1-17-5617/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-17-5617

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2018.a Pärnu H. I tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-5617 (16267001196)

Kohtukoosseis

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme

Kriminaalasi

P.P süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja KarS § 263 lg 1

p 2 järgi üldmenetluse korras.

Ringkonnaprokurör

Gardi Anderson

Süüdistatav

P.P

elukoht:

X

isikukood:

XXX

kodakondsus

EV kodanik

haridus:

X

emakeel:

eesti keel

töökoht:

X

karistatus:

varem karistamata

Kahtlustatavana kinni peetud 25.12-27.12.2016.a.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud

alates 27.12.2016.a.

Kaitsja

v.adv Vahur Krinal, kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 313, § 315 lg 4 järgi

Tunnistada P.P süüdi KarS 121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust.

Mõista P.P süüdistuses KarS 263 lg 1 p 2 järgi õigeks.

Tunnistada P.P süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.P-le üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.12-

27.12.2016.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuulub 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendid ning

kohtuotsuse jõustumisel hävitada:

-

Puidust raamiga õhupüss (pakend 1);

-

Metallist raudkang (pakend 2);

1 (21)

1-17-5617

-

Musta värvi õhupüss Norica Dragon (pakend 3).

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi täies ulatuses

täitmisele mitte pöörata, kui P.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2)

ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata P.P-l katseaja jooksul suhelda

kannatanute U.E, R.D, I.I ja L.S ning nende pereliikmetega.

Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete

kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend elukohast

lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista P.P-lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

750 €.

Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355

Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99918700004645. Selgituseks märkida: sundraha,

isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav

alates 19. veebruar 2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

Faktilised asjaolud

P.P süüdistatakse selles, et tema 04.12.2016 kella 17:00 ajal lõi X vallas, X

maakonnas kohtueelse menetlusega tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kümnel

korral R.D-le rusikatega näkku, tekitades R.D-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi –

kinnine ninaluumurd, ninal pindmine marrastus, alahuule siseküljel pindmine

marrastus ja verevalum.

2 (21)

1-17-5617

Oma sellise tegevusega pani P.P toime KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervise kahjustamise.

Samuti süüdistatakse P.P selles, et tema 23.12.2016 kella 22:15 ajal avalikus kohas

X, vallas, X maakonnas X kinnistu kõrval asuva W.G vallale kuuluva X teel takistas

teele pargitud sõiduautoga teel liikumist, lähenes takistuse juures peatunud

sõiduautole ja ähvardas autos viibinud L.S, O.C, I.I ja alaealist last ülestõstetud

raudkangiga, seejärel sisenes hoonesse ja väljus relvataolise esemega, millega liikus

sõiduauto poole sihtides relvataolise esemega sõiduautos viibinud isikuid. L.S, O.C,

I.I ja alaealine laps tundsid hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele, tagurdasid autoga ja

sõitsid sihtkohta - naaberkinnistule suure ringiga. Kella 23:00 ajal tegi X kinnistu

lähedal ilutulestiku raketiga pauku, millega hirmutas ja häiris seal viibinud L.S, O.C,

I.I ja alaealist last.

Samuti süüdistatakse P.P selles, et tema 24.12.2016 kella 13:10 ajal avalikus kohas

X, W.G vallas, X maakonnas X kinnistu kõrval asuva W.G vallale kuuluva X teel

takistas teele pargitud sõiduautoga teel liikumist, lähenes takistuse juures peatunud

sõiduautole ja ähvardas autos viibinud U.E ja R.D relvataolise esemega, mille

tulemusel tundsid U.E ja R.D hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele, tagurdasid autoga

ja sõitsid sihtkohta - naaberkinnistule suure ringiga.

Oma sellise tegevusega pani P.P toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteod, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime

pandud relvana kasutatava esemega ähvardades.

09.01.2018.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule süüdistusakti täienduse, milles

on varasemat süüdistuse teksti täiendatud lõiguga: „Selliste tegudega põhjustas

süüdistatav autos viibinud isikutele hirmu ja ohtu nende elule ning tervisele,

rikkudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid,

häirides lisaks sõiduauto juhile kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja

turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud

suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat

suhtumist avalikku korda.“

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi prokurör P.P-le esitatud ja 09.01.2018.a esitatud süüdistusakti

täienduse juurde, olles seisukohal, et P.P süü on tõendamist leidnud ja paludes P.P

süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta ja

süüdi tunnistada P.P KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta ja

3 kuud, liitkaristuseks kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel 1 aasta

ja 3 kuud vangistust, mille kandmiselt isik vabastada 1 aasta ja 3 kuuse katseajaga

ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile. Asitõendid – raudkang ja kaks õhupüssi –

konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada. Ka palus prokurör

kohtul kaaluda lähenemiskeelu kohaldamist või alternatiivselt lisakohustusena KarS

§ 75 lg 2 p 7 alusel panna P.P-le kohustus katseajal mitte suhelda I.I-ga.

Kannatanu R.D avaldas, et nõustub prokuröri seisukohaga.

P.P kaitsja oli seisukohal, et ei ole piisavalt tõendatud P.P poolt R.D suhtes kehalise

väärkohtlemise toimepanemine ja temale kehavigastuse tekitamine. Ka ei ole

kaitsja hinnangul leidnud tõendamist P.P süü kahes ülejäänud episoodis ning palus

3 (21)

1-17-5617

P.P täielikult õigeks mõista. Asitõendite osas märkis kaitsja, et nende

konfiskeerimiseks alus puudub. Kaitsja esitas kohtule menetluskulude nimekirja.

Maakohtu seisukoht

Järgnevalt kohus analüüsib ja kontrollib, kas kohtule esitatud tõendite pinnalt on

võimalik tõendatuks lugeda P.P poolt talle süüdistusaktis ette heidetud ja KarS § 121

lg 1 (üks episood) ja KarS § 263 lg 1 p 2 (kaks episoodi) järgi kvalifitseeritud tegude

toime panemine.

KarS § 121 lg 1

Objektiivne külg

Koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamine

ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Tervise kahjustumine peab avalduma

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses, samas on olukordi, kus

tervisekahjustuse tekkimist on võimalik eeldada. Kehaline väärkohtlemine

moodustab koosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu ehk tegeliku kudede

kahjustamisega kaasneva ebameeldiva aistingu.

04.12.2016.a sündmustega seoses selgitas kohtus kannatanu R.D, et sõitis koos

abikaasaga, erinevates autodes, oma ema juurde x tallu. R.D sõitis ees, abikaasa

järgnes Peugeot 206-ga. On sama teed aastaid sõitnud. Kannatanu kirjeldas, kuidas

pärast ema juurde jõudmist märkas, et abikaasa ei ole järgnenud ning läks teed

mööda tagasi ja nägi, et tema abikaasa auto on blokeeritud kolmanda auto poolt,

see oli risti. Kannatanu kirjeldas, kuidas P.P tuli tema auto juurde, avas kannatanu

auto ukse ning hakkas rusikatega näkku lööma (kannatanu sõnul kohe rusikatega

kostitama), lõi ka jalgadega. Kannatanu oli oma sõnul turvavööga kinni, autost välja

ei tulnud. Rünnaku eest pääsemiseks sai autol tagurpidikäigu sisse ning sai

põgenema, natuke kaugemal ka auto ümber pöörata ning minna tagasi ema juurde.

Ema juurde jõudes oli nägu verine, hiljem X Haigla EMOs tuvastati kinnine ninaluu

murd.

P.W oma sõnul otseselt 04.12.2016.a intsidenti ei näinud, kuid kui P.P oli tema

edasisõdu auto blokeerimisega takistanud, nägi ta, kuidas P.P suundus temast

eespool liikunud ning teda otsima tulnud R.D auto poole. Pärast R.D auto juurest

naasmist vabastas P.P P.W tee ning ta sai edasi sõita. Jõudnud ämma juurde, nägi

seal R.D, kes tilkus verest, nina ja lõug olid katki. R.D kirjeldas tunnistaja sõnul

endaga juhtunut, viidates, et P.P oli isikuks, kes teda ründas.

Kannatanu R.D näol verejälgede olemasolu 04.12.2016.a kinnitas ka väljakutsele

reageerinud ning kohtuistungil tunnistajana politseitöötaja üle kuulatud A.I.

Tunnistaja kinnitas, et tema tegi ka fotod kannatanust, vestles X talus kannatanuga,

kes kirjeldas temaga toimunud sündmusi, mis ajendasid väljakutse. Kannatanu poolt

04.12.2016.a tunnistajale antud sündmuste kirjeldus kattub kannatanu R.D poolt

09.01.2018.a kohtuistungil antud ja väljakutse tinginud sündmuse kirjeldusega.

Tunnistaja O.S kinnitas, et 04.12.2016.a õhtul tuli tema poeg R.D tema juurde, nägu

veriseks pekstud. Samuti oli kannatanu koheselt tunnistajale kirjeldanud, kuidas

temal vigastused tekkisid ning, et vigastuste tekitajaks oli P.P.

A.I kinnitas ka istungil, et tema poolt on tehtud fotod R.D sõiduautost, kus auto

4 (21)

1-17-5617

juhipoolsel uksel on näha mudane määrdumus (tl 28), porised jäljed sõiduki roolil (tl

29) ning verekahtlane määrdumus sõiduauto juhiistmel (tl 30). A.I sõnul pildistas ta

ka sündmuskohta ning tema sõnul olid seal näha ainult jala- ja autojäljed. Toimikus

lk 31-32 olevatel fotodel on tõepoolest näha lumes sõidukijälgi ning jalajälgi,

lumekiht maas on õhuke ning kohati paistab ka lume all olev pinnas.

