfirmale laekuva ettemaksuga

käibemaksuseaduse mõistes ning saadult summalt ei tule arvestada saamise hetkel

käibemaksu. Lähtuvalt eeltoodust koostati vastus Ramsi VK OÜ-le. Ramsi VK OÜ poolt

esitatud järelepärimisest ei ole otseselt väljaloetav, et osaühing on remondifondi kogutud

makseid lugenud ettemaksuks ja osa saadud rahast maksnud käibemaksuna riigieelarvesse.

Seetõttu ei juhtinud Maksu- ja Tolliamet tähelepanu sellele, et üleantavad rahalised vahendid

peavad sisaldama ka maksuhalduri poolt tagastatavat käibemaksusummat. Oma vastuses saab

Maksu- ja Tolliamet tugineda üksnes nendele andmetele, mida maksumaksja peab vajalikuks

neile avaldada. Seega nõustub Maksu- ja Tolliamet hagejaga, et olenemata sellest, kas

varade, nõuete, kohustuste üleminekut lugeda ettevõtte üleminekuks või mitte, peavad

korteriomanike poolt kogutud ning Ramsi VK OÜ poolt üleantavad rahalised vahendid

sisaldama ka eelarvest tagasi saadavat käibemaksusummat. Maksuhalduri 16.12.2015 antud

vastuses Viljandi vallale on õigesti nimetatud küsimust käsitletud.

12. Hageja on esitanud kohtule Maksu- ja Tolliameti 16.12.2015 poolt saadetud e-kirja Viljandi

Vallavalitsuse maksupäringule ( tl 31 ). Vastuse järgi juhul, kui haldusfirma käsitles

korteriühistu liikmete poolt remondifondi tehtud makseid ettemaksuna remonditeenuse eest,

arvestas käibemaksu ja deklareeris teenuste käibe vastava maksustamisperioodi KMD-1, kuid

remonditeenuse osutamist remondifondi summa ulatuses tegelikult ei toimunud, sus

tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 7 ja 9 on OÜ-l õigus teha käibemaksu

ümberarvestus korteriühistule remondifondi ettemaksu tagastamise (või kokkuleppel

korteriühistuga juba uuele haldusfirmale, kes jätkab korteriühistule remonditeenuste

osutamist) kuu eest esitataval käibedeklaratsioonil. Käibemaksuseaduse seisukohast toimub

sel juhul teenuse ettemaksuna laekunud raha tagastamine, mis annab haldusteenuse pakkujale

õiguse vähendada oma käibemaksukohustust. Käibemaksuseaduse § 29 lõikes 9 on kirjas, et

kui kauba müüjale või teenuse osutajale on selle ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole

võõrandatud või teenust ei ole osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt

käibemaksu arvestamata, kui ta on summa ostjale tagastanud. Kui aga ettemaksult käibemaks

juba arvestati ja maksti ning mingi osa laekunud ettemaksust tagastatakse selle laekumise

kuust hiljem, saab teenuse osutaja vähendada oma maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud

käibemaksu ettemaksu tagastamise kuu käibedeklaratsioonis. Deklareerimine toimub

sarnaselt kreeditarvega, st vähendatakse käivet (miinuskäive) käibedeklaratsiooni lahtris 1

raha üleandmise kuul. Kuna korteriühistu on korteriomanikke esindav juriidiline isik, siis

tähendaks remondifondi kogutud raha üleandmine korteriühistule (või kokkuleppel uuele

haldusfirmale) sisuliselt ettemaksu tagastamist remonditeenuse ostjatele. Osapooled peaks

seejuures arvestama, et kuna ettemaksu laekumisel leitakse käibemaks tagurpidi arvestusega

(ettemaksuna laekunud summa sisaldab käibemaksu ja maksustatav väärtus leitakse laekunud

summa jagamisel 1,20-ga), siis samuti tuleb tagastatav summa lugeda käibemaksu

sisaldavaks ja maksustatavat väärtust vähendav summa tuleb leida korteriühistule üleantud

remondifondi jäägi jagamisel 1,20-ga (ülejäänud osa on seega summa, mille võrra väheneb

haldusteenuse osutaja käibemaksukohustus). See tähendab, et remondifondi kogutud ja veel

kasutamata summa juba sisaldab käibemaksu, mitte käibemaks ei lisandu sellele summale.

Seega, OÜ deklareerib oma KMD real 1 miinusega 19000 eurot korteriühistule osutamata

jäänud teenuste eest, mille tulemusena tekib tal käibemaksu ettemaks 3800 €, ning ta tagastab

remondifondi omanikule 19000+ 3800 = 22800 eurot.

13. Kostja on esitanud oma küsimuse Maksu- ja Tolliametile ( tl 43) ja Maksu- ja Tolliameti

27.01.2016 vastuse ( tl 45 ). Vastuse järgi Maksu- ja Tolliamet nõustub järelpärimises toodud

tõlgendamisega, et OÜ Ramsi VK poolt kinnisvara hooldusega seotud õiguste ja kohustuste

ning töölepingute üleandmist saab käsitleda ettevõtte osa üleandmisega. Ettevõtte osa

üleminekut ei käsitleta käibena käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt.

14. Kostja on esitanud tõendina Lya Pähnapuu memo ( tl 44). Kostja selgituse järgi ja äriregistri

andmete järgi on Lya Pähnapuu OÜ Ramsi VK audiitor. Audiitori arvamuse järgi on

tegemist sisuliselt ettemaksuga.

