2-17-4058/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-4058

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. S.i hagi VKG Elektrivõrgud vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 28.08.2017 määrusega rakendatud hagi tagamine (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 066/2013/137).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. I HAGEJA NÕUE

1. Hageja esindaja esitas 14.03.2017 hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/137. Hagiavalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohus 28.12.2012 tsiviilasjas nr 2-12-240173 maksekäsu ja kohustas hagejat tasuma kostjale elektrienergia võlgnevuse summas 158, 28 eurot perioodi 18.05.2012-02.10.2012 eest ja viivise 14, 68 eurot. Kohtuasja number 2-17-4058 Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi

A. S.i hagi VKG Elektrivõrgud vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/137 Hagihind 217, 96 eurot Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. S. (IK xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valli Murde (e-post vmurde@gmail.com ) Kostja: VKG Elektrivõrgud OÜ (RK 10855041, asukoht Paul Kerese 11, 20309 Narva, e-post vkgev@ev.vkg.ee )

2-17-4058

Hageja korter asukohaga xxx müüdi 23.02.2012 enampakkumisel ja alates sellest ajast kuni 20.11.2012 oli korteri omanikuks ostja, so. Narva Invest OÜ.

2. Hageja tasus 12.04.2012 perioodil 01.03-31.03.2012 tarbitud elektrienergia eest esitatud arve nr 7121106543 summas 152, 44 eurot. Alates 23.02.2012-20.11.2012 oli elektrienergia eest tasumise kohustus uuel omanikul Narva Invest OÜ-l, mitte hagejal. Kuna hageja täitis oma kohustuse enne Pärnu Maakohtu poolt maksekäsu tegemist 28.12.2012, siis esinevad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 sätestatud tingimused.

II KOSTJA VASTUS

3. Hageja ja kostja vahel oli 19.09.2002 sõlmitud tähtajatu teenuste müügileping nr 185755. Hagejal oli kohustus teavitada kostjat korteriomandi müügist ja omaniku vahetusest. Hageja seda ei teinud. Kostja eeldas heauskselt, et tähtajatu leping on kehtiv ja hageja vastutab elektrienergia lepingu täitmise eest. Jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada menetlus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Käesolev tsiviilasi jagati 06.02.2018 kohtunik Tarmo Tinale seoses kohtunik Pille Averi ametist tagandamisega.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja arvates on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et ta ei pea tasuma temalt Pärnu Maakohtu 28.12.2012 määrusega (maksekäsk) välja mõistetud elektrienergia võlgnevust 158, 28 eurot ja viivist 14,

68 eurot aja eest (18.05.2012-02.10.2012), kuna korteri omanikuks oli Narva Invest OÜ.

5. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1) võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend), kuid TMS § 221 lg 2 järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (RKTKo 3-2-1-64-17 p 10). Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (RKTKo nr 3-2-1-11-15 p 10).

6. Antud juhul on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsk, millega on tuvastatud hageja kohustus tasuda sissenõudjale elektrienergia võlgnevus 158, 28 eurot perioodi 18.05.2012-02.10.2012 eest ja viivis 14, 68 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt TMS § 221 lg 2 ei ole hagejal enam võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada temalt välja mõistetud võlgnevust ja tugineda väitele, et tal ei olnud kohustust teatud aja eest võlgnevust tasuda. Hagejalt välja mõistetud võlgnevuse periood ja asjaolu, et korteri omanikuks oli alates 23.02.2012 Narva Invest OÜ oli hagejale teada juba maksekäsu kiirmenetluses, st. tegemist ei ole vastuväidetega, mille alus oleks tekkinud pärast Pärnu Maakohtu 28.12.2012 maksekäsku. Arusaadavalt oli hageja enne maksekäsu tegemist teadlik ka asjaolust, et ta ise tasus elektrienergia eest arve nr 7121106543 summas 152, 44 eurot.

2-17-4058

Hageja pidi eeltoodud sisulised vastuväited võlanõudele esitama tsiviilasja nr 2-12-240173 menetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel nendele asjaoludele enam tugineda ei saa. Teisiti öeldes oli hagejal oma väiteid võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna maksekäsu kiirmenetluses ja järgnevas hagimenetluses selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt arve nr 7121106543 alusel tasutud 152, 44 eurot hõlmab teist perioodi ning puudub alus väita, et hageja on täielikult kostja nõude rahuldanud. Muid väiteid selle kohta, et sissenõudja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud hageja esitanud ei ole.

Kuna hagejal ei ole eeltoodud asjaolusid käesolevas hagis võimalik vaidlustada, siis leiab kohus, et hagi on perspektiivitu, st. hagiga ei ole võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel.

7. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, tühistab kohus Viru Maakohtu 28.08.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 066/2013/137).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud ei ole, siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/