Toimiku lk 26 on kujutatud kannatanu vigastused koos verejälgedega ning tema

vigastused pärast näo verest puhastamist on näha tl 23. Mõlemal juhul on näha

kannatanu ninaseljal haav ning alahuule turse.

Patsiendikaardi nr 16/46064 (tl 22 ja pöördel) kohaselt saabus R.D 04.12.2016.a kell

21.07 SAsse X Haigla. Triaaži kohaselt Jäärjas teel olles umbes kella 17 paiku naaber

blokeeris tee, tungis autosse ja peksis jalgade ja rusikatega, ninal pindmine

marrastus, alahuule siseküljel pindmine marrastus ja verevalum. Isikul on fikseeritud

ninaluumurd.

Kriminaalasja nr 16267001129 alustamise teate (tl 17) kohaselt on menetluse

algatamise aluseks toimunud sündmus aset leidnud 04.12.2016.a kella 17 ajal.

04.12.2016.a patrullilehe (kutsung 52-82/52-86, tl 24-25) on patrull kell 17.31

reageerinud väljakutsele aadressil X , X talu ning sündmusega tegelemise on patrull

lõpetanud kell 20.30. Tunnistaja P.W sõnul kutsuti kohe politsei, kes saabus tunni

aja jooksul. Eelnev viitab, et politsei kutsuti 04.12.2016.a kohale praktiliselt koheselt

pärast kannatanu vastu toimepandud ründe aset leidmist, mis lükkavad ümber

tunnistaja S.I aga ka süüdistatava ütlused selle kohta, nagu politsei olevat kutsutud

tunde hiljem. Pigem on süüdistatava ja tunnistaja (süüdistatava ema) ütlused

kantud motiivist luua oma ütlustega ajaline vahe ründe ja politsei saabumise vahele,

et niimoodi näiliselt katkestada sündmuste ahel. Arvestades, et viidatud ütlused

politsei kohale kutsumise aja osas on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud

tõenditega, jätab kohus need kõrvale kui ebausaldusväärsed.

Kohus on seisukohal, et asjas on kogutud piisavalt tõendeid, millele tuginedes on

võimalik järeldada, et 04.12.2016. R.D vigastused– verine nina, huul ning hilisemalt

diagnoositud kinnine ninaluu murd –said temal tekkida kannatanu enda poolt

kirjeldatud viisil ja nende tekitajaks sai olla ainult P.P .

S.I ja H. I sõnul nemad nägid, kuidas tumedas autos, mille juurde 04.12.2016.a õhtul

P.P suundus, olnud mees väljus ning lõi P.P jalaga kõhtu, järgnes väike kähmlus või

rüselus. Ka P.P sõnul, kui läks eemal pargitud sõiduki juurde, sai auto juures seisnud

meesterahvalt jalalöögi kõhtu, oli rüselus, löömist ei olnud, mees sai oma autosse

ning sõitis ära. S.I sõnul oli P.P kõht järgmisel päeval sinine, P.P aga kinnitas kohtus,

et tal nähtavaid vigastusi ei olnud. Välja toodud ütlused on vastuolus R.D ütlustega,

kelle sõnul ta autost ei väljunud ning turvavöö oli kogu intsidendi ajal kinni.

S.I , H. I ja P.P kirjeldus, et rüselus toimus ainult autost väljaspool ei haaku A.I poolt

peale sündmust R.D sõidukist tehtud fotodega, millistelt on näha selge mudane

määrdumus R.D sõiduauto roolil. Juhul, kui sündmused oleksid toimunud

tunnistajate S.I ja H. I ning süüdistatava poolt kirjeldatud viisil, ei oleks saanud

sõiduauto rool kuidagi mudaseks saada. Sõiduautosse juhi kohale istudes puudub

sõiduki juhil igasugune vajadus tõsta oma jalga üle rooli, mille tulemusena võiks pori

sõiduauto roolile kanduda. Reaalsuses oleks selline juhikohale sisenemine

vaieldamatult mõeldamatu ja mitte usutav. Arvestades A.I poolt tehtud

5 (21)

1-17-5617

sündmuskoha fotodega ning neilt nähtuvate jälgedega (enamasti lumine pinnas,

väheselt paljastunud pinnas), saanuks pori kanduda sõiduauto roolile ainult sellisel

juhul, kui rooli on tabatud porise jalanõuga. Fikseeritud määrdumus roolil toetab R.D

versiooni sündmuste käigust, nimelt, et teda rünnanud isik lõi teda, kui ta istus auto

juhikohal, jalaga, mille käigus lööja jalg tabas ka sõiduki rooli ja selliselt tekkisid ka

porijäljed roolile. Samuti tunnistajate ja P.P sõnul süüdistatav kukkus selili ning

seda, et kannatanu oleks kukkunud ei ole keegi väitnud ehk on arusaamatu, kuidas

saanuks pori kanduda kannatanu enda vahendusel sõiduauto roolile.

Arvestades, et fotol olev määrdumine on vaid osaliselt kuivanud - tl 29 ülemisel

pildil näha kuivamata veepiisk, alumisel pildil rooli keskosal kuivamata nired - ei

saanud selline määrdumine tekkida ajaliselt väga palju enne fotode tegemist ehk ei

ole usutav, et need jäljed olid kannatanu sõiduauto roolil ka enne P.P ja R.D vahel

toimunud kontakti.

Ka kinnitavad tunnistajate ütlused, kes nägid kannatanut vahetult pärast tema

kontakti P.P-ga, tema vigastusi ja nende värskust, kaudselt, et P.P sai olla

ainukeseks isikuks, kes tekitas kannatanule tunnistajate poolt nähtud vigastused.

P.P ka ise kinnitas, et kui läks R.D auto juurde, st enne intsidenti, ei näinud

kannatanul vigastusi.

P.P, S.I ja H. I ütlusi selle kohta, et kui nad politsei saabudes läksid I.I juurde, ei

näinud nad kannatanu R.D

näol mingeid vigastusi tuleb lugeda

mitteusaldusväärseteks ja heita kõrvale. Kohtu hinnangul on need ütlused vastuolus

kohale saabunud ja kohtuistungil üle kuulatud politseiametniku ütluste ning nii

kohapeal, kui ka hiljem tehtud fotodega kannatanust, kus on selgelt näha, et isiku

näol on vigastused. Isegi, kui kannatanu pärast politsei saabumist ja tema näost

fotode tegemist ning enne tunnistajate S.I ja süüdistatava I.I juurde saabumist enda

näo verest puhastas, on 04.12.2016.a ajamärgistusega kell 23:48 tehtud fotodelt

näha isiku näo vigastused ka peale näo puhastamist.

Oluline on siinkohal juhtida tähelepanu ka ilmsele valele H. I ütlustes selles osas, et

tema koos oma vanavanemate ja onuga pärast politsei saabumist I.I juurde läks.

Nimelt A.I loetles, et koos P.P-ga tulid X tallu tema ema ja isa. Ka P.W sõnul tulid

politsei saabumise järel X tallu P.P, S.I ja S.I. Tunnistaja S.I sõnul läksid nad X juurde

04.12.2016.a kolmekesi – P.P, tunnistaja ise ja tema abikaasa.

S.I sõnul juba P.P maja hoovis otsustati H. I jäämine sõidukisse, kui märgati kahte

sõidukit, just tema närvikava säästmiseks, seega oleks äärmiselt arusaamatu ja

eluliselt ebausutav, et tütarlaps siiski otsustati teadvalt konfliktsesse olukorda kaasa

võtta. Eeltoodule tuginedes saab kohus ainult järeldada, et H. I s 04.12.2016.a õhtul

ei läinud tegelikkuses oma onu ja vanavanematega koos I.I juurde ning isiku ütlused

selles osas ja väited kohapeal tajutu kohta on ebausutavad.

Omavahelises vastuolus on S.I ütlused ka P.W ütlustega, kelle sõnul on ta ka varem

X teed mööda O.S juurde sõitnud, ehk teab seda teed väga hästi nagu ka seda, et

tegemist on avalikult kasutatava teega, seda kõike P.W, nagu ka oma sõidu

eesmärki, selgitas enda sõnul ka S.I-le. S.I sõnul aga 04.12.2016.a heledas autos

olnud naisterahvas ei olevat teadnud, kus ta on, et on esimest korda seal. P.W

ütluste usaldusväärsuses selles osas, et ta on varemgi nimetatud teed kasutanud

kohtu hinnangul alust kahelda ei ole. Asjaolu, et isik tunneb kohalikke olusid, toetab

muuhulgas ka see, et P.W oma sõnul tundis enda auto juurde tulnud meesterahvas

6 (21)

1-17-5617

ära P.P.

Kohus jätab P.P ja S.I ütlused tähelepanuta osas, milles nende sõnul nad algselt

kahtlustasid, et nö nende maal viibinud isikuid võiksid olla vargad. Nii P.P kui S.I on

teadlikud, et X kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, mida lahutab avalikult

kasutatav tee ja mida kasutatakse regulaarselt teiste piirkonna elanike, nende

lähisugulaste ning külaliste poolt. Seega ei saa olla nende jaoks üllatuseks näha

avalikul teel liikumas sõidukeid, isegi, kui neid on seal korraga rohkem kui üks ning

hoolimata sõidukite liikumise kellaajast. S.I sõnul olevat järgmisel päeval avastatud

tema mehe tööriistakasti kadumine, P.P sõnul on neil olnud probleeme vargustega,

mistõttu paistis talle tiigi juures olnud sõiduk kahtlane, kuid mingit viidet sellele, et

tegelikkuses ka midagi kadunud oli järgmisel päeval tema ei tee. Kohus näeb isikute

sellistes ütlustes katset legitimiseerida nende poolset avaliku tee kasutamise

takistamist ja otsitud põhjendusi, miks oli nende jaoks vajalik 04.12.2016.a ühe

sõiduki selle tee blokeerimisega peatamine ning P.P poolt teise sõiduki juurde

liikumine.

Samuti jääb kohtu jaoks segaseks S.I ja P.P väide, nagu oleks eespool olnud

tumedam sõiduk seisnud tiigi juures. Tl 68 Maaameti Geoportaali väljatrükil on X

kinnistu koosseisu kuuluval katastriüksusel nr XXX tähistatud ka tiigi asukoht

(hallikasvalge laik vahetult katastriüksuse numbri juures), mis selgelt jääb

sõiduteest pigem kaugele, samas ei ole kohtus avaldatu põhjal alust arvata, et R.D

oma sõidukiga sõitis mujal, kui avalikult kasutataval teel, kaldudes sellest kõrvale

vaid sellel ajal, kui ründe eest põgenemiseks enda juhitavat sõidukit ümber keeras.

P.P-l oli ka motiiv kannatanu ründamiseks – soov lõpetada kannatanu ja tema

lähedaste poolt süüdistatava maja eest läbi mineva avaliku tee kasutamine, eriti

olukorras kus vaevalt kuu enne sündmust oli jõustunud Tallinna Halduskohtu otsus

(tl 92 – kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata jätmise määrus), mis kinnitas, et

P.P maja eest läbi viiv tee on õigustatult avalikult kasutatav tee. Asjaolu, et tegemist

on rünnaku motiiviga kinnitavad nii haldusvaidlust kirjeldavad kohtuotsused (tl 82-

92) kui ka 05.01.2017.a õiend (tl 80-81 ja pööretel), milles on toodud ära

kronoloogilises järjekorras registreeritud juhtumid, kus P.P on erinevate avaldajate

teatel takistanud enda majast mööduva avaliku (valla) tee kasutamist. Asjaolu, et

P.P ei soovi endale kuuluva kinnistu kahe katastriüksuse vahelt läbi mineva avaliku

tee avalikku kasutust kinnitavad ka 29.12.2016.a õiendile lisatud fototabeli fotod,

täpsemalt tl 75 alumine foto, tl 78 alumine foto ja tl 79 ülemine foto, millistel on

näha avalikult kasutatava tee äärde paigutatud tahvlid tekstiga eravaldus ja millistel

on keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ kujutised.

Kohus, eeltoodule tuginedes, on seisukohal, et vaieldamatult ja kahtluseta on

kinnitust leidnud, et 04.12.2016.a kella 17.00 paiku P.P ründas kannatanu R.D ning

tekitas teda rusikate- ja jalgadega lüües kannatanule tervisekahjustused – kinnise

ninaluu murru, ninal pindmise marrastuse, alahuule siseküljel pindmise marrastuse

ja verevalumi. Arvestades kannatanu vigastusi, eriti ninaluu murdu, ei ole kahtlust,

et kannatanule tekitati ka füüsilist valu. Sellega pani P.P toime KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo.

Arvestades, et P.P poolse rünnaku motiiviks ehk teo eesmärgiks oli saavutada

olukord, kus X kinnistut külastavad isikud ei kasutaks tema omanduses oleva maja

eest läbi minevat avalikku teed ning seega teadlikult kasutas kannatanu suhtes

7 (21)

1-17-5617

füüsilist vägivalda ei ole kahtlust selles, et isik pani teo toime otsese tahtlusega.

KarS § 263 lg 1 p 2

KarS § 263 lg 1 p 2 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumise toimepanemist relva või relvana kasutatava muu eseme,

lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardades.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-15-17 teo KarS § 263 järgi kvalifitseerimise osas

märkinud, et see kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid

tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise

kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime

avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud

avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab

kindlaks tegema ka mõne KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva

koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Kuid jätkuvalt on vaja tuvastada seegi,

et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (p 21). KarS §-

dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei

välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese

tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid

õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt KarS § 121 lg 1), on vajalik

kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda

just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline

täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku

korra kahjustamist (p 23).

Kriminaalkolleegium on jäänud senises praktikas väljendatud seisukohtade juurde ja

leidnud, et ka 1. juulil 2014 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt eeldab

KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle

tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse

mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse

kindlakstegemist.

Asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu tuvastamise vajalikkusele on

Riigikohus jätkuvalt rõhunud ka järgnevates lahendites: 1-16-9178/33 (p 8), 1-16-

5540 (p 23) ja 1-16-10326 (p 31).

Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 23.12.2016.a ja 24.12.2016.a

episoodide toime panemise kohaks on avalikult kasutatav X tee (Pärnu Maavalitsuse

Maavanema korraldus 09.09.2005.a nr 572-M, p 6), mis kulgeb P.P-le kuuluva X

kinnistu koosseisu kuuluva kahe katastriüksuse vahel. Registriosa detailvaate (tl 65

ja pöördel) kohaselt koosneb X kinnistu kahest katastriüksusest tunnustega XXX ja

XXX , katastriüksuste vaated tl 66 ja 67. Kriminaalasja toimikus lk 68 asuval

Maameti Geoportaali väljatrükil on tähistatud X tee ning nähtub, et nimetatud teed

kulgeb katastriüksiste XXX ja XXX vahelt.

P.P-le esitatud süüdistuse kohaselt P.P „23.12.2016.a kella 22.15 ajal /…/ lähenes

takistuse juures peatunud sõiduautole ja ähvardas autos viibinud L.S, O.C, I.I ja

alaealist last ülestõstetud raudkangiga, seejärel sisenes hoonesse ja väljus

relvataolise esemega, millega liikus sõiduauto poole sihtides relvataolise esemega

sõiduautos viibinud isikuid. L.S, O.C, I.I ja alaealine laps tundsid hirmu ja ohtu oma

elule ja tervisele /…/“ ning „24.12.2016.a kella 13.10 ajal /…/ takistas teele pargitud

8 (21)

1-17-5617

sõiduautoga teel liikumist, lähenes takistuse juures peatunud sõiduautole ja

ähvardas autos viibinud U.E ja R.D relvataolise esemega, mille tulemusel tundsid

U.E ja R.D hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele /…/.“

Süüdistuses ei ole kummalgi juhul viidatud, et sündmuste juures oleks viibinud

asjasse mittepuutuvad füüsilised isikud, keda teoga häiriti või ohustati.

09.01.2018.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule süüdistusakti täienduse, milles

on varasemat süüdistuse teksti täiendatud lõiguga: „Selliste tegudega põhjustas

süüdistatav autos viibinud isikutele hirmu ja ohtu nende elule ning tervisele,

rikkudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid,

häirides lisaks sõiduauto juhile kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja

turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud

suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat

suhtumist avalikku korda.“ Selliselt süüdistusakti täiendusest saab kohus aru, et

riiklik süüdistaja on asunud seisukohale, et P.P poolne ähvardus oli suunatud

sõiduautos viibinud isikutele.

Kohtus üle kuulatud L.S, O.C ja I.I (23.12.2016.a episood) ja U.E ning R.D

(24.12.2016.a episood) kinnitasid kõik, et tundsid samaväärselt hirmu ja ohtu oma

tervisele. Samuti saab viidatud ütlustele tuginedes asuda seisukohale, et nii

23.12.2016.a kui 24.12.2016.a relvaga või relvataolise esemega ähvardamise osas

P.P poolse ähvarduse objektiks oli temale kuuluva maja läheduses sõiduteel olnud

sõiduk koos selles viibinud isikutega. Tunnistajad ei teinud viiteid, nagu oleks P.P

kuidagi täpsemalt viidanud mingile konkreetsele isikule seltskonnast, kelle vastu

ähvardus oli suunatud. Sõrgkangiga 23.12.2016.a sõiduauto juures viibides olevat

P.P otsesõnu suhelnud sõiduki juhi ehk O.C-ga, samas kinnitasid nii L.S kui ka I.I, et

P.P jättis nii ähvardava mulje, et ka nemad tundsid hirmu, rääkimata sõidukis

viibinud alaealisest, kes I.I sõnul hirmust nuttis ja palus kiiresti ära sõita. Samuti ei

ole viiteid, nagu oleks 23.12.2016.a kella 23.00 ajal X kinnistu lähedal ilutulestiku

raketiga pauku tegemise ajal viibinud talus kõrvalisi isikuid, süüdistusakti kohaselt

häiris pauk „L.S , O.C, I.I ja alaealist last.“ Samad isikud olid osalised ka varem

samal päeval X talu juures sõiduteel toimunud sündmuses ning võib asuda

seisukohale, et hilisem ilutuletiku raketiga paugu tegemine oli jätk varasemalt

toimunud vastasseisule.

Samuti viibisid mõlema korral isikud koos samas sõidukis. Arvestades nii

23.12.2016.a kui ka 24.12.2016.a sündmuste taustaga, ehk asjaoluga, et P.P-le oli

vastu meelt, et kasutatakse temale kuuluvast majast mööduvat avalikku teed, ei

saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et P.P sooviks oli ainult ühe konkreetse isiku

ja tema juhitud sõiduki takistamine ja tee edaspidise kasutuse lõpetamine, vaid isiku

tahe oli suunatud kõigi sõidukites viibinud isikute takistamisele kasutada avalikku

teed, mis tema hinnangul läbib tema kinnistut ja mille kasutus teiste inimeste poolt

teda selgelt tugevalt häirib. Seega antud situatsioonis ei omanud tähtsust kes hetkel

autot juhtis või sõidukis viibisid, vaid süüdistatava eesmärk oli takistada läbisõit.

Ka juhib kohus tähelepanu prokuröri ebajärjepidevusele. Kui süüdistusakti

täienduses on prokurör seisukohal, et P.P poolne ähvardus oli suunatud sõiduauto

juhile, siis 23.12.2016.a episoodi puhul oli sõiduautot juhtinud isikuks O.C (avaldub

O.C, L.S ütlustest), isik on aga menetlusse kaasatud tunnistaja, mitte kannatanuna.

9 (21)

1-17-5617

Kohus eeltoodule tuginedes ei näe, et asjas oleks tuvastatud asjasse mittepuutuva

füüsilise isiku olemasolu ning seega ei ole täidetud teo KarS § 263 järgi

kvalifitseerimiseks vajalikku olulist tunnust.

Arvestades kohtule esitatud dokumentaalsete ja isikuliste tõenditega on kohus

seisukohal, et P.P poolt 23.12.2016.a ja 24.12.2016.a toime pandud teod tuleb

ümber kvalifitseerida KarS § 120 lg 1 järgi.

Arvestades P.P-le esitatud süüdistuse sisu ning eelpool analüüsitud

ümberkvalifitseerimise põhjusega – puudub tegude KarS § 263 lg 1 p 2 järgi

kvalifitseerimiseks vajalik eritunnus, asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu,

kelle rahu häiriti – olid P.P-l ja tema kaitsjal kõik võimalused kaitseõiguse

teostamiseks.

KarS § 120 lg 1

KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine.

Tegemist on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamisega, mis on suunatud teises

inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavapäraselt toimub ähvardamine suuliselt või

kirjalikult, kuid on võimalik ka teoga, millest kahju tekkimist on võimalik

ühemõtteliselt järeldada. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses inimeses

hirmutunde tekitamisele, ähvardaja peab jätma mulje, et kahju tekitamine sõltub

tema tahtest ning ähvardamine moodustab koosseisu ainult juhul, kui ähvarduse

sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine, tervise kahjustuse tekitamine või olulises

ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et

süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega

elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks

hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale.

23.12.2016.a episood, tõendid

O.C kirjeldas kohtuistungil, kuidas 23.12.2016.a oldi teel tema elukaaslase L.S ema

koju, kes elab XXXs, X talus. Autos olid O.C ise, L.S , I.I ja R.T. (L.S alaealine poeg).

Sõitsid mööda avalikku teed, mis piirneb P.P-le kuuluvate kinnistutega, otseselt läbi

nende kinnistu ei sõitnud, on seda teed mööda ka varem X tallu sõitnud. Keset teed

oli pargitud sõiduauto nii, et sellest möödumine oli võimatu, jäi autoga seisma.

Majast väljunud naisterahval palus auto eest ajada, et mööduda, naine keeldus

autot liigutamast. Mõne aja pärast väljus majast meesterahvas, P.P, astus uksest

välja, vaatas, siis läks tagasi majja ja väljus, käes raudkang ja jalutas peatunud auto

juurde. O.C oma sõnul vestles P.P-ga, paludes auto eest ära ajada, et saaks edasi

liikuda, P.P keeldus. Vestluse ajal oli P.P-l raudkang käes, mida vibutas ähvardades,

justkui löömise suunas. P.P oli korduvalt öelnud, et astu autost välja ja lahendame

selle asja ära, tema autot eest ära ei aja ja ähvardas O.C korduvalt raudkangiga. P.P

lahkus peatunud auto juurest ja läks tagasi hoonesse, tunnistaja sõnul otsustas ta

natuke oodata, ehk ajab siiski auto eest ära. Veidikese aja möödudes otsustas

tunnistaja hakata mööda teed tagurdama, tagurdamise hetkel väljus P.P majast,

käes relv, jahirelv. Seda tunnistaja täpselt ei mäletanud, kas maja ees oli valgustus,

kuid tunnistaja auto tuled valgustasid majaesist ja P.P liikumist ning selgelt oli näha,

et P.P tuli ja jalutas auto poole, relv oli risti rinna peal, täies pikkuses jahirelv.

Tunnistaja otsustas sel hetkel kiiremini tagurdada, keeras esimesel võimalusel auto

teega risti ja sel hetkel nägi, kuidas P.P sihtis sõiduautot ja selles olijaid. Tunnistaja

oma sõnul tundis sel hetkel hirmu. Sai auto ümber pööratud ning läks elukaaslase

ema juurde teist teed pidi, mis läbib ka eramaad. Peale elukaaslase ema juurde

jõudmist, mõni aeg hiljem samal õhtul, kui üritati ühendust saada päästekeskusega,

ilmusid hoovi kolm autot, millest väljusid isikud, kelledest suudeti tuvastada P.P ja

tema isa ning hakkasid karjuma ja provotseerides välja kutsuma, millele tunnistaja

10 (21)

1-17-5617

sõnul ei vastatud. Seejärel isikud lahkusid ning hakkasid kinnistu piiril lõhkeaine

pakette lõhkama ja süütama.

I.I sõnul sõitis tema 23.12.2016.a koos L.S, O.C ja R.T.-ga O.S juurde, auto

eesistmetel istusid L.S ja O.C, tema ja R.T. tagaistmel. Oli kuulnud, et varasemalt on

teed blokeeritud, kuid ise seda varem kogenud ei olnud. Nagu ka O.C , kirjeldas ta,

kuidas tee oli blokeeritud, väljunud naisterahvas keeldus teed vabastamast. Samuti

kirjeldas I.I, kuidas P.P väljus majast, käes raudkang, millega vibutas auto akna

juures ja rääkis O.C-ga väga agressiivselt. I.I kirjeldas kohtuistungil detailselt P.P

käes nähtud raudkangi, tundis oma sõnul hirmu. Ühel hetkel hakati tagurdama,

rohkemat tunnistaja oma sõnul ei näinud. Kirjeldas, et tema kõrval istunud R.T. oli

öelnud, et läheme ruttu ära, ma kardan, samuti R.T. nuttis, oli väga hirmul.

Tunnistaja sõnul ei olnud avaliku tee kasutamisega probleeme enne, kui P.P sinna

elama kolis.

L.S kohtuistungil kinnitas, et 23.12.2016.a sõitis koos elukaaslase O.C, oma lapse

R.T. ja I.I-ga ema juurde jõule tähistama, kasutades X teed, mida mööda on terve

eluaja sõidetud. Haakuvalt O.C ja I.I ütlustega kirjeldab teele ette pargitud auto

juures peatumist, vestlust majast väljunud naisterahvaga, samuti kirjeldas, nagu ka

O.C, et esialgu ei olnud majast väljunud P.P-l midagi käes, siis aga võttis raudkangi,

tuli sellega O.C ähvardama, lõugas ja karjus, provotseeris, et O.C autost väljuks. L.S

oma sõnul palus P.P-l vaiksemalt võtta, et ta ei karjuks ega ropendaks. L.S sõnul oli

tema poeg R.T. sel ajal 10-aastane ja kartis väga, tal olid pisarad silmis ja raudkangi

nägemise peale karjus, et läheme kiiresti minema. L.S kinnitas, et ka tema kartis, on

küla pealt kuulnud, et P.P on agressiivne. P.P läks majja sisse, naisterahvas jäi välja,

kellega vesteldi, üritades veenda teda autot siiski eest ära ajama. Siis tuli P.P

korraks uuesti välja ja läks hoonesse tagasi. Siis hakkas O.C vaatama, kuidas

tagurdada, kui P.P tuli relvaga välja, sihtis tagurdamise ajal autot ja O.C keeras

kiirelt P.P põllumaal auto ümber ja sõitis ära. P.P ei olnud autost kaugel, ta nägi

selgelt süüdistatava käes olnud pikka relva, millest järeldas, et tegemist on

jahipüssiga. P.P sihtis relvaga auto poole, kõik kartsid, R.T. nuttis. Seejärel läksid

teist teed mööda ema juurde, kuhu üpris varsti tuldi autodega hoovi sõitma, välja

läksid R.C ja O.C, vaatama, mis toimub, algas karjumine ja räuskamine, käis suur

pauk, tunnistaja sõnul oli tema kindel, et kedagi lasti. Tunnistaja tormas ka ise välja,

kus sai teada, et oli lastud lõhkeainet, mis teeb väga suurt pauku. Sündmuse

tulemusena ei soovi R.T. enam maal käia, maja ümber ja hoovile on paigutatud

turvakaamerad, jälgitakse, et emaga oleks kõik korras.

R.C kirjeldas 23.12.2016.a sündmusi pärast seda, kui X tallu X külla olid jõudnud

O.C, L.S, I.I ja R.T. Tema sõnul õhtul oli O.C I.I-ga väljas, kui püssiga tehti üks või

kaks pauku õhku. Ei näinud, kes seal toimetasid, aga kuulda oli S.I hääli.

O.S sõnul 23.12.2016.a tema juurde tulnud O.C , L.S, I.I ja R.T. rääkisid talle

üldsõnaliselt, et neid oli relva taolise asja või relvaga ähvardatud ja isegi kangiga,

toimunust olid kõik häiritud, kõige rohkem lapselaps.

W.G selgitas kohtus 23.12.2016.a sündmuste osas, et tuli madal heledat värvi auto,

milles oli L.S ja tema elukaaslane, palus neil teist kaudu sõita, kuna tee läheb

hoovist läbi ja sõidetakse WC akna alt läbi. Tema sõnul tollel päeval tee takistatud ei

olnud. Tunnistaja kinnitas, et neil on majapidamises õhupüssid, mis on tema omad,

neid kasutatakse märki laskmiseks ja lindude peletamiseks nii tema kui tema

elukaaslase P.P poolt. Majapidamises on olemas ka raudkang. W.G sõnul

11 (21)

1-17-5617

23.12.2016.a tema ei mäleta, et P.P oleks õues käinud, oli tol päeval haige.

P.P sõnul oli ta 23.12.2016.a õues ja tal oli raudkang käes, kuid rääkimise ajal ei

tõusnud kang üle puusa kõrguse, ei vehkinud sellega. Relva käes ei olnud. Tunnistas

sel päeval läbipääsu takistamist. Seda ei mäleta, kas ajas auto eest ära, arvas, et

teine auto läks minema.

24.12.2016.a läbiotsimismääruse (tl 33-36) alusel on teostatud läbiotsimine X

kinnistul, mille kohta on ka koostatud protokoll koos fototabeliga (tl 37-53).

Läbiotsimisprotokolli kohaselt 24.12.2016.a klaasuksest eesmisesse avatud ruumi

sisenedes leiti soojustuspaki Rock Wool najalt nõjatumas puidust raamiga õhupüss

(pakendati pakendisse nr 1) ja selle kõrvalt maast metallist raudkang (sõrg), mis

pakendati pakendisse nr 2. Fototabeli fotol nr 6 (tl 42) on läbi akna pildistatud ruumi

ja näha on ruumis püsti seisvad Rock Wooli pakid ning neist kõige vasakpoolsema

najal pruuni värvi relv. Fotodel nr 7-10 (tl 43-45) on nimetatud relva pildistatud

lähemalt. Järgneval fotol nr 11 on näha pruuni õhkrelva ja sõrgkangi omavaheline

paiknemine, fotodel nr 12 ja 13 on sõrgkangi pildistatud lähemalt (tl 46-47).

03.02.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli (tl. 54-63) kohaselt on leitud pruuni värv

puidust kabaga relva näol tegemist õhkrelvaga CAMO CADET XXX (fotod nr 1-4, tl

54-55). Leitud pneumorelva kaliiber on 4,5.mm (tl 54 4.a teine lause) ja tl 55 foto nr

2) ja Relvaseaduse (RelvS) § 18 lg 1 p 2 kohaselt on piiramata tsiviilkäibega relvaks

kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasaarvatud) pneumorelv, seega tegemist on

piiramata tsiviilkäibega relvaga.

Arvestades L.S ja O.C kirjeldusega relvas, mida nad 23.12.2016.a õhtul oma sõnul

P.P käes nägid, vastab kohtu hinnangul 24.12.2016.a läbiotsimisel leitud relvadest

kirjeldusele just pneumorelv CAMO CADET 04-1C-x. Mõlemad isikud viitasid, et P.P

käes olnud relv nägi välja nagu jahirelv ning asjatundmatule silmale pealiskaudsel

vaatlusel meenutab pneumorelv CAMO CADET, tema suurust ja üldist välimist

arvestades, tõepoolest jahirelva.

Kohtu hinnangul eelviidatud tõenditega on kinnitust leidnud, et 23.12.2016.a kella

22:15 ajal suundusid O.C, L.S, I.I ja alaealine R.T. XXXs asuvasse X tallu, kasutades

selleks avalikult kasutatavat teed (vt selles osas kohtuotsuse lk 7, 5. lõik). Jõudnud X

talu juurde avastati, et tee on blokeeritud ning talu elanikud ei nõustunud teed

vabastama ja sõidukit läbi laskma. Selle asemel P.P haaras oma majapidamises

olnud raudkangi ja suundus see käes peatunud sõiduki juurde, mille juures O.C

seletusel ning L.S ja I.I kinnitusel vehkis autot juhtinud O.C-ga rääkimise ajal

ähvardavalt raudkangiga. O.C sõnul oli kang käes löögivalmis, I.I ja L.S sõnul

provotseeris P.P O.C autost väljuma, et „asjad ära klaarida“. O.C ja L.S sõnul mingi

hetk P.P läks majja ning naases, hoides käes relva, mille suunas toruga selleks

hetkeks juba eemale tagurdava sõiduki poole ja sihtis sõidukit. Kohtuistungil üle

kuulatud O.C, L.S ja I.I kinnitasid, et tundsid hirmu, nii sel ajal, kui P.P sõrgkang käes

sõiduki juures seistes argessiivselt suhtles samal ajal kangiga vehkides, autos

viibinud alaealine oli nii hirmul, et puhkes nutma ja on kuni senimaani kogetust

häiritud, ega soovi enam maal vanaema juures käia. O.C ja L.S sõnul tundsid nad

hirmu, kui nägid, kuidas majast nende arusaamist mööda jahirelva käes hoidev P.P

relva nende poole suunas ning sõidukit sihtis.

Nagu eelpool viidatud, on KarS § 120 lg 1 objektiivne koosseis täidetud, kui

süüdistatav paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige

12 (21)

1-17-5617

ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale.

Arvestades, et kahe perekonna vahel olid suhted pingelised olnud sündmuse

toimumise hetkeks umbes paar aastat ning 2016.a detsembri kuu alguses oli

toimunud vägivaldne sündmus L.S pereliikme ja P.P osalusel, samuti, et P.P oli enne

relvaga majast väljumist ja selle sõiduauto poole suunamist ja sõiduauto sihtimist

olnud verbaalselt agressiivne, samal ajal vehkides käes oleva sõrgkangiga, oleks

kohtu hinnangul sellises olukorras iga inimene kes oleks sattunud sellisesesse

situatsiooni tundnud hirmu.

Eelviidatud tõenditele tuginedes, on kohus seisukohal, et ähvardus kahjustada teiste

tervist on P.P poolt täide viidud teoga. Selliselt majast relvastatult väljumist ja

relvaga sõiduki ning selles viibinud isikute sihtimist ei ole võimalik tõlgendada muul

viisil, kui ähvardusena, mida sõidukis viibinud isikud võtsid ähvardusena põhjustada

neile tervisekahjustusi. Samasuguse ähvardusena on isikutele mõjunud ka P.P

poolne sõiduauto kõrval sõrgkangiga vehkimine ning ähvardamiseks kasutatava

relva veelgi ohtlikuma vastu vahetamisega P.P manifesteeris veelgi oma tahet

tekitada teel takistuse tõttu peatunud sõidukis viibivates isikutes hirmutunnet.

Kohus jätab ilmselgelt ebausutavatena kõrvale W.G ütlused osas, milles tema väitel

23.12.2016.a P.P majast ei väljunud ja oli kodus haige. P.P oma ütlustes kinnitas

23.12.2016.a sündmuse toimumise ajal raudkang käes väljas olemist ning peatunud

sõidukit juhtinud isikuga suhtlemist.

P.P ja W.G mõlemad kohtuistungil avaldasid, et nende hinnangul I.I-d ajavad kiusu,

samas aga ei toonud välja ühtegi arvestatavat argumenti, miks peaksid naabrid

sellisel viisil kiuslikud olema.

Arvestades, et teevaidlusega seoses olid perekondade vahelised suhtes jahenenud

(nt R.D sõnul varasemalt käisid pered ikka üksteisel abis, mis aga muutus pärast X

kinnistu omandamist), ei saanud I.I-d teada, kas ja milliseid relvi P.P majapidamises

võib leiduda. Isegi kui arvestada, et L.S sõnul on paugutamisi varem olnud, ei oleks

saanud I.I-d kuidagi piisava täpsusega kirjeldada just sellise üldkujuga relva, mida

nad oma sõnul nägid 23.12.2016.a P.P käes ning mis 24.12.2016.a läbiotsimise P.P

valdusest ka leiti. Nimetatud aga kaudselt kinnitab O.C, L.S ja I.I poolt kirjeldatud

sündmuste toimumist.

Kõik sündmuses osalenud isikud tunnistasid konflikti toimumist, samas keegi ei

viita, nagu oleksid sõidukis olnud isikud olnud kuidagi agressiivsed P.P või W.G

suhtes, ehk puudub alust arvata, et sõidukis viibinud inimesed kuidagi oma

käitumisega provotseerisid P.P.

Küll aga oli P.P-l motiiv süüteo toimepanemiseks. Nimelt näitavad 29.12.2016.a

õiendile lisatud fototabeli fotod, täpsemalt tl 75 alumine foto, tl 78 alumine foto ja tl

79 ülemine foto, millistel on näha avalikult kasutatava tee äärde paigutatud tahvlid

tekstiga eravaldus ja millistel on keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ kujutised,

ilmekalt, et ka pea kaks kuud pärast Tallinn Halduskohtu otsuse jõustumist ja päevi

pärast 23 ja 24.12.2016.a sündmusi ei olnud P.P aktsepteerinud tõsiasja, et temal

puudub õigus keelata avaliku tee kasutamist. Asjaolu, et tegemist on rünnaku

motiiviga kinnitavad nii haldusvaidlust kirjeldavad kohtuotsused (tl 82-92) kui ka

05.01.2017.a õiend (tl 80-81 ja pööretel), milles on toodud ära kronoloogilises

13 (21)

1-17-5617

järjekorras registreeritud juhtumid, kus P.P on erinevate avaldajate teatel takistanud

enda majast mööduva avaliku (valla) tee kasutamist.

Ilutulestiku kasutamine tähtsündmuste puhul on perekonniti tavapäraseks ja

üldjuhul pakub ilutulestiku jälgimine silmailu ka lähiümbruse elanikele. 23.12.2016.a

hilisõhtul ilutulestikurakettide õhkimise või süütamise eesmärgiks oli kohtu

hinnangul aga kinnistada X kinnistul viibivate isikute arusaama sellest, et X taluga

seotud inimesed ei soovi, et kasutataks kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste

vahelist avalikku teed.

Kohtu hinnangul annavad 23.12.2016.a sündmuse tuvastatud asjaolud alust asuda

seisukohale, et P.P-l oli motiiv tema maja eest mööduvat avalikku teed kasutanud

isikute ähvardamiseks ning, et P.P pani teo toime kavatsetult. P.P-le olid sõidukis

viibivad isikud teada, samuti nende poolt majast mööda sõitmise põhjus. Kohtu

hinnangul ei saanud P.P-l olla kahtlust selles, et oma eesmärgi saavutamiseks, ehk

majast mööduva avalikult kasutatava tee kasutamise peatamiseks, temal puuduvad

muud vahendid, kui tee kasutajate ähvardamine selliselt, et nad tunneksid ohtu

vähemalt oma tervisele, kui mitte ka elule ja varale, ehk tema eesmärgi

saavutamiseks oli KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu täitmine hädavajalik.

Kohus jätab siinkohal tähelepanuta P.P väite, et tema ei tundnud O.C. O.C sõnul on

tema korduvalt ka varem kasutanud X talu külastamiseks X teed. Arvestades, et ta

on L.S elukaaslane, siis vähemalt enamasti, kui mitte alati ka L.S seltskonnas.

Asjaolul, kas P.P ja O.C oli varem nö ametlikult tutvustatud või mitte ei ole kohtu

hinnangul siinkohal tähtsust, eelnevad asjaolud annavad kohtu hinnangul piisavalt

alust seisukohale, et P.P oli teadlik 23.12.2016.a tema maja juures peatunud sõiduki

juhi seotusest X taluga.

24.12.2016.a episood, tõendid

W.G selgitas, et 24.12.2016.a oli parkinud auto risti teega, kuna tema sõnul ei

mahtunud seda kuskile mujale parkima. Algselt ütles põhjuseks, et oli lumi,

prokuröri viitel, et päevast esitatud piltidel ei ole kübetki lund näha, avaldas, et

muud moodi ei saanud parkida pori tõttu. Tuli üks auto, oli ise kaugel, tiigi ääres,

kedagi auto juures ei olnud, auto tagurdas ja pööras ümber, keegi nendega

rääkimas ei käinud. Arvas, et tegemist on sugulase H. I autoga. P.P oli sel ajal väljas,

võimalik, et tal oli õhupüss käes, et linde hirmutada, kes maja küljest Makroflexi

nokivad. Auto ajas tee pealt ära siis, kui politsei käskis ja parkis selle ukse ette.

Tunnistaja sõnul kasutavad I.I-d majast mööduvat teed kiusu pärast. Kohus näitas

tunnistajale fotot majast ja selle juurde pargitud autodest (tl 19), tunnistaja arvates

on selline sõidukite parkimine õige, ei saanud muud moodi sõidukeid parkida.

Mõlemad autod kuuluvad P.P-le.

29.12.2016.a õiend koos fotodega (tl 73-79), täpsemalt tl 76 ülemine foto annavad

alust kahelda W.G ütluste tõepärasuses, eriti, kui siia kõrvale tuua Maa-ameti

Geoportaali väljatrükk (tl 68). W.G sõnul oli tema sel ajal, kui maja juurde tuli auto,

tiigi ääres, Maa-ameti Geoportaali väljatrüki kohaselt jääb tiik maja juurest X

kinnistu poole vaadates paremat kätt ehk kõrvalhoone/laudahoonega hoonestatud

katastriüksusele. Tl 76 ülemine foto näitab selgelt, et tiigi ääres viibijal on võimatu

näha majast ja kõrvalhoonest maanteepoole jäävat sõiduteed, kuna

kõrvalhoone/laut varjab vaate täielikult. Samuti, tl 19-21 olevad fotod on pildistatud

14 (21)

1-17-5617

R.D juhitud sõidukist vaatega muuhulgas nö tiigi poole (järeldub taaskord fotode

kõrvutamisel Maa-ameti Geoportaali väljatrükiga tl 68), mille juures väidatavalt W.G

oli. Fotodelt ei ole näha ei tiiki ega võimalikku selle juures viibivat inimest ja seda

seetõttu, et vaate varjavad teele selle blokeerimise eesmärgil pargitud sõidukid.

Seega ei ole usutav, et W.G 24.12.2016.a sündmuseid nägi, vähemalt mitte sellest

vaatekohast, kus ta enda sõnul viibis.

Kõrvutades W.G ütlusi R.D ja U.E ütlustega, saanuks W.G näha tagurdava sõiduki

ümberpööramist sellisel juhul, kui ta näinuks sündmusi vähemalt maja juurest.

Nimelt nii R.D kui ka U.E sõnul pöörasid nad auto ümber alles teise majani jõudes,

mis jääb aga P.P majast ca paarisaja meetri kaugusele (Maa-ameti Geoportaali

väljatrükk tl 68), tiigi juurest vaadet takistava kõrvalhoone/lauda taha. Kohtu

hinnangul tuleb nimetatud vastuoludele tuginedes W.G ütlused täielikult kõrvale

jätta. Arvestamata ei saa jätta siinkohal võimalusega, et W.G on oma ütlustes

tegelikkust moonutanud oma X ja X soodsamas suunas.

R.D sõnul sõitis 24.12.2016.a koos U.E-ga maale, oli kuulnud, et eelmisel päeval oli

olnud tee blokeeritud ja oli toimunud relvaga ähvardamine, siiski oma sõnul ei

uskunud, et tee võiks blokeeritud olla. Teed läbida ei saanud, see oli blokeeritud,

maja juures olid kaks autot risti, ekstra tee blokeerimise eesmärgil pargitud. Jäi

seisma ja tegi paar pilti, hakkas tagurdama, sai 20-30 meetrit tagurdada, kui nägi

kedagi majast väljumas, käes mingi asi ja sihtis. R.D sõnul sai aru, et majast

väljunud isikuks oli P.P, Kui nägi, et sihitakse, tundis hirmu, kuna oli 04.12.2016.a

juba olnud kokkupõrge temaga ja olles kuulnud ka eelmisel õhtul relvaga sihtimisest

andis rohkem gaasi. Kartis nii enda kui ka autos olnud vennanaise tervise pärast.

Sõitsid teist teed mööda ema juurde, kus üritasid helistada hädaabisse, korduvalt

said ühenduse Läti hädaabiga, viimaks ühendati Eesti omaga. R.D sõnul tekkisid

probleemid tee läbimisega siis, kui S.I-d ostsid X kinnistu.

U.E sõnul sõitis 24.12.2016.a R.D-ga koos X tallu, et minna külla seal alaliselt

elavale O.S-ile , oli autos kaasreisijana. Tema on alates 1994 aastast seda teed

mööda käinud X talus, muud teed ei teadnud. Oli kuulnud, et varasemalt on olnud ja

ka eelmisel õhtul olid teel takistused. Jõudsid talu juurde, seal on vasakul pool maja

ja paremal pool hoone ja tee täitsid kaks järjestikku asuvat autot. Neist mööda

sõitmiseks oleks pidanud kindlasti sõitma teise kinnistule. Jäädi seisma ja oodati,

lootes, et ehk keegi näeb ja tuleb majast välja, ise autost väljumise mõtet ei olnud,

R.D oli lausa keeldunud väljumast, viidates varasemalt toimunud intsidendile.

Ootasid umbes viis minutit, siis otsustasid tagasi minna. R.D hakkas tagurdama, oldi

majast jõutud kõige rohkem 50 meetri kaugusele, kui U.E nägi majast meest

väljumas, pikemat kasvu, tumedates riietes. Seejärel kannatanu samaaegselt

kirjeldab ja näitab: „Ta tuli välja ja tema ainuke liigutus oli, ta võttis käe ja tegi nii

(tõstab näitlikult käe palgesse) ja tal oli käes tume asi. Kannatanu sõnul tema jaoks

selline liigutus „ei olnud mitte midagi muud kui ainult relv. Relva hoidis niimoodi

käes pikalt, kannatanu arvas oma sõnul, et ta ei suuda sihikuga sihtida nii hästi ja

sellepärast hoiab relva nii pikalt käes. U.E sõnul ärgitas ta R.D veel kiiremini

sõitma, kuigi liiguti tagurpidi ja teeolusid arvestades juba nii kiiresti kui võimalik. U.E

sõnul tundis ta hirmu, ohtu enda elule ja tervisele, kuna relvaga sihiti nii pikalt,

süüdistatav rahulikult võttis relva ja suunas selle ainult ühes suunas.

P.P sõnul 24.12.2016.a tema ei näinud oma hoovis ühtegi autot. Läks välja ja nägi

tagurpidi sõitvat autot, see oli 150-200 meetrit eemal, vaatas autot läbi õhupüssi.

Arvas, et see on X, kellel on väga-väga sarnane auto. Autode teele parkimise osas

15 (21)

1-17-5617

märkis, et need võisid olla tõepoolest teele pargitud, kuna tee ääred olid väga

pehmed.

Prokurör esitas kohtule kolm fotot (tl 19-21, millistest esimesel on näha sõiduauto

armatuuril kellaaeg 12:59 ja kuupäev 24.12.2016. Läbi sõiduki esiklaasi on fotol

näha vasakul pool osa hoonest, paremal pool ridamisi üksteise kõrvale pargitud

tumedat ja heledat sõiduautot. Maa fotol on lumevaba, otseselt veeloike ei paista.

Sõiduki aknaklaasil, läbi mille on pildistatud on näha vihmapiiske. Järgneval fotol (tl

20O on foto keskosas näha taas kaks ridamisi üksteise kõrvale pargitud autot. Näha

on, et heledama auto tagaosa juurest algab teeäärne taimestik, tumeda sõiduki nina

on foto tegemise koha vaatepunktist vaadates hoone katusealusest ca poole

sõiduauto pikkuse kaugusel. Viimaselt fotolt (tl 21) on selgesti aru saada, et tume ja

hele sõiduauto on teele pargitud selliselt, et neis on maja poolt täiesti võimatu

mööduda ning heleda sõiduki tagant möödumiseks tuleb sõita sõiduteelt välja

põllule.

Kõigil fotodel puudub nn ajatempel, mille alusel oleks võimalik nende tegemise aega

kindlaks määrata. Esimese foto (tl 19) tegemise aega on võimalik tuvastada fotol

nähtava armatuurlaual kuvatud informatsiooni põhjal. Arvestades fotodel nähtavate

maja juures asuvate igapäevaste esemete paiknemisega ning ka fotol nähtavate

sõidukite omavahelise paiknemise ning nende välimuse põhjal on kohus seisukohal,

et kahtlust ei ole selles, et kõik kolm fotot on tehtud samal ajal lühikese

ajavahemiku jooksul, ehk 24.12.2016.a kella 13.00 paiku, mil R.D ja U.E oma sõnade

kohaselt olid teel mööda X teed X tallu ja tee oli X talu juures blokeeritud, asjaolu,

mida on nimetatud fotodelt võimalik ilma igasuguse kahtluseta tuvastada.

P.P kohtuistungil kinnitas, et 24.12.2016.a oli õues, õhupüss käes ja nägi mööda

teed tagurdades eemalduvat sõidukit, mille arvas olevat oma X sõiduautoks ja mille

tuvastamiseks vaatas sõidukit läbi õhupüssi sihiku, sest sõiduk oli temast 150-200

meetri kaugusel. Sellise sisuga ütlused on vastuolus R.D ja U.E ütlustega esiteks P.P

ja sõiduki vahelise distantsi osas. I.I sõnul oli ta tagurdanud kuni 30 meetrit, U.E

sõnul aga mitte rohkem kui 50 meetrit, kui majast väljus P.P.

Arvestades, et U.E suutis ka kohtuistungil kirjeldada majast väljunud isikut üpris

detailselt – tumedates riietes tumedate juustega meesterahvas ning I.I tundis

väljunud isikus ära P.P, lisaks, et tunnistajad said aru, mis ese oli P.P käes, on

usutav, et R.D poolt juhitud sõiduki ja majast väljunud P.P vaheline distants ei olnud

rohkem kui 50 meetrit.

P.P sõnul jälgis ta tõepoolest sõidukit enda käes oleva relva sihikust, kuid ainult

selleks, et veenduda, kas tegemist on tema X autoga. Kohus P.P sellise käsitlusega

toimunust ei nõustu. Selle kindlaks tegemiseks, kas majast eemale tagurdav sõiduk

kuulub sugulasele või mitte on tunduvalt sobivamaks viisiks võtta telefon ja

helistada.

Kui mingil põhjusel aga siiski otsustatakse tõepoolest sõidukit vaadata läbi käes

oleva õhkrelva sihiku siis piisab igasuguse kahtluse kõrvaldamiseks vaid vaadata

sõiduauto numbrit, milleks kuluvat aega võib hinnata sekundites. P.P aga nii-öelda

hoidis eemalduvat sõidukit kirbul, nagu on aru saada U.E ütlustest. Nimelt U.E sõnul

P.P väga rahulikult ja pikalt sihtis relvaga nende suunas, viidates ka, et relval oleva

sihiku tõttu tekkis temal arvamus, et P.P ei suuda sellega korralikult sihtida.

Siinkohal on kohtu hinnangul taaskord P.P esitanud asetleidnud sündmuste

16 (21)

1-17-5617

asjaolusid selliselt, et leida õigustusi oma teole – tagurdava sõiduki sihtimisele

relvast.

R.D ja U.E sõnul, nähes, et neid sihitakse relvast, tundsid hirmu. R.D-l oli juba

varasemast olemas kogemus ja teadmine P.P vägivaldsusest (04.12.2016.a

episood), samuti olid nii R.D kui U.E kuulnud eelmise päeva konfliktist ja

ähvardamisest. Eeltoodule tuginedes kohtu hinnangul P.P pani ähvardamise ehk

kahju tekitamise kavatsuse teadvustamise toime konkludentse teoga. Arvestades

perekondade vaheliste pingestunud suhetega, 04.12.2016.a toimunud rünnakuga ja

23.12.2016.a intsidendiga, olid nii R.D kui ka U.E, nähes P.P sihtimas relvaga

sõiduautot, milles nad viibisid, õigustatud viidatud teost ühemõtteliselt järeldama, et

neid ähvardatakse vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. Samasugusele

järeldusele jõuaks samasuguses olukorras ka keskmine kõrvaline isik.

24.12.2016.a läbiotsimismääruse (tl 33-36) alusel teostatud P.P elukoha läbiotsimise

protokolli (tl 37-60) läbiotsimise käiku kirjeldava osa kohaselt leiti muude esemete

kõrvalt soojustuspaki RockWool pealt teine musta värvusega plastikmaterjalist

õhupüss Norica koos sellele kinnitatud optilise sihikuga. Läbiotsimisprotokollile

lisatud fototabelis (tl 48-49) on fikseeritud õhupüssi leidmise koht ning pildistatud

relva koos sellele kinnitatud optilise sihikuga mõlemast küljest. Relva üldkuju (st

optilise sihikuga), U.E ja P.P ütlusi arvestades, oli just õhkrelv Norica 24.12.2016.a

P.P-l käes ja mille ta suunas tema majast eemale tagurdava sõiduki suunas.

03.02.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli (tl. 54-63) kohaselt on 24.12.2016.a P.P

elukohast leitud optilise sihikuga musta värvi plastikust kabaga ja musta värvi

relvarauaga õhkrelva näol tegemist õhkrelvaga NORICA DRAGON EVOLUTION MAX

(tl 56-58, fotod nr 5-11), mille kaliiber on 4,5 mm (foto nr 7, tl 57). Relvaseaduse

(RelvS) § 18 lg 1 p 2 kohaselt on piiramata tsiviilkäibega relvaks kuni 4,5-

millimeetrise kaliibriga (kaasaarvatud) pneumorelv, seega tegemist on piiramata

tsiviilkäibega relvaga.

Ka 24.12.2016.a episoodi puhul oli P.P motiiviks mõjutada ähvarduse objekte

lõpetama avaliku tee kasutamine. Nimetatud soovi kinnitavad 29.12.2016.a õiendile

lisatud fototabeli fotod, täpsemalt tl 75 alumine foto, tl 78 alumine foto ja tl 79

ülemine foto, millistel on näha avalikult kasutatava tee äärde paigutatud tahvlid

tekstiga eravaldus ja millistel on keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ kujutised,

mis selgelt loovad kuvandi, et märkidest alates viibitakse erakätes oleva kinnistu

territooriumil, millel viibimine on mittesoovitav, mitte aga avalikult kasutatavalk

teel. Lisanduvalt kinnitavad nii haldusvaidlust kirjeldavad kohtuotsused (tl 82-92)

kui ka 05.01.2017.a õiend (tl 80-81 ja pööretel), milles on toodud ära kronoloogilises

järjekorras registreeritud juhtumid, kus P.P on erinevate avaldajate teatel takistanud

enda majast mööduva avaliku (valla) tee kasutamist, P.P-l motiivi olemasolu.

Kohus on seisukohal, et 24.12.2016.a toimis P.P otsese tahtlusega. Arvestades

perekondade vaheliste pingeliste suhetega ning juba aset leidnud konfliktidega,

pidanuks P.P vähemalt möönma, et enda käes oleva relva suunamine tagurdades

eemalduva sõiduki suunas ning selle pikemaaegne jälgimine, relv palgesse tõstetult,

mõjub sõidukis viibivatele isikutele ähvardusena, mille täideviimist on alust ka karta.

Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud P.P poolt 24.12.2016.a

kella 13.00 paiku KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemine.

17 (21)

1-17-5617

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd

välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset

omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste

aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise

kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt.

P.P-l olid olemas kõik võimalused normipäraselt käituda. Siiski on ta otsustanud

takistada endale kuuluva kinnistu kahe katastriüksuse vahel kulgeva avaliku tee

kasutamist teiste isikute poolt ning võtnud selleks kasutusele äärmuslikud meetodid

– vägivalla ja ähvardamise. Kohus on seisukohal, et P.P on talle ette heidetud tegude

toimepanemises süüdi. Puuduvad asjaolud, mis annaks alust kahelda P.P

süüvõimelisuses, samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Õigusvastasus

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku,

muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv

ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate

õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi

ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu,

tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda

õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastatust välistavate asjaolude

esinemist. Kohus on seisukohal, et P.P-le ette heidetud ja kohtu hinnangul

tõendamist leidnud teod, mis on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 ja KarS § 120 lg 1

järgi, tuleb lugeda õigusvastasteks.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb

kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam

ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja

võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud

korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse

kergendamiseks.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü

suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Käesolevalt

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava

huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. P.P huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas

isiku süü talle etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma

kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatu on kohus vastuvaidlematult tuvastanud.

Seejärel tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt

etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle

18 (21)

1-17-5617

tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade

kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu ja

tervise mitteohustamisele tulevikus. Kohus peab prognoosima milline karistus on

efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu

ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes

vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o

süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o

teo toimepanija isoleerimist.

KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest on

seadusandja sanktsioonina ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse.

Prokurör taotles, et kohus karistaks P.P KarS § 121 lg 1 järgi üheaastase

vangistusega, 23.12.2016 ja 24.12.2016.a toime pandud tegude osas palus prokurör

kohtul karistada P.P 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega (KarS § 263 lg 1 p 2

kvalifikatsioonist lähtudes), liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mille

kandmiselt isik tingimuslikult vabastada 1 aasta ja 3 kuuse katseajaga ühes isiku

allutamisega käitumiskontrollile. Lisaks palus prokurör kohtul kaaluda

lähenemiskeelu kohaldamist või alternatiivselt määrata P.P-le lisakohustus KarS § 75

lg 2 p 7 alusel katseajal mitte suhelda I.I-ga.

P.P karistusregistri väljatrüki kohaselt (tl 96) temal kehtivad karistused puuduvad.

Kriminaalkorras P.P varem karistatud ei ole. Kriminaalmenetluse käigus karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Isiku maksustava tulu kohta koostatud tõendi (tl 97) kohaselt Maksu-ja Tolliametil

puuduvad andmed P.P tulude kohta. Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme teatise (tl 98) kohaselt 2015. aastal oli P.P sissetulek 0 eurot.

Kohtuistungil selgus, et P.P töötab X OÜ-s juhatuse liikmena, mida kinnitab ka

kohtule esitatud OÜ X registrikaardi väljatrükk (tl 64). Arvestades, et P.P töötab

noores ettevõttes (esmakanne 25.02.2015.a), mille rahavood on kohtule teadmata

ning tema perre on sündinud laps, puudub kohtul kindlustunne P.P-l rahalise

karistuse tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu osas. Kui aga isikule

mõista rahaline karistus, mida ta nagunii tasuda ei suuda, siis kaotab selline karistus

nii oma eripreventiivse mõju isikule kui ka oma mõtte. P.P-le on esitatud süüdistus

kahe paragrahvi järgi kokku kolmes episoodis, kusjuures kannatanuteks on kõigi

episoodide puhul olnud ühe perekonna liikmed ja lähedased. Eeltoodule tuginedes

on kohus veendunud, et P.P-le rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud.

KarS § 121 lg 1 järgi on P.P-le esitatud süüdistus ühes episoodis, milles oli üks

kannatanu. Kannatanu vigastused ei olnud väga tõsised (pindmised marrastused,

verevalum ja kinnine ninaluumurd), mis oleks nõudnud intensiivset kirurgilist

sekkumist. Teisalt kannatanu ei provotseerinud süüdistatavat, tal puudus isegi

võimalus ennast aktiivselt rünnaku eest kaitsta. Arvestades ka, et P.P tegu toime

pannes tegutses pigem oportunistlikult, kasutades ära nii-öelda avanenud

võimalust, hindab kohus tema süüd pigem suureks.

KarS § 120 lg 1 järgi on P.P-le esitatud süüdistus kahes episoodis, mis on toime

pandud järjestikustel päevadel, kannatanuteks, nagu märgitud eespool, ühe

perekonna liikmed ja nende lähedased. Kohtus kannatanute ülekuulamisel selgus, et

19 (21)

1-17-5617

P.P poolt toime pandud tegudel on pikaajalised tagajärjed. 23.12.2016.a teo

toimepanemise ajal sõidukis viibinud alaealine laps ei soovi kogetud hirmu tagajärjel

enam oma vanaema külastada. Samuti on X talu territooriumile paigaldatud

valvekaamerad, kuna lapsed ei ole veendunud oma talus elava ema turvalisuses.

Arvestades eelviidatud tegureid, aga ka isikule ette heidetud tegude asjaolusid,

hindab kohus siinkohal P.P süüd suureks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kohane mõista P.P-le KarS § 121 lg 1

järgi karistus sanktsiooni keskmises määras ehk 6 kuud vangistust ning KarS § 120

lg 1 järgi aga peaks karistus ületama sanktsiooni keskmist määra kuid jääma alla

maksimummäärale ehk kohaseks karistuseks on kohtu hinnangul 10 kuud

vangistust.

Kohus on seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on võimalik

saavutada karistust täielikult täitmisele pööramata. Nagu eelpoolgi välja toodud, ei

ole P.P varem kriminaalkorras karistatud, seega oleks karistuse koheselt täies

ulatuses või ka osaliselt täitmisele pööramine isiku suhtes ebaproportsionaalne.

Samas arvestades P.P poolt toime pandud tegude ohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul

kohane ka isiku karistuse kandmisest täielik vabastamine KarS § 73 alusel ehk ilma

käitumiskontrollile allutamata. Seega kohus jätab P.P-le mõistetud karistuse

tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui P.P üheaastase katseaja jooksul ei

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kuna P.P poolt toime pandud teod on olnud suunatud ühe ja sama perekonna

liikmete ja lähisugulaste vastu ning kuna X kinnistu katastriüksuste vahel kulgeb

endiselt avalikult kasutatav tee, mida I.I perekond on õigustatud kasutama X

kinnistule pääsemiseks, aitab edaspidiste konfliktsete olukordade tekkimist kohtu

hinnangul vähendada P.P-le KarS § 75 lg 2 p 7 alusel lisakohustuse määramine ehk

P.P-l kohtu määratud isikutega suhtlemise keelamine. Seega kohus keelab P.P-l

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseaja jooksul suhelda kannatanute U.E, R.D, I.I ja L.S

ning nende pereliikmetega.

Asitõendid

24.12.2016.a läbiotsimisel X kinnistul paikenvast majast leitud puidust raamiga

õhupüss Camo Cadet X (pakend 1), metallist raudkang (pakend nr 2) ja musta värvi

õhupüss Norica Dragon Evolution Max, sn X koos optilise sihikuga (pakend nr 3) on

02.02.2017.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga hoiule antud (tl 99).

Nimetatud asitõendite osas oli prokurör seisukohal, et need tuleb konfiskeerida ja

hävitada. P.P kaitsja oli seisukohal, et eelviidatud esemete konfiskeerimine ei ole

põhjendatud ning palus need tagastada. Kohtumenetluses tõusetus vaidlus

läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemete omaniku üle. 09.01.2018.a kohtuistungil

avaldas W.G (P.P elukaaslane), et õhupüssid kuuluvad talle.

24.12.2016.a läbiotsimisprotokollis (tl 38) ei ole ühtegi märget ega kommentaari ära

võetud esemete kuuluvuse kohta.

26.01.2017.a on P.P kaitsja esitanud menetlejale taotluse (tl 100) milles palub P.P-lt

20 (21)

1-17-5617

kriminaalasja uurimise käigus ära võetud kaks õhupüssi pärast uurimistoimingute

tegemist tagastada.

01.02.2017.a on menetleja vastanud kaitsja taotlusele (tl 102) selgitades, et

õhupüssid on kuriteo toimepanemise vahenditeks ja kriminaalasjas asitõenditeks.

Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul W.G ütlused, et tema on õhupüsside

omanik, ainetud, eriti, kuna isik ei ole esitanud mingeid tõendeid oma väite

kinnituseks, näiteks tema nimele vormistatud õhupüsside ostutšekk/tšekid jmt, mis

toetaks esitatud väidet.

Kaitsja poolt 26.01.2017.a esitatud avaldus viitab, et tegelikuks pneumorelvade

omanikuks on P.P.

Kohtu hinnangul on kinnitust leidnud, et puidust raamiga õhupüss Camo Cadet XXX

(pakend 1), metallist raudkang (pakend nr 2) ja musta värvi õhupüss Norica Dragon

Evolution Max, sn XXX koos optilise sihikuga (pakend nr 3) on süüteo

toimepanemise vahenditeks.

KarS § 83 lg 1 annab kohtule õiguse sellised vahendid konfiskeerida, kui need

kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kohtu hinnangul on siin KarS § 83 lg 1

kohaldamise eeldused täidetud ning on seisukohal, et puidust raamiga õhupüss

Camo Cadet XXX (pakend 1), metallist raudkang (pakend nr 2) ja musta värvi

õhupüss Norica Dragon Evolution Max, sn XXX koos optilise sihikuga (pakend nr 3)

tuleb konfiskeerida, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid ning kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

Menetluskulud

P.P-le on esitatud süüdistus teise astme kuritegude toimepanemises ning kohtu

hinnangul on isiku süü talle ette heidetud tegudes tõendamist leidnud. KrMS § 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2018.a

500 €) ehk summas 750 €. 22.01.2018.a kohtuistungil esitas kaitsja kohtule

menetluskulude nimekirja summas 600 €.

KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb P.P-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 750 €. P.P menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep

Kohtunik

21 (21)