3-17-2031/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(13)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2031

Haldusasi

A.H.i

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

08.08.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00708-30 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.H., esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.H. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.

3. Jätta A.H. taotlus Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse haldusasjas 3-16-2140 tü-

histamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.03.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MPM Lahendused UÜ (likvideerimisel) (MPM) on deklareerinud ning jätnud tasumata maksu-

kohustused (tööjõumaksud ning käibemaks) summas 28 028,42 eurot perioodil 08.2014 kuni

10.2015.Toodud maksusummadelt on maksuhaldur arvestanud intressi kogusummas 14 944,71

eurot. Maksuhaldur on koostanud 02.05.2017 MPM-le intressinõude, millest on tasumata

13 599,33 eurot.

2. 17.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16981 lõpetati võlgniku MPM pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 08.02.2017 esitas maksuhaldur taotluse

äriühingu likvideerimistähtaja pikendamiseks ning äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks.

MPM kustutatakse ärigeristrist kuue kuu möödumisel alates nimetatud kohtumääruse jõustumisest.

3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 08.08.2017 A.H.ile (kaebaja) vastutusotsuse, milles kohustas

kaebajat tasuma MPM maksukohustuse, mille suuruseks on 41 627,74 eurot (sh põhivõlg

28 028,41 eurot ja intress 13 599,33 eurot).

3.1 MPM-il on tasumata maksustamisperioodi 08.2014 kuni 10.2015 tööjõumaksud ning käibe-

maks. Nimetatud perioodide maksukohustused on deklareeritud ja nende tasumise tähtpäevad on

2(13)

saabunud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. MPM maksuvõlg tekkis põhjusel, et : a) MPM

sõlmis 12.2014 tehingu 175 000 euro ulatuses teise äriühingu („Novator“) ostmiseks ja tasus jaa-

nuaris 105 000 eurot, ehk ajal, mil äriühingul oli juba tekkinud maksuvõlg ning ettevõtte arvel-

duskontod olid maksuhalduri poolt maksukohustuse täitmise tagamiseks arestitud. MPM-l oli pii-

savas ulatuses käibevahendeid, et tasuda juba tekkinud maksukohustused ja maksukohustused, mis

tekkisid peale jaanuari 2015; b) on põhjendatud kahtlus, et MPM töötajad ei täitnud tööülesandeid

MPM huvisid silmas pidades ja MPM -i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks

perioodil 04.2015 kuni 10.2015. Selle tulemusel sai Balti Projekti Grupp OÜ maksueelise. Alates

Balti Projekt Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris registreerimisest kuni 10.2015 dekla-

reeriti käivet äriühingusse Balti Projekt Grupp OÜ ning tööjõumakse äriühingusse MPM .

3.2 Kaebaja oli MPM juhatuse ainuliige perioodil 31.02.2012 kuni 03.11.2015. Ettevõtte maksu-

kohustus tekkis kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil. Kaebaja on MPM juhatuse liikmena

rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata MKM

maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise.

3.3 Maksuvõlg kogusummas 41 627,74 eurot on tekkinud kaebaja raskelt hooletu tegevuse tõttu.

Tuvastatud rikkumise toimepanemise ajal oli kaebaja äriühingu ainus juhatuse liige ja osanik. Sel-

lises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist,

vaid täidab neid kohustusi ise. Kaebajal pidi oma haridusest ning varasemat juhtimiskogemusest

tulenevalt olema piisavalt teadmisi selleks kuidas hinnata äriühingu majanduslikku olukorda ning

tagada kohustuste täitmine, võttes seejuures vajadusel tarvitusele meetmed majandustegevuse

muutmiseks või selle lõpetamiseks. Kaebaja selliseid meetmeid äriühingu maksukohustuste taga-

miseks kasutusele ei võtnud.

3.4 Kaebajal pidi olema ligipääs kõikidele äriühingu dokumentidele ajal, mil ta oli juhatuse liik-

meks.

3.5 Kaebaja ja K.K. on pikaajalised äripartnerid ning seega ei saanud kaebaja olla teadmatuses

MPM tegevjuhi tegemistest ettevõtte majandustegevuse korraldamisel. Kaebaja näol oli tegemist

passiivse juhatuse liikmega ning MPM majandustegevusega tegeles aktiivselt tegevjuht K.K..

Maksuhaldur peab eluliselt usutavaks, et kaebaja oli teadlik ettevõtte majandustegevusest kuivõrd

usaldas enda tegevjuhti ning isikud olid olnud varasemalt pikaaegselt äripartnerid. Kaebaja oli

passiivne juhatuse liige, kes ei kontrollinud piisava hoolsusega äriühingu tegevjuhi tegevust ega

lähtunud äriühingu üldistest huvidest. Kaebajal oli võimalus olla informeeritud, kuid sellele vaa-

tamata ei tegutsenud äris nõutava tavapärase hoolsusega. Sellest tulenevalt on kaebaja käitumine

käsitletav raske hooletusena. Kaebaja juhatuse liikmena ei taganud piisavate käibevahendite lae-

kumist, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Kaebaja oleks pidanud likviidsed va-

hendid suunama maksukohustuse täitmisse, mitte sõlmima sedavõrd suures ulatuses ebamõistlikke

tehinguid, mis ei toonud äriühingule majanduslikku kasu. Esmalt oleks tulnud kontrollida, et mak-

sukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud.

3.6 Deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud ei tekkinud ainuüksi käibevahendite ebamõistliku

kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et MPM –i kasutati maksueelise loomise eesmärgil, mille tulemu-

sena sai Balti Projekt Grupp OÜ maksueelise. Eluliselt ei ole usutav, et tööjõumaksude deklaree-

rimine oli vajalik põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus

27 000 euro väärtuses projekteerimistööde teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile.

Ajutiste makseraskuste tingimustes oli võimalik esitada maksuvõlgade ajatamise taotlus võimalike

makseraskuste leevendamiseks. Kaebaja ei võtnud midagi ette tekkinud probleemide lahendami-

seks ning seda põhjusel, et MPM-il ei olnud kunagi plaanis tööjõumakse tasuda. Kuna kaebaja

omas ülevaadet MPM majandustegevusest, pidi ta aru saama, et tegelikult majandustegevust ei

toimu ja ta ei oleks tohtinud lubada K.K.ul korraldada äriühingu majandustegevust selliselt, kus

majandustegevus ja töötajad olid eraldi äriühingutes.

3.7 Kaebaja tegevuse ja MPM tasumata maksuvõla vahel on põhjuslik seos, kuivõrd maksukohus-

tused jäid täitmata kuna kaebaja jättis raskest hooletusest tagamata nimetatud kohustuste täitmise.

Kaebaja ei teinud midagi selleks, et K.K. vastuolulist ja äriühingu huve kahjustavat tegevust lõpe-

tada. MPM töötajad töötasid Balti Projekt Grupp OÜ kasuks ning MPM kassast viidi 2015 aasta

3(13)

jaanuaris välja sularaha 105 000 eurot. Nimetatu tulemusena tekkis maksuvõlg. Maksuvõla tekki-

mine oleks olnud välditav, kui töötajad oleksid teinud tööd MPM huvides ning välja ei oleks vii-

dud rahalisi vahendeid 105 000 euro ulatuses. Eelnimetatud rikkumise puudumisel ja kontrolli

teostamisel K.K. üle, oleks olnud välditav MPM maksuvõla tekkimine kogusummas 41 627,74

eurot, mille sissenõudmine MPM -lt on võimatu. Lisaks on kaebaja jätnud tagamata MPM rahalise

kõrvalkohustuse arvestada ja tasuda maksukohustuselt intressi. Maksuvõla puudumisel puuduks

ka intressivõlg , millest tulenevalt on intressivõlg summas 13 599,33 kaebaja süülise tegevuse tu-

lemuseks.

4. Kaebaja esitas 06.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.08.2017 vastutusotsuse

tühistamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada vastutusotsus nõuet 9448,27 eurot puuduta-

vas osas või põhivõlga ületavas osas. Lisaks taotles kaebaja et kohus tühistaks Tallinna Haldus-

kohtu 31.10.2016 määrusega haldusasjas 3-16-2140 antud loa haldustoimingu tegemiseks, kui

kohus kaebuse rahuldab. Kaebaja selgitas, et tema huviks ei ole viidatud kohtumääruse tühistami-

ne kohtumenetluse kestel.

5. Kohus võttis 10.10.2017 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist.

6.1 MTA vastuse lisadega tutvumise järgselt nõustub kaebaja, et vastutusotsus on esitatud postia-

sutusele tähtaegselt ning puudub alus aegumistähtajale tuginemiseks.

6.2 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalistele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastu-

väited. Vastutusotsuse punktist 6 nähtub, et MTA on väljastanud kaebajale 21.07.2017 vastutusot-

suse projekti e- maksuametisse, e-posti teel aadressil xxxxxxx ja koopia posti teel rahvastikuregist-

ris olevale postiaadressile. Kaebaja ei ole sellele vaatamata vastutusotsuse projekti kätte saanud.

Kuna kaebaja puhul ei ole tegemist juriidilise isikuga, ei piisa üksnes dokumentide postitamisest

ning vastutusotsuse projekti ei ole kaebajale kätte toimetatud. Tagamata on oluline haldusõiguse

põhimõte, mille kohaselt kuulatakse enne haldusakti andmist ära menetlusosalise arvamus ja vas-

tuväited. Lisaks on oluline rõhutada, et vastutusotsuse menetluse kestel on kaebajal olnud kogu

aeg üks ja sama esindaja (advokaat Rene Hallemaa). Puudub vähimgi kahtlus, et kaebaja oleks

vältinud vastutusotsuse projekti vastu võtmist. Vastutusotsuse projektile eelnenud perioodil ei ole

kaebaja kunagi olnud passiivne. Oluline on rõhutada, et tegemist oli suvise perioodiga, millal füü-

siliselt isikult ei saagi eeldada püsivalt oma elukohas oleva postkasti või elektronposti jälgimist.

Kaebaja on elektronposti aadressi küll kasutanud, kuid ei ole elektronkirjade igapäevase mittelu-

gemise tõttu ka varasemalt maksuhalduri kirjadele koheselt reageerinud. Seega tuleb vastutusot-

sus tühistada, menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Rikkumise puudumisel oleks kaebaja saanud

esitada samad vastuväited, mis on toodud kaebuses juba enne vastutusotsuse tegemist.

6.3 2014 ja 2015 erinevate Venemaa äriühingutega tehtud tehingute eesmärgiks oli Venemaa turu-

le sisenemine. MPM eesmärgiks oli tegevuse suunamine Venemaa turgudele ning uude ärikesk-

konda sisenemisel võeti suuri riske. Turule sisenemist pidi lihtsustama kohaliku äriühingu „Nova-

tor“ omandamine, mis oligi ettevõtte omandamise eesmärgiks. Turgude eripära silmas pidades

toimus suurem osa raha liikumistest Venemaa suunal sularahas. Seoses 2014 poliitilise olukorraga

(EU ja Venemaa vastastikuste sanktsioonide kehtestamine) muutus Venemaa turule sisenemine

raskendatuks ning Venemaa äripartnerid ei täitnud enam võetud kohustusi. Seetõttu muutusid ka

kasutuks 2014 aastal laenude andmise kaudu Venemaa äriühingusse OOO „GBD Projektirovanije“

tehtud kulutused, mis oli osa eesmärgist äritegevuse edendamiseks ja äri ülesehitamiseks Vene-

4(13)

maal. Ka ajutise pankrotihalduri aruandes tsiviilasjas 2-16-16981 on kajastatud, et MPM makse-

jõuetuse põhjuseks võisid olla probleemid seoses lepingupartneritega. Üheks teenuse tellijaks oli

Promolator OOO. Aruandes ei tuvastatud, et MPM maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks juh-

timisviga või kuriteotunnustega tegu. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud vastutusotsuse

punktis 3.2 tehtud järeldus, et äriühingu „Novator“ omandamisele suunatud tehingut ja makseid

tuleb hinnata kui majanduslikult kahjulikku ja ebamõistlikku tehingut MPM suhtes.

6.4. 2015 aastal toimus MPM-is reaalne äritegevus ja selleks oli vajalik töötajate olemasolu ning

neile töötasu maksmine, mistõttu toimus ka tööjõumaksude deklareerimine. Töötajad tegelesid

2015 tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimistöö-

de teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile Promolator OOO ning selle kinnituseks

on pankrotimenetluses MPM varana kajastatud projektdokumentatsioon CD- plaadil, mida tellija

vastu ei võtnud ja mille eest MPM-le kokku lepitud tasu ei laekunud. Venemaa äritavasid arvesta-

des on arvete esitamine pärast tööde vastuvõtmist tavapärane praktika. Olukorras, kus selgus, et

tööde vastuvõtmist ei toimu ning samuti ei toimu juba tehtud töö eest vabatahtlikku tasumist, puu-

dus mõistlik vajadus tehtud tööde eest arve väljastamiseks ja deklareeritava käibe kaudu täienda-

vate kohustuste tekitamiseks. Viidatud tööde vastuvõtmise korral pidi kaeajale laekuma täienda-

vaid rahalised vahendid, millega saanuks tasuda tööjõumaksud. 2015 aasta teises pooles selgus, et

Venemaa turgudele sisenemine osutus ebaõnnestunuks. Tekkinud probleemide tõttu töö üleandmi-

sel ning maksukohustuste täitmisel võõrandati MPM koos kõigi õiguste ja kohustustega

30.10.2015 ettevõtetele Via Valdera OÜ ja Ragnarök OÜ. Projekteerimistööde teostamine, töö-

jõumaksude deklareerimine ja võlgnevuste tekitamine oli põhjendatud, kuna MPM majanduslik

seis oli paljulubav. Ettevõtte dokumentatsiooni üleandmise hetke seisuga (30.10.2015) oli ettevõt-

tel bilansis varasid 227 503,68 eurot ehk seitse korda rohkem kui kohustusi ning ennustatav ei ol-

nud majandusseisu niivõrd järsk halvenemine. MPM omas mitmeid laenunõudeid ning müügiootel

kaubana oli valmis projekteerimist Promolator OOO jaoks. Varade olemasolust lähtudes ja reaalse

töö toimumise tõttu ei olnud tööjõumaksude deklareerimine maksuvõlgnevuse tahtlik tekitamine,

vaid eesmärgiks oli äritegevuse jätkamine ja Venemaa turgudele sisenemine.

6.5 Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et MPM-il on täitmata maksukohustus, mis on tekkinud tema

juhatuse liikmeks oleku ajal. MPM maksuvõla tekkimise perioodil tehti äritegevuse jätkamise ja

laiendamise eesmärgil kaalutletud, kuid keskmisest kõrgema riskiga otsuseid. Määravaks said

2014 aastal EU poolt Venemaale ja vastupidi kehtestatud sanktsioonid, mis muutsid prognoosima-

tult seniseid ärisuhteid. Kohased ei ole MTA poolt kajastatud põhimõtted, mille kohaselt tulnuks

maksukohustuse tekkimisel täita esmajärjekorras maksukohustus ning maksuvõla tekkimise järg-

sed tehingud on majanduslikult eelduslikult kahjulikud. Oluline on hinnata tehingu eesmärki. Ai-

nuüksi asjaolu, et majandustehingud ei toonud lõpptulemusena majanduslikku kasu, ei tähenda

tehingu ebamõistlikkust kuna eksisteeris potentsiaalne võimalus kasu saamiseks.

6.6 Kaebaja ei ole olnud raskelt hooletu ega hooletu. Realiseerunud on ettenägematud riskid, ole-

mas on olnud konkreetsed lepingupartnerid, lepingud ja dokumentatsioon, mille alusel 08.2014

kuni 10.2015 äritegevus toimus. Riigikohus on rõhutanud, et oluline on tuvastada juhatuse liikme

eesmärk jätta maksud tasumata. Äriühingu ja äriühingu juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate ko-

hustuste rikkumine ei ole automaatselt vastutusotsuse tegemise aluseks. Süü küsimuse hindamisel

tuleb hinnata, millest tulenevalt maksuvõlg tekkis ja kas maksuvõla tekkimine oli kaebaja käitumi-

se eesmärgiks. Maksuhaldur ei ole kaebaja käitumises sellist eesmärki välja selgitanud. Kaebaja

on selgitanud maksuvõla kujunemises enda tahtluse puudumist.

6.7 Makseraskuste leevendamiseks maksukohustuse ajatamata jätmise taotluse esitamata jätmine

ei saa vähimalgi määral olla aluseks vastutusotsuse tegemisele ja selle alusel ei saa välja selgitada

tahtlust. Kaebaja kohustused jaanuaris 2015 olid kogusummas 192 304,22 eurot ning kohustuste

täitmiseks rahalisi vahendeid 105 000 eurot. Eelnevast tulenevalt rahaliste vahendite proportsio-

naalse jaotumise korral tulnuks maksukohustuse täitmiseks jaanuaris 2015 tasuda maksuhaldurile

5(13)

17304,22/192304,22 x 105 000 = 9448,27 eurot. Kohustuste täitmata jätmise tõttu on tegemist

summaga, mis on maksimaalne kaebajalt väljamõistetav maksuvõlg.

6.8 Materiaalõigusega ei ole kooskõlas maksuhalduri seisukoht, et kaebaja vastutab lisaks maksu-

võla eest solidaarselt põhivõlgnikuga ka intressinõude eest. Kaebajal juhatuse liikmena tekib põhi-

võlgnikuga solidaarkohustus maksuvõla täitmise eest alates hetkest, kui vastutusotsuse tegemise

järgselt kaebajat vastutusotsuse tegemisest teavitatakse ning kohustatakse maksuvõlg tasuma.

Kaebajale on vastutusotsus kätte toimetatud 10.09.2017 ning seega on kaebaja jätnud vastutusot-

suses märgitud maksuvõla täitmata alates 11.09.2017. Alates 03.11.2015 ei ole kaebaja enam

MPM juhatuse liige ning ei vastuta MPM kohustuste täitmise eest. Seega ei vastuta kaebaja vas-

tutusotsuses märgitud intressinõude eest.

MTA seisukoht

7. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

7.1 MTA on vastutusotsuse punktis 5 selgitanud vastutusotsuse aegumistähtaja saabumise algust

ning jääb toodud seisukoha juurde. MTA on vastutusotse esitanud tähtaegselt nii konkreetsele pos-

titeenuse osutajale kui ka elektrooniliste kanalite kaudu.

7.2 MTA on kaebaja ärakuulamisõiguse sisuliselt taganud läbi võimaluse tutvuda vastutusmenet-

luse tulemusena koostatud vastutusotsuse projektiga ja selle kohta oma arvamus ja vastuväited

esitada. Ärakuulamisõiguse tagamine ei tähenda maksuhaldurile keeldu menetluse lõpetamiseks

olukorras, kus isik ei soovi vastavat õigust kasutada, kuna ärakuulamine tähendab mõistliku või-

maluse loomist vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur kaebajale vastavad

võimalused loonud, esitades vastutusotsuse projekti e-kirja teel (lisa 58), e-maksuametisse (lisa

59) ning posti teel (lisa 76). Arvestades, et eelneva menetluse kestel oli kaebaja elektronposti aad-

ressilt kättesaadav, oli MTA poolt igati õigustatud vastutusotsuse projekti sinna edastamine. See-

juures ei ole kaebaja kaebuses kuidagi põhjendanud, kas ja mis põhjustel ta nimetatud kanalite

kaudu edastatud vastutusotsuse projekti kätte ei saanud. Kaebaja esindaja ei ole vastutusmenetluse

käigus esitanud oma volikirja ega kinnitanud enda esindusõigust. Kaebaja vastas maksuhalduri

küsimustele isiklikult oma elektronposti kaudu ning pole lepingulisele esindajale kui kontaktisiku-

le viidanud.

7.3 Maksuhaldur on selgelt ja põhjalikult analüüsinud maksuvõla tekkimist vastutusotsuse punktis

3. Kaebaja viidatud pankrotihalduri seisukoht ei ole maksuvõla tekkimise hindamisel määrava

tähtsusega. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu olemasoleva-

te andmete põhjal. On selge võimalus, et pankrotihalduril oli vähem andmeid, kui maksuhalduril.

Kaebaja väited deklaratsioonide esitamata jätmisest on alusetud ning ei põhjenda kahtlemata kogu

14-kuist perioodi, mil käivet ei deklareeritud. Samuti ei ole eluliselt usutav väide tööjõumaksude

deklareerimise vajalikkuse kohta põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille

tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimistööde teostamine Vene Föderatsioonis

asuvale äripartnerile. MPM arvelduskontolt on üheselt tuvastatav, et äriühingul oli varasemalt

mitmeid teisi tehingupartnereid ning arvelduskontole laekus piisavas ulatuses käibevahendeid,

mille eest tasuti igapäevaseid kohustusi. Maksuhaldur on toonud ka välja, et MPM ja „Stroitelnaja

firma H.E.O“ sõlmisid 15.12.2014 aastal teenuse osutamise lepingu ning MPM tasus väidetava

äriühingu „Novator“ eest 105 000 eurot sularahas. Venemaa äriregistris puudub aga märkis, et

MPM oleks saanud äriühingu „Novator“ omandiõiguse. Seoses kaebaja poolt viidatud äriühinguga

OOO „GBD Projektirovanije“ toob MTA välja, et perioodil 21.04.2014 kuni 26.08.2014 sõlmiti

MPM ja viidatud äriühingu vahel neli laenulepingut, mille alusel anti MPM poolt laene 42 500

euro ulatuses. Laenumaksed toimusid sularahas, mille kohta on olemas kassaorderid. Laenud olid

tagatiseta. Lepingute allkirjastajaks MPM poolelt oli K.K. ja GBD poolelt J.T.. GBD asutajaks oli

JKL Teenused OÜ, mille asutajateks ja juhatuse liikmeteks olid K.K. ja J.T.. Samuti selgitasid

MPM töötajad oma tööde asjaolusid ning väitsid, et tööd oli piisavalt ning palka maksti valdavalt

6(13)

sularahas. Samuti järeldub tööde tellijate vastustest, et tellijad tasusid tööde eest, mida MPM tegi

Balti Projekt Group OÜ-le. Seega on maksuhalduri põhjendused ja järeldus maksuvõla tekkimise

põhjuste kohta õiged ja motiveeritud.

7.4 Antus asjas on täidetud kõik MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevad juhatuse

liikmelt maksuvõla sissenõudmiseks vajalikud eeldused. Seejuures on maksuhaldur tuvastanud, et

vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. MTA on vastutusotsuse tuginenud tõendite

kogumile, mille põhjal on tuvastatud kaebaja raske hooletus kohustuste täitmisel, mitte üksikutele

asjaoludele eraldiseisvalt. Kaebaja juhatuse liikmeks olemise perioodi (31.10.2012-03.11.2015) jäi

töötasu pealt tööjõumaksude deklareerimine, tasumata jätmine ning maksuvõla tekkimine. Jättes

esitatud deklaratsioonide pealt maksukohustused tasumata, on MPM rikkunud MKS § 105 lg-s 1

sätestatud kohustust. Vastutusotsuse punktist 4.2 nähtuvalt on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja

rikkus enda kohustusi raske hooletuse tõttu. Maksuhaldur tuvastas töötajate ja tellijate seletuste

abil, et deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud ei tekkinud ainuüksi käibevahendite ebamõist-

liku kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et MPM-i kasutati maksueelise saamise eesmärgil, mille tu-

lemusel sai Baltic Projekt Grupp OÜ (perioodil 12.02.2015-19.12.2016 oli juhatuse liige ja osanik

K.K.) maksueelise. Kaebaja ja K.K. olid pikaaegsed äripartnerid, mille tõttu saab järeldada, et

kaebaja oli teadlik ettevõtte majandustegevusest. Lisaks on kaebuses viidatud äriühingu OOO

„GBD Projektirovanije“ , kellele MPM laenu andis, asutajaks äriühing, mille osanikeks ja juhatuse

liikmeteks olid K.K. ja J.T. ise. Seotud isikute vahel tehingute tegemine on põhjendatult kahtlust

tekitav ning võimaldab tehingute sisus reaalsusest erinevalt kokku leppida. Kui äriühingu juhatuse

liikmele on võimaldatud ligipääs äriühingu dokumentidele, pangakontole ning ta teab üldist in-

formatsiooni saab selline käitumine olla raskelt hooletu. Kohtupraktikast tulenevalt vastutab juha-

tuse liige äriühingu kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele.

7.5 Juhatuse liikmena jättis kaebaja tagamata tasumiskohustuse nõuetekohase täitmise ning MKS

§ 115 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasu-

mata maksusummalt intressi. Seega on selgelt kaebaja kohustuste täitmata jätmine toonud kaasa ka

intressikohustuse. Seadus ei välista seadusliku esindaja vastutust intressivõla osas ning kaebaja

pole vastavale alusele ka viidanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus ei anna alust 08.08.2017 vastutusotsuse tühistamiseks.

9. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab MPM maksuvõla eest.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-

ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täit-

mise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksu-

kohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolman-

dalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise

eest vastutusotsuse.

Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96

lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised : a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus), b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c)

sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus).

MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning

maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistäh-

taeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isiku-

tele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alus-

7(13)

tatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda

või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusot-

sus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovi-

takse vastutusotsust teha ( nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).

10. Vaidlustatud vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt sisse MPM maksuvõlga, mille sisse-

nõudmiseks äriühingu vara arvelt puudub võimalus. 17.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-

16981 lõpetati MPM pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

08.02.2017 esitas maksuhaldur taotluse äriühingu likvideerimistähtaja pikendamiseks ning ärire-

gistrist kustutamise edasilükkamiseks. MPM kustutati äriregistrist 05.10.2017 (MTA vastuse lisa

68). Seega on vastutusotsus tehtud enne MPM õigusvõime lõppemist. Vastutusotsuse punktist 2.1

tulenevalt esines maksuvõlg vastutusotsuse tegemise aja seisuga. Maksuvõla esinemise fakti ei ole

kaebaja vaidlustanud, st selles küsimuses puudub poolte vahel vaidlus.

11. Kaebaja leidis algselt, et olukorras, kus vastustaja ei ole vastutusotsust postiasutusele esitanud

enne 11.08.2017 tuleb vastutusotsus tühistada aegumise tõttu. MTA esitas tõendid, mille kohaselt

on vastutusotsus antud postiasutusele üle 09.08.2017 (MTA vastuse lisa 74). MTA vastuse lisade-

ga tutvumise järgselt on kaebaja aegumise vastuväitest loobunud, ning nõustunud, et vastutusotsus

on esitatud postiasutusele tähtaegselt ning puudub alus aegumistähtajale tuginemiseks. Kohus

nõustub kaebaja ja MTA-ga, et vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul. Kohus nõustub

seejuures vastutusotsuse punktis 5 toodud käsitlusega ning ei korda seda siinjuures üle (HKMS §

165 lg 2).

12. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et MPM-il on kehtiv maksuvõlg, maksuvõlg tek-

kis perioodil, mil juhatuse liikmeks oli kaebaja, maksu määramisel ei ole aegumistähtaeg möödu-

nud, maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga äriühingult sisse nõuda ning äriühing on ärire-

gistrist kustutatud pärast vastutusotsuse tegemist (st 05.10.2017).

Vaidlus on maksuvõla tekkimise põhjuste üle ning selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvasta-

nud kaebaja süü, mis on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Lisaks sellele on vaidlus sel-

les, kas vastutusotsuse andmisele eelnevas menetluses on rikutud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ära-

kuulamise õigust.

13. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastu-

väited.

13.1 Puudub vaidlus selles, et maksuhaldur on edastanud vastutusotsuse projekti kaebajale e- kirja

teel 21.07.2017 kell 11.48 (MTA vastuse lisa 58), samal päeval e- maksuametisse (MTA vastuse

lisa 59) ning posti teel (MTA vastuse lisa 76). Puudub ka vaidlus, et kaebajale ei ole vastutusotsu-

se projekti allkirja vastu üle antud ega posti teel kätte toimetatud. Kohus leiab, et kaebajale ei saa

lugeda vastutusotsuse projekti ka elektroonselt kätte toimetatuks, kuivõrd kaebaja ei ole enne vas-

tutusotsuse andmist kinnitanud tema elektronposti aadressile saadetud vastutusotsuse projekti kät-

te saamist (MKS 54 lg 2) ega avanud e- maksuametisse üles laetud dokumenti. Kaebajal oli küll

faktiliselt võimalik tutvuda tema elektronposti aadressile saadetud vastutusotsuse projektiga, kuid

kaebaja ei ole vastava asjaolu esinemist kinnitanud. Samuti oleks MTA-l olnud võimalik edastada

vastutusotsuse projekt tutvumiseks kaebajat esindanud advokaadile. Olukorras, kus MTA kahtles

advokaadi esindusõiguse olemasolus, oli võimalik nõuda advokaadilt esindusõiguse kohta kinni-

tust. Kohus leiab seega, et kaebajale ei ole vastutusotsuse projekti enne vastutusotsuse andmist

kätte toimetatud, mistõttu ei ole kaebajale tagatud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamise õigust.

Vastuseks MTA väidetele selgitab kohus, et ärakuulamise õiguse tagamine ei saa olla formaalne,

vaid haldusorgan peab ka tegelikkuses tagama isikule võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kaeba-

ja on maksuhaldurile olnud varasemalt menetluses üldjuhul kättesaadav. Seega oleks maksuhaldur

pidanud püüdma informeerida kaebajat vastutusotsuse projekti koostamisest tema esindaja kaudu

8(13)

või telefoni teel või püüdma vastutusotsuse projekti korduvalt kätte toimetada, sh MKS § 55 sätes-

tatud viisil. Maksuhaldur seda ei teinud.

13.2 HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et hal-

dusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et HMS

§ 40 lg 1 rikkumise puudumisel oleks tal olnud võimalik esitada vastutusotsuse koostamisele eel-

nevalt sisulised vastuväited, mille ta on esitanud kaebuses. Kaebaja ei väida, et rikkumine oleks

mõjutanud kaebaja õigusi mõnel muul viisil. Kuna vastutusotsuse projekti sõnastus ei erine vas-

tutusotsuse enda sõnastusest, siis hindab kohus järgnevalt kaebaja sisulisi väiteid seonduvalt vas-

tutusotsuse õigusvastasusega. Kui kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust vastutusotsuse tühis-

tamiseks, siis ei ole rikkumine mõjutanud asja otsustamist ning HMS § 40 lg 1 rikkumine ei ole

HMS § 58 järgi vastutusotsuse tühistamise aluseks.

14. Kohus leiab, et maksuhaldur on MPM maksuvõla tekkimise põhjused õigesti tuvastanud. Vas-

tutusotsuse p.3.4 kohaselt tekkisid MPM-il maksuvõlad kahel põhjusel : a) MPM sõlmis 12.2014

tehingu 175 000 euro ulatuses teise äriühingu ostmiseks ja tasus jaanuaris 105 000 eurot, ehk ajal,

mil äriühingul oli juba tekkinud maksuvõlg ning ettevõtte arvelduskontod olid maksuhalduri poolt

maksukohustuse täitmise tagamiseks arestitud. MPM-il oli piisavas ulatuses käibevahendeid, et

tasuda juba tekkinud maksukohustused ja maksukohustused, mis tekkisid peale jaanuari 2015; b)

on põhjendatud kahtlus, et MPM töötajad ei täitnud tööülesandeid MPM huvisid silmas pidades ja

MPM –i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks perioodil 04.2015 kuni 10.2015.

Selle tulemusena sai Balti Projekt OÜ (endine ärinimi GBD Projekteerimine OÜ) (maksuameti

vastuse lisa 65) maksueelise. Alates Balti Projekt Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist

registreerimisest kuni 10.2015 deklareeriti käivet äriühingusse Balti Projekt Grupp OÜ, kuid töö-

jõumakse äriühingusse MPM.

Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, vastutusotsuse punktis 3.2 toodud järelduste ebaõigsust seo-

ses kaebaja ja „Stroitelnaja Firma N.E.O“ vahelise tehinguga. Kaebaja leiab, et maksuhalduri jä-

reldus seoses tehingu ja selle alusel teostatud maksete ebamõistlikkusega on põhjendamatu. Samu-

ti leiab kaebaja, et varade olemasolust lähtudes ei olnud tööjõumaksude deklareerimine maksu-

võlgnevuse tahtlik tekitamine, vaid eesmärgiks oli äritegevuse jätkamine ja Venemaa turgudele

sisenemine.

14.1 MPM ja „Stroitelnaja Firma N.E.O“ vahel 15.12.2014 sõlmitud lepingu kohaselt ( tl 29-30 ja

67-68) oli lepingu summa 175 000 eurot ning lepingu järgi pidi MPM nimetatud summast tasuma

65 000 eurot 10.01.2015, 40 000 eurot 23.01.2015 ja 70 000 eurot enne 10.07.2015. Lepingu ob-

jektiks oli kogu vajaliku dokumentatsiooni ette valmistamine ja toimingute tegemine omandiõigu-

se registreerimiseks osalusele äriühingus „Novator“. Lepingul puuduvad lisad, milles oleksid kir-

jeldatud omandatavasse ettevõttesse kuuluv vara, kliendibaas, olemasolevad litsentsid ning muud

andmed, mis võimaldaksid tuvastada omandatava ettevõtte väärtuse. Samuti ei nähtu lepingust,

millal täpselt pidi toimuma ettevõtte omandiõiguse ülenadmine. Lepingu punkt 4.4 viitab lepingu

punktis 2.1 nimetatud dokumentatsiooni ja sellekohase üleandmise akti allakirjutamise kuupäeva-

le, kuid lepingus puudub mistahes regulatsioon selle kohta, millise sündmuse saabumisel on

MPM-il õigus nõuda omandiõiguse üleandmist. Seega ei taganud lepingu sõnastus ostja huvide

kaitset ning MPM-il puudus garantii, et lepingus toodud kohustuste nõuetekohaselt täitmisel oleks

MPM saanud äriühingu „Novator“ omanikuks. Sellises olukorras tuleb pidada ebamõistlikuks vii-

datud lepingu alusel väidetava äriühingu „Novator“ eest 105 000 euro tasumist sularahas olukor-

ras, kus ettevõttel oli juba täitmata maksukohustus summas 17 304,22 eurot (tl 22-24), ettevõtte

maksustatav käive oli lepingu sõlmimise ajal 0 eurot (tl 25) ning kaebajal puudus leping ning ga-

ranteeritud ei olnud tööde eest tasumine (27 000 eurot), mis väidetavalt teostati Venemaa äriühin-

gu Promolator 000 tellimusel. Samuti oli MPM väljastanud ajavahemiku aprill 2014 kuni august

2014 tagatiseta laene summas 42 500 eurot Venemaa äriühingule OOO GBD Projektirovanije (tl

9(13)

31-34 ja 69-72) tagastamise tähtajaga perioodil aprill 2015 kuni august 2015. Nimetatud laenud

jäid kaebaja enda väidete kohaselt tagastamata. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et olukorras,

kus MPM-il käive puudus, on igati õigustatud maksuhalduri järeldus, et tekkinud olukorras oleks

tulnud täita esmajärjekorras maksukohustused selle asemel, et võtta kõrgendatud riske ning teha

asjatuks osutunud kulutusi 15.12.2014 sõlmitud lepingu täitmiseks summas 105 000 eurot. Viida-

tud situatsioonis oli maksukohustuse täitmine primaarne. Seda järeldust kinnitab kaebaja poolt

esitatud MPM oktoobri 2015 bilanss (tl 36), mis kajastab varana peaasjalikult üksnes nõudeid,

mille sisse nõudmine osutus valdavas osas võimatuks. Puudub vaidlus, et tehtud kulutus osutus ka

reaalselt asjatuks, kuna Venemaa äriregistris puudub märge, et MPM oleks saanud äriühingu „No-

vator“ osanikuks. Lisaks eeltoodule on MTA oma kirjalikus vastuses ka põhjendatult viidanud

asjaolule, et perioodil 21.04.2014 kuni 26.08.2014 sõlmiti MPM ja Venemaa äriühingu OOO GBD

Projektirovanije vahel neli laenulepingut, mille alusel väljastati laenu kokku summas 42 500 eurot.

Laenulepingute allkirjastajateks olid K.K. MPM volitatud esindajana ja Venemaa äriühingu poolt

J. T. OOO GBD Projektirovanije asutajaks oli JKL Teenused OÜ (MTA vastuse lisad 34 ja 36),

mille osanikuks ja juhatuse liikmeks olid K.K. ja J.T. (MTA vastuse lisad 68 ja 71). Seotud isikute

omavaheline tehingute tegemine on põhjendatult kahtlusi tekitav ning võimaldab tehingute reaal-

susest erinevalt vormistamises kokku leppida või teha tehingu kavatsuseta neid hilisemalt täita.

Nimetatu seab omakorda kahtluse alla kaebaja väite, mille kohaselt oli 2014 lõpus ja 2015 aasta

alguses tehtud tehingute eesmärgiks Venemaa turule sisenemine.

14.2 Puudub iseenesest vaidlus selles, et MPM maksuvõlg tekkis augustis 2014, kuid alates no-

vembrist 2014 puudus MPM-il deklareeritav käive, kuid äriühing jätkas töötajatele töötasu maks-

mist kuni 10.2015. Kaebaja väidete kohaselt olid tööjõumaksude tasumine vajalik, kuna töötajad

tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimis-

tööde teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile Promolator OOO. MTA ei ole iseene-

sest seadnud kahtluse alla, et väidetavad tööd on teostatud ja need tööd on salvestatud CD plaadi-

le, mis on antud üle pankrotihaldurile. Samas on maksuhaldur põhjendatult seadnud kahtluse alla

kaebaja poolt 17.11.2016 tsiviilasjas 3-16-214 esitatud väite tööjõumaksude deklareerimise vaja-

likkuse kohta põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena valmisid

viidatud projekteerimistööd. MPM arvelduskonto (MTA vastuse lisa 9) analüüsi põhjal on tuvasta-

tav, et MPM-il oli oma varasema tegevuse perioodil piisavalt teisi kliente nii Eestis, kui Vene Fö-

deratsioonis, kellelt laekus piisavalt vahendeid, mille arvelt täitis äriühing oma igapäevaseid ko-

hustusi. Näiteks kajastub kontol veel ka 07.2017 laekumine Venemaa äriühingult summas 40 000

eurot. Viimane laekumine MPM kontole on toimunud septembris 2014, millele järgnevalt on lae-

kumised puudunud. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus ettevõttel oli varase-

malt erinevaid kliente, kellega sõlmitud lepingute tulemusena laekus ettevõttele regulaarselt raha-

lisi vahendeid, keskendub ettevõtte üksnes ühele kliendile ning suunab kõik oma töötajad nimeta-

tud lepingu täitmisele. Seejuures muudab väite veelgi enam kaheldavaks asjaolu, et kaebaja enda

kinnituse kohaselt oli leping sõlmitud suuliselt ja väidetavalt tellijalt ei nõutud ettemaksu tasumist.

Kohus leiab, et ei ole usutav, et MPM pidas mõistlikuks oma äritegevuse korraldamist kaebaja

poolt kirjeldatud viisil. Nimetatust tulenevalt loeb kohus usutavaks, et deklareeritud, kuid tasumata

tööjõumaksud ei tekkinud üksnes käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et

MPM-i kasutati maksueelise loomise eesmärgil, mille tulemusel sai Balti Projekt Grupp OÜ mak-

sueelise ning MPM-i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Balti Projekt

Grupp OÜ deklareeris 2015 aastal 20 % määraga maksustatavat käivet 144 415 eurot (MTA vastu-

se lisa 67). Ettevõte on sõlminud erinevaid lepinguid projekteerimistööde teostamiseks ( nt MTA

vastuse lisa 42 ja 48). Balti Projekt Grupp OÜ-l (endine ärinimi ka GBD Projekteerimine OÜ)

puudusid töötajad kuni 30.09.2015 (MTA vastuse lisa 66), kuid alates nimetatud kuupäevast alus-

tas ettevõttes tööd 5 MPM endisest 8-st töötajast ( MTA vastuse lisa 69). Maksumenetluses üle

kuulatud töötajate ütlustest järelduvalt ei eristanud töötajad alati tööandjat, kelle juures nad tööta-

sid ning nende hinnangul oli MPM ning GBD oma olemuselt sama ettevõte. Samuti on töötajad

selgitanud, et tööd oli piisavalt. Seega loeb kohus usutavaks maksuhalduri põhjendatud kahtluse,

10(13)

et MPM töötajad ei täitnud tööülesandeid MPM huvisid silmas pidades, vaid MPM-i kasutati töö-

jõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks perioodil 04.2015 kuni 10.2015. Selle tulemusena sai

Balti Projekt Grupp OÜ maksueelise, kuna alates Balti Projekt Grupp OÜ käibemaksukohustuslas-

te registris registreerimisest kuni 10.2015 deklareeriti käivet äriühingusse Balti Projekt Grupp OÜ

( MTA vastuse lisa 67) ning tööjõumakse MPM-i. Samal ajal MPM-il alates 11.2014 käive puudus

(tl 25).

Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur vastutusotsuses piisavalt põhjendanud maksuvõla tekkimise

asjaolusid, s.o millistel asjaoludele ja tõenditele tuginedes jõuti järeldusele, et MPM oleks pidanud

suunama likviidsed käibevahendid maksukohustuse täitmisse, mitte sõlmima sedavõrd suures ula-

tuses ebamõistlikke tehinguid, mis ei toonud äriühingule kasu ning et MPM –i töötajad ei täitnud

tööülesandeid MPM huvides, vaid ettevõtet kasutati üksnes tööjõumaksude tasumisest kõrvale

hoidumiseks. Kohus nõustub maksuhalduri järelduste ning põhjendustega ega pea vajalikuks neid

eelpool kajastamata ulatuses üle korrata.

15. Lisaks maksuvõla tekkimise põhjuste vaidlustamisele leiab kaebaja, et maksuhaldur on tuvas-

tanud kaebaja süü ebaõigesti. Kaebaja leiab, et ta ei olnud maksuvõlgnevuse tekkimisel raskelt

hooletu, vaid realiseerunud on ettenägematud riskid. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

15.1 MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest

hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt mak-

sukohustuslasega.

Vaidlusaluses vastutusotsuses (p 4.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja süü vormi

raske hooletuse näol. Vastutusotsuse punktis 4.2 on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja

on MPM juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust, jättes tagamata MPM-i

MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise maksustamisperioodidel 08.2014 kuni

10.2015. Samuti on kaebaja jätnud tagamata MKS lg-st 1 tuleneva rahalise kõrvalkohustuse (int-

ressi arvestamise ja tasumise kohustuse). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et MTA ei ole kaebajale

ette heitnud deklareerimiskohustuse rikkumist, vaid deklareeritud kohustuste tasumata jätmist ning

äriühingu juhtimist viisil, mis ei taganud maksukohustuse täitmist. Äriühingu juhatus peab tagama

äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita. Nii peab äriühingu

juhatuse liige vajadusel optimeerima äriühingu majandustegevust, hoiduma majanduslikult kahju-

like ja kõrge riskiga tehingute tegemisest, vähendama töötajate arvu, suurendama käivet jms. Ma-

janduslikult kahjulike ja kõrge riskitasemega tehingute tegemine ja töötajatele töötasu maksmise

jätkamine olukorras, kus ettevõttel puudus reaalne maksustatav käive, on juhatuse liikme kohus-

tustega vastuolus. Kaebaja hooletu tegevuse tulemusel sai võimalikuks olukorra tekkimine, kus

tagatud ei olnud piisavate käibevahendite laekumine MPM-i, mille arvelt oleks saanud tasuda

maksukohustusi. Ajal, mil ettevõttel oli juba tekkinud maksuvõlg, sõlmis MPM majanduslikult

kahjuliku ja kõrge riskitasemega tehingu Venemaa äriühingu soetamiseks ning tasus selle eest su-

larahas 105 000 eurot. Samuti sai võimalikuks olukord, kus tööjõumaksud ei jäänud tasumata üks-

nes käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid seetõttu, et MPM-i kasutati maksueelise

saamiseks Balti Projekt Grupp OÜ poolt, st käivet deklareeriti Balti Projekt OÜ-sse ning töö-

jõumakse MPM-i. Seejuures ei heideta kaebajale hooletusena ette mitte tööjõumaksude jätkuvat

deklareerimist 2015 aastal, vaid hooletust ettevõtte tegevuse korraldamisel, mille tulemusena kasu-

tati MPM-i maksueelise saamiseks. Vastuseks kaebaja väitele selgitab kohus, et ajutise pankroti-

halduri poolt tuvastatud asjaolud maksuvõla tekkimise põhjuste osas ei ole maksuhaldurile sidu-

vad, kuivõrd vastutusotsuses kontrollitavate asjaolude ja teabe maht ei pruugi olla sama, mis on

esitatud ajutisele pankrotihaldurile. Ajutise pankrotihalduri aruanne on vastutusotsus tegemise

menetluses üksnes üheks tõendiks. Vastutusotsuse tegemise menetluses hinnatakse tõendeid ko-

gumis, mida maksuhaldur on praegusel juhul ka teinud.

15.2 Kohus leiab, et vastutusotsuses esile toodud asjaolud annavad piisava aluse lugeda kaebaja

teadlikuks ettevõtte tegevjuhi K.K. tegevusest ettevõtte juhtimisel ning ettevõtte majandustegevu-

11(13)

sest. Kaebaja ei ole ka väitnud, et talle ette heidetavate otsuste tegemine toimus kaebaja teadmata

ning et tal puudus juurdepääs ettevõtte arvelduskontole ja dokumentidele ( sh lepingutele) ning

informatsioon ettevõtte üldise majandusliku olukorra kohta. Seega on vastutusotsuse punktis 4.2

õigesti tuvastatud, et kaebaja omas ülevaadet MPM majandustegevusest ning pidi saama aru sel-

lest, et tegelikku majandustegevust ei toimu ning tööjõumaksude tasumise ja deklareerimise ees-

märgiks on luua äriühingule Balti Projekt Grupp OÜ võimalus teha töötajatele palgaväljamakseid,

jättes samas nendelt arvestamata ja tasumata maksud. Samuti pidi kaebaja, kes omas varasemat

kogemust ettevõtete majandustegevuse korraldamisel ja juhtimisel ning kes omas ka selleks vaja-

likku haridustaset, suutma hinnata äriühingu majanduslikku olukorda, et tagada äriühingu maksu-

kohustuste täitmine ning võtta tarvitusele meetmed majandustegevuse muutmiseks või selle lõpe-

tamiseks ning hoiduda ebamõistlike ja ettevõtte huve kahjustavate tehingute tegemisest. Kaebaja

mitte mingeid meetmeid äriühingu maksukohustuse täitmise tagamiseks ega ettevõtte tegevuse

ümberkorraldamiseks ette ei võtnud.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus juhatuse liikmele on võimaldatud juurdepääs

äriühingu dokumentidele, pangakontole ning ta omab informatsiooni majandusliku olukorra kohta,

ent jätab tagamata või tähelepanuta igapäevaste kohustuste täitmise, on selline käitumine raskelt

hooletu. Tagamiskohustuse täitmiseks tuleb juhtida ettevõtet viisil, mille tulemusel selle majan-

duslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste täitmiseks.

Kaebaja ei taganud piisavate käibevahendite laekumist MPM-i, mille arvelt oleks saanud tasuda

maksukohustusi. Selle asemel sai võimalikuks maksuvõlgnevuse tekkimine põhjustel, mis on too-

dud vastutusotsuse punktis 3 ja mida on kohus analüüsinud käesoleva otsuse punktis 14

Seejuures ei oma seonduvalt kaebaja kohustustega juhatuse liikmena mitte mingit tähendust as-

jaolu, et kaebaja oli MPM passiivne juhatuse liige ning tegelikkuses juhtis ettevõtet ning tegi te-

hinguid ettevõtte tegevjuht K.K. Kaebaja ja K.K. on pikaaegsed äripartnerid, millest tulenevalt ei

saanud kaebaja olla teadmatuses MPM tegevjuhi tegevusest ning kaebaja ei ole vastavale väitele

ka tuginenud. Kohus nõustub vastutusotsuse lk-del 8-10 toodud analüüsiga, mille kohaselt ei ole

eluliselt usutav, et kaebaja K.K. tegevusest tegelikkuses ei teadnud.

Samas ei omaks asjaolu, kas kaebaja oli teadlik K.K. tegevusest, ka määravat tähendust. Tallinna

Ringkonnakohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised

kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sä-

testatud maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud

äriühingu kohustuste puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluli-

ne on, et kõik kohustused oleksid täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud täitma-

ta ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema üle-

sandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud

tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. See tähendab, et isegi kui kaebaja ei omanud ülevaadet

MPM majandustegevuse kohta ega teadnud K.K. tegevusest, ei vabasta see teda vastutusest juha-

tuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kaebaja ei oleks tohtinud lasta K.K.ul korralda

äriühingu majandustegevust