15. Hageja on esitanud tõendina Viljandi Vallavalitsuse poolt läbi viidud kontrolli materjalid ( tl

22-26). Kuna kontrolli tulemused on tunnistatud kehtetuks ( tl 26), siis kohus leiab, et ei ole

põhjendatud lugeda neid tõenditeks.

16. Kohus kuulas ära vande all menetlusosalise Maili Meisteri ja tunnistaja Eha Ploomi. Kohus

märgib, et nende ütlustest ei ilmnenud uusi tähtsust omavaid asjaolusid, lisaks juba esitatud

kirjalikele tõenditele. Ütlused olid pigem kirjalikke tõendeid selgitavad.

17. Kohus leiab, et haldamisteenuse üleandmise lepinguga ei ole tõendatud, kas reservfondi

summa tuleb üle kanda koos käibemaksuga või mitte. Hageja käes oleval lepingul summa

üldse puudub, kostja käes oleval lepingul on summa sisse kirjutatud käsitsi. Kostja esindaja

väitis kohtuistungil, et lähtuda tuleb originaallepingust ja selleks on kostja poolt esitatud

leping. Kohus leiab, et selline kostja esindaja väide on vastuolus sama lepingu p-ga 6.3,

mille kohaselt leping on koostatud kahes ideaalses eksemplaris, millest üks kuulub peale

allkirjastamist haldusteenuse üleandjale ja haldamisteenuse vastuvõtjale. Lugeda kostja

esitatud lepingut originaalsemaks lepinguks ei ole mingit alust.

18. Lepingu järgi leping hakkas kehtima alates 01.10.2014, kapitaalremondi ja reservi

arvestuses koostatakse ja antakse üle 21.10.2014. Lepingu osas III on märgitud, et

reservfondi arvelt ( summas …….) ostab OÜ Ramsi VK soojust üleantud kortermajadele

niikaua kuni reservfondis vahendeid jätkub, Kapitaalremondi fondi summa kasutamine

toimub vastavalt kapitaalremonditööde teostamise arvetele.

19. Kohus leiab, et viidatud lepingu osas III ei ole sätestatud, kuidas peaks toimuma ettemaksuna

kogutud raha ülekandmine, kas käibemaksuga või ilma. Ettemaksuna kogutud summade

ülekandmist haldusteenuse üleandmiseleping ei sätesta. Seega ei ole põhjendatud

igasugused viited lepingule, kus nagu oleks kokku lepitud, et ettemaksu summa kantakse üle

ilma käibemaksuta.

20. Kohus leiab, et antud juhul tuleb lähtuda tehingu sisust, olenemata sellest, kas varade, nõuete,

kohustuste üleminekut loetakse ettevõtte üleminekuks või mitte. Ramsi VK OÜ poolt

korteriomanikelt kogutud ja uuele haldusfirmale üleantavad rahalised vahendid peavad

sisaldama ka käibemaksusummat. Kohus leiab, et ei ole vahet, kas ettemakstud raha

tagastatakse selle maksjale ( korteriomanikele) või maksjatega kokkuleppel uuele

haldusfirmale. Kui ettemakstud raha on arvestatud käibemaksuga, siis ettemakstud raha

tuleb üle kanda koos käibemaksuga. Kohus nõustub selles osas Maksu- ja Tollimeti

käesoleva otsuse p 11 ja 12 esitatud seisukohtadega.

21. Kohus nõustub, et tegemist ei ole käibega käibemaksuseaduse § 4 mõttes. Käesoleval juhul

on tegemist ettemaksuna kogutud summaga, mida kostja ei kasutanud ära kortermajade

haldamislepingu lõppemise tõttu. Kuidas raamatupidamises selline ettemaksu tagastamise või

uuele haldajale üle andmine tehing vormistada, on Maksu-ja Tolliamet andnud vastava juhise

( vt. otsuse p 12 ).

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

24. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 81-82), nõudes õigusabikuluna

kokku 667.50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu summas 400 eurot hüvitamist.

Nimekirjas on märgitud, et hageja lepingulise esindaja kulud suurenevad seoses kohtuistungil

osalemisega, aga istungiga seotud kulude nimekirja summa kohta hageja esindaja kohtule

esitanud ei ole. Kohus määras istungi lõpus tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks

kulude kohta, mis seosnduvas osalemisega kohtuistungil.

25. Kostja esitas 01.02.2018 vastuväite hageja meetluskuludele. Kostja leiab, et hageja esindaja

ajakulu on ebamõistlikult suur ning võrreldes kostja esindaja ajakuluga ebaproportsionaalne

(tl 88).

26. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu

ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid

põhjendatud.

27. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja

materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

tunnihind maksimaalselt 90 eurot + km aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik

õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige

kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud

ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Hageja

esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 9 tundi 45

minutit hageja menetlusdokumentide koostamiseks ning lisaks 2 tundi kohtuistungiks

valmistumiseks (kokku 11 tundi ja 15 minutit). Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud

ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu

hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud kokku 9 tunni ja 30 minuti eest.

Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku

summas 955 eurot (käibemaksuta), millest 555 on õigusabikulud ning 400 tasutud riigilõiv.

Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

28. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

29. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik