1-09-12419/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 – 09-12419

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Menetlus sekretärita

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2009. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-12419

Kriminaalasi N.V vastu esitatud süüdistus KarS § 199 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdistatav: N.V (isikukood xxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond); Eesti Vabariigi kodanik, emakeeleesti keel, algharidus, kriminaalja väärteokaristused kustunud;

Tõkendelukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks; Kaitsja : advokaat Ahto Sirendi. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik käskmenetlus

Juhindudes KrMS § 251, § 253 p.1, § 254 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4, lg.5, lg.6, lg.7, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, § 126 lg.3 p.2, TsMS § 429 lg.1, § 432 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg.1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus N.V 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

KarS 73 lg1,3 alusel jätta karistus süüdimõistetu suhtes tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.V ei pane 3 (kolme)- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

2 Võtta vastu kannatanu xxxxxxxxxxxi loobumine esitatud tsiviilhagist 5000 krooni ja lõpetada menetlus kahju hüvitamise nõudes TsMS § 429 lg.1, § 428 lg.1 p.3 alusel.

Kohustada süüdimõistetud N.V*a kõrvaldama tema poolt toime pandud kuriteo

tagajärjed ja taastama endise olukorra kannatanule kuuluval kinnistul ja piirikraavil (koristama ja puhastama raiejäägid).

Asitõendkirves, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis, akt nr . 2327 15.05.2009, tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule N.V*ale.

Tõkendelukohast lahkumise keeld N.V suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud:

Mõista välja sundraha 6525 krooni ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 27.40

krooni

riigi tuludesse.

Sundraha ja koopia tegemise kulu

tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja N.V*alt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku summas 420 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord N.V*al on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui N.V ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, kohtuotsus jõustub.

Kriminaalasi on kohtusse saabunud lahendamiseks käskmenetluses.

Kohus kontrollis kriminaalasja kohtualluvust ja leidis, et KrMS § 24 lg.1 alusel allub asja arutamine Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajas. Tõendamiseseme asjaolud on selged ja võib teha kohtuotsuse KrMS § 254 järgi.

Kohus kirjalikus menetluses kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuses: selles, et tema,

ajavahemikul jaanuar 2009 kuni 05. 04. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvalt „Joosti” kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil raius ebaseaduslikult, raieõigust omamata 45 lehtpuud ja võttis ära sel teel saadud võõra vallasasja - metsamaterjali väärtusega 5000 krooni, kasutades

seda ahjukütteks, millise teoga tekitas xxxxxxxxxxxxxxxxvaralise kahju summas 5000 krooni.

Sellega N.V pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku:

Karistada N.V KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

3

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata ning karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud kannatanule

xxxxxxxxxxxxxe kahju 5000 krooni, kannatanu loobus esitatud tsiviilhagist ja kahju hüvitamist ei nõua.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja on kogutud kõik vajalikud tõendid. Süüdistusakti saab võtta aluseks kohtuotsuse

koostamisele. Prokuröri ettepanek mõistetava karistuse kohta vastab toimepandud teo raskusastmele ja isikule. Isiku sissetulek on aastal 2008 olnud 21936 krooni, s.o. 1828 krooni

kuus. Tegemist on vanaduspensionil oleva isikuga. Karistusega eripreventiivse eesmärgi saavutamine ei ole aktuaalne, mistõttu on karistuse mõistmine tingimisi kohane.

Kannatanu xxxxxxxxx avaldas kohtule kirjalikult, et soovib kuriteole eelnenud olukorra

taastamist süüdlase poolt, s.t. teo toimepanija puhastaks piirikraavi ja likvideeriks ka ülejäänud laokile jäetud oksad kannatanu kinnistul.

KOhus leiab, et sellesisuline taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. xxxxxxxx on kannatanu kriminaalasjas, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud varalist ja moraalset kahju

(KrMS § 37 lg.1). Materiaalse ja moraalse kahju tekkimise on kannatanu avaldanud juba esmases avalduses politseile (tl.6), milles on kirjeldanud ka tema omandile tekitatud kahju

olemust: oksad on laasitud, visatud kannatanu territooriumile ja piirikraavi, millega

takistatakse vee äravoolu. Seda tõendavad ka fotod sündmuskohal (tl.3).On leidnud

tõendamist, et kuriteo toimepanija ja kahju tekitaja on N.V . Kasvavate puude maharaiumise läbi muudetud endist olukorda ei ole võimalik ennistada ja kasvavatest puudest

saadud puidust ilmajäämise eest on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi varalise kahju

hüvitamiseks. Kannatanu on tsiviilhagi esitanud 5000 krooni hüvitamiseks, kuid seejärel esitanud avalduse varalisest nõudest loobumiseks.

Tsiviilhagist loobumise saab vastu võtta ja tsiviilnõudes menetluse lõpetada TsMS § 429 alusel, kuna see ei riku olulist avalikku huvi ega ole vastuolus asja olemusega. Kohus selgitas

enne hagist loobumise vastuvõtmist kannatanule TsMS § 431, § 432 alusel menetluse

lõpetamise tagajärgi. Kannatanu nõue endise olukorra taastamiseks kujutab endast

negatoorhagi kui rikkumise tagajärgede kõrvaldamise nõuet. Kohus leiab, et negatoorhagi kujutab endast mittevaralist nõuet, mis võib kuriteos kannatanul KrMS § 37 lg.1 järgi olla.

Süüteo toimepanemisega on N.V kahjustanud kannatanu omandit, rikkunud sellega kannatanu põhiseaduslikku õigust (PS § 32) omandi puutumatusele ja kaitstusele ja tal tuleb

heastada kuriteo toimepanemise tagajärjed materiaalses maailmaskoristada tema kuriteo toimepanemisest jäänud oksad nii kannatanu kinnistult kui kraavist.

Asitõendiks on asjas N.V *ale kuuluv kirves, mis tuleb omanikule tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 27.40 (tl.28) ja tasu õigusabi eest.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus

menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele (tl.29). Kohtueelses menetluses on kaitsja õigusabi eest määratud tasu (tl.30,31) summas 420 krooni ja menetleja on selle kohta teinud määruse.

4 KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses summas 420 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul N.V*al.

Kohtunik Ü.Raag