4-18-565/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-565

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-565 (2330,18,000425) Väärteoprotokolli number AB1526556 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (edaspidi tekstis NPALS) § 151

lg 1 järgi Menetlusalune isik S.P

isikukood , elukoht xxx, ilma kodakondsuseta, X XX

emakeel vene keel, . – töö ei ta Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik S.P

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse IV menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg 08.02.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes v (edaspidi äärteomenetluse seadustiku VTMS) §

107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

Tunnistada S.P süüdi narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti

ettekirjutuseta, so NPALS § 15¹ lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista

karistuseks 15 (viisteist

) päeva aresti.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.P mõistetud karistus, ) päeva aresti, 15 (viisteist

15 (

viieteistkümne) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alate kohtuotsuse jõustumisest.

2 VTMS § 2071 lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

VTMS § 2071

lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

VTMS § 2101

lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb k

riminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

maakohtule 09. 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

veebruarist 2018. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust,

vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on

kohtuotsus maakohtu kant 06. 2018. Apellatsioon esitatakse Tartu seleis kättesaadav alates märtsist

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU

S.P-le 26556 kohaselt ette seda, et tema heidetakse väärteoprotokolli nr AB15

02.02.2018 kella 00.08 paiku aadressil Kajaka 16, linnas oli eelnevalt tarvitanud Sillamäe

narkootilist ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15 lg 1 ettenähtud (1) väärteo.

II. KOHTUISTUNG NING KOHTUS UUR

ITUD TÕENDID

Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 08.02.2018.

S.P tunnistas kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Ta tunnistas oma

süüd selles, et ta tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini, kuid 08.03.2017. T ajutiselt. a töötab Palub anda temale ÜKT-d.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks 25 päeva aresti. Isikut on väärtegude eest eelnevalt karistatud ja karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Rahatrahvi määramine ei

ole otsta Varasemad karistused ei rbekas, kuna eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. ole mõjutanud isikut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 7); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6); isiku kinnipidamise protokoll (lk 4);

õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 5); Politsei- ja Piirivalvemati teatis (lk 9-12 ).

III. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid

nende kogumis, on seisukohal, et S.P pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

NPALS § järgi. 15(1) lg 1

3 Objektiivne koosseis

NPALS § kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine 15(1) lg 1 või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine füüsilise isiku puhul väärteona karistatav.

VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1526556 kohaselt heidetakse

S.P-le ette narkootilise aine amfetamiini tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, siis

NPALS § järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab 15(1) lg 1

tõendamist, et S.P tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiin.

02.02.2018 toimunud ülekuulamisel on S.P andnud ütlusi, mille kohaselt tarvitas

25.01.2018 amfetamiini. Politseinik tegi menetlusaluse isikule kiirtesti le , mis näitas organismis

amfetamiini. Testi tulemus . ega menetlusalune isik oli nõus

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on S.P suhtes 02.02.2018 kell 01.30

kasutatud indikaatorvahendit Rapid STAT (ID-NO: 8-rsm-0109), mille kehtivusaeg on olnud kuni

detsembrikuuni 2018. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend on näidanud

amfetamiini tarvitamist. arvitas amfetamiin S.P oli testi tulemusega nõus. Selgitas, et t ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohus 25.01.2018 tarvitanud leiab, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et S.P oli

amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Seda kinnitas esmalt menetlusalune isik ise (tl 7). Lisaks

näitas S.P suhtes 02.02.2018 kell 01.30 kasutatud indikaatorvahend, et isik tarvitas amfetamiini (tl 6). Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et S.P

oli 25.01.2018 tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini. Väärteoasja materjalidest ei nähtu

arsti ettekirjutust amfetamiini kasutamiseks. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning

sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed

ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt

kuulub fentanüül I nimekirja. Seega on amfetamiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

VTMS § 2 alusel kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et S.P tarvitas 25.01.2018 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin.

Subjektiivne koosseis

Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus

on seisukohal, et S.P 15(1) pani NPALS § lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

4

Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on S.P tunnistanud, et 25.01.2018 tarvitas

amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta, kuid tarvitab amfetamiini - . Karistusregistri väga väga harva

väljavõttest nähtuvalt (lk 1 18) on teda NPALS § 15 lg 1 järgi karistatud 4- (1) 09.03.2017

rahatrahviga st karistatuna teadlik . Ühtlasi on S.P varasemalt samalaadsete tegude ee sellest, et kui tal puudub arsti luba, siis on keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Samuti on üldteada asjaolu, et amfetamiin kuulub keelatud ainete nimekirja. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et S.P

pani NPALS § lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. 15(1)

Seega on S.P täitnud NPALS § lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja 15(1) subjektiivse koosseisu.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid

S.P poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on S.P süüvõimeline, s.t ta

oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (sündinud - 1985. aastal).

IV. KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust,

raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid.

Karistusregistri andmete kohaselt S.P teokorras korduvalt karistatud. on varem väär

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15(1) lg 1 kohaselt

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku karistatakse rahatrahviga kuni 300 valmistamise, omandamise või valdamise eest – trahviühikut või arestiga.

Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt ning karistuseks

mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi

rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades

eeltoodut, leiab kohus, et S.P ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada arestiga 25 päeva. S.P

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad

asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3 Süüd -1-1-77-11).

suurendab see, et menetlusalust isikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning

seda, et ta pani teo toime kavatsetult. Arvestades S.P poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et põhjendatud on käesoleval

juhul S.P karistada 15

päeva arestiga.

Kohus arvab, et aresti asendamine

üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusõigus.

Antud juhul on S.P kohtuistungil kinnitatud, et

harva, ta tarvitab amfetamiini väga

temal ei ole sõltuvus NPALS § 15(1) lg 1 järgi t. Karistusregistri andmetel ei ole S.P

5

korduvalt karistatud, ta oli karistatud rahatrahviga. Seega on alust arvata, et üks kord 09.03.2017

S.P ei ole narkosõltlane. Arvestades, et isik töötab ajutiselt ei ole narkosõltlane, on ja ta võimalik asendada arest üldkasuliku tööga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik