4-17-6586/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-17-6586

Otsuse kuupäev 26.01.2018

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuist

ungi sekretär Enjar Malm

Väärteo F.I’i väärteoasi LS § järgi asi

-

224 lg 2, 242 lg 1 de

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 26.01.2018, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik F.I ning koh tuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Lõpposa

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-

13 kohus otsustas: 111, 1

Tunnistada F.I (isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxxx, töökoht , väärteokorras 12 korral karistatud, rahatrahvid tasumata, kannab käesoleval ajal xxxx Viru Maakohtu 21.12.2017 otsusega v äärteoasjas nr 4 6131 LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi mõistetud 20 päevast aresti alates 10.01.2018) süüdi LS § de 224 lg 2 ja 242 lg 1 järgi -

ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistuseks mõista arest 21 (kakskümmend üks) päeva.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt teatab maakohus F.I’ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase F.I ’i arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 19.02.2018.

Asjaolud ja menetluse käik

27.12.2017 saatis Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr 2590,17,006478 F.I kohta.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T V koostas

06.12.2017 menetlusalusele isikule F.I-le jas nr 2590,17,006478 väärteoas

väärteoprotokolli AB 1500566 (tl 3) selle kohta, et F.I 06.12.2017 kell 13.03 xxxx, liikudes xxxx suunas, xxxx juhtis mootorsõidukit registreerimismär ühes giga xxxx, kui

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l, millega ületas lubatud piirmäära. Kontrollimisel ei olnud esitada sõiduki registreerimistunnistust, kui ei olnud sõiduki omanik, vastutav kasutaja ega eid ei olnud sõidukil viimas . Puudus esitamiseks isikut tõendav dokument või juhiluba. Sellega rikkus F.I LS § 69 lg 3, § 88 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2, § 242 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik F.I avaldas 26.01.2018 toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. F.I kinnitas, et rolleriga Maxima poo maja ta sõitis di, ostis õlut ja sõitis tagasi, kui tema oma juures politsei ta kinni pidas. Ta oli alkoholijoobes. Enne sõidu alustamist oli ta joonud õlut, kamba peale paar suurt pudelit. Nad käisid poes Roller oli sõ alkoholi juurde toomas. bra oma. T ei olnud rolleri omanik. 2.2017 emaga oli kaasas üks tuttav, kes See sündmus leidis aset 06.1

kell 13.03. Ta pani 04.11.2017 karistust kannab. xxxx toime teo, mille eest nüüd Ta töötab töölepinguga. Tal võimaldatakse töötunnid tagant järele teha. Ta palub kohtult rahatrahvi. Tal on lepi palgast 100 eurot maha. Maikuus sai ta vanglast ng tehtud ja iga kuu võetakse tema välja. i käi Tal on kodus pime naine ja laps , kes lasteaias e ed .

Tunnistaja T L kinnitas 26.01.2018 toimunud kohtuistungil, et 06. detsembril eelmisel aastal oli ta patrullteenistuses koos T V. Nad patrullisid xxxx. Xxxx nende ees tänaval sõitis

mopeed, mis tuigerdas ja sattus vastassuunavööndisse. Rolleri juht proovis rääkida tänaval olevate inimestega. Nad otsustasid juhti kontrollida, tal esitada läksid juhi juurde, dokumente

ei olnud. Nad tundsid juhi s aariline allutas ta indikaatorvahendisse uust alkoholi lõhna ja p

puhuma, näit oli positiivne. Nad tuvastasid isikusamasuse kohapeal. Isik tunnistas, et oli hommikul õlut joonud. T ei mäletanud ajal see sündmus aset leidis, võis L , mis kella kuid see olla päevasel ajal. Isikul oli mopeedil ka kaassõitja.

Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis 26.01.2018 toimunud kohtuistungil, et menetlusalune isik on pannud teod toime teadlikult ja tahtlikult. Teda on varasemalt korduvalt karistatud erinevate süütegude eest. Määratud karistused aga isikule seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju avaldanud ei ole. Samuti väärib märkimist asjaolu, et isik ei asunud vabatahtlikult kandm talle 21.12.2017. Isik hoidus a 20 päevast aresti, mis mõisteti

teadlikult karistuse kandmisest kõrvale. Sellisest käitumisest saab järeldada seda, et isikul puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kuna karistuse eesmärgiks on panna isik seaduskuulekalt käituma, siis palus kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalusele isikule mõista reaalne arest ja seda sanktsiooni maksimaalmääras.

Kohtuotsuse põhjendused

Liiklusseaduse (LS) §

69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

LS § 88 lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226

– –241 sätestatud väärteokoosseis.

Menetlusaluse isiku

F.I süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks: - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 4);

-

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 5); - isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 6); - t 06.12.2017 (tl 7); sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusega LS § 91 lg 2 p 2 alusel

- tunnistaja T L ja menetlusaluse isiku F.I enda kohtuistungil antud ütlustega.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 4) et 06.12.2017 kell 13.03 allutati xxxx nähtub, kontrollile F.I ning kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A111149, mille järgmise kontrollimise kuupäev on 13.03.2018, tuvastati F.I

väljahingatavas õ Tõendusliku alkomeetri kasutamise hus alkoholisisaldus 0,56 mg/l. protokolliga

ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 5) on tõendatud, et 06.12.2017 kell

13.23, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005394, kontrolliti alkoholisisaldust F.I väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,48 mg/l laiendmääramatusega +/ 0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,43 - mg/l.

Tunnistaja T L teenistuses kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 06.12.2017 patrull olles kontrollisid nad T V xxxx nende ees Mopeed tuigerdas ja tänaval sõitnud mopeedijuhti. satt

us vastassuunavööndisse, juht proovis rääkida tänaval olevate inimestega. Dokumente juhil esitada ei olnud ning isikusamasuse tuvastasid nad kohapeal. Mopeedijuht allutati indikaatorvahendisse puhuma, kuna tema suust oli tunda alkoholilõhna ning näit oli positiivne. Isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 6) on tõendatud, et meetmele allutatud isikuks oli F.I.

Menetlusalune isik F.I on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegudes täielikult süüdi.

Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalu ne isik

F.I pani to -s 2 ja - d ning F.I ime LS § 224 lg § 242 lg s 1 ettenähtud väärteo

poo on seega lt toimepandud süüteod kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud.

Lisaks eelnimetatud väärte le, on täidetud ka gude objektiivse le koossei de te su subjektiivsed

süüteokoosseisud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. F.I teades, et on e

nne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi, pani LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani

F.I toime hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud F.I käitumises puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 2 ja

§

242 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik F.I. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 242 lg 1 näeb karistusena

ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli

eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku

süü. aristuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise K menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna F.I pani toime ühe teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

Menetlusaluse isiku F.I karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kuivõrd LS § lg 2 näeb ette alternatiivsed

karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri -37 F.I õiendist (tl 34 ) nähtuvalt on

väärtegude toimepanemise eest 12 korral karistatud, sh on teda Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.12.2017 otsusega (tegu on toime pandud 04.11.2017) karistatud LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi 20 päevase arestiga. Seega enne kõnealuse väärteo toimepanemist oli isiku suhtes juba koostatud üks väärteoprotokoll, milles talle heideti muuhulgas ette mootorsõiduki joobes juhtimist. Menetlusalune isik F.I taotles kohtuistungil, et talle mõistetaks karistusena rahatrahv, kuna tal on kodus pime naine ja lapsed. Kohtu hinnangul aga väärib märkimist, et eranditult kõik kohtuvälise menetleja poolt määratud F.I-le ni se

rahatrahvid on l tasumata. Naise alaealiste laste eest hoolitsemise vajadus ei ole ta ja

takistanud tal väärtegude toimepanemist. Samuti ei ole F.I kartnud seda, et ta võib väärtegusid toim eest karistust kandes töökoha kaotada. e pannes ja nende Kohus asub

seisukohale, et kuna varasemad karistused ei ole avaldanud F.I-le väärteo positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemis analoogsete t, siis ei ole , s.o rahatrahvi temale, vaid teda põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine tuleb karistada arestiga sanktsiooni ettenähtud keskmisest kõrgemas määras, milleks on arest

21 päeva. Nimetatud karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. KarS § 66 lg 1 kohaldamist, s.o aresti ka ndmist ositi, arvestades

F.I perekondlikku ja tööalast seisundit, ei pea kohus põhjendatuks, sest F.I on ennast ise sellisesse olukorda asetanud, samuti väärib märkimist asjaolu, et eelmist, s.o Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.12.20

17 otsusega väärteoasjas nr 4 6131 mõistetud 20 päevast aresti ei asunud ta kandma mitte 08.01.2018, nagu oli teda selleks kohtuotsusega kohustatud, vaid alles 10.01.2018.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik F.I

LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades m

karistuseks arest 21

õista talle LS § 224 lg 2 alusel päeva.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2018. a otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

26.01.2018 kohtuotsus 4-17-6586 jõustus 28. aprillil 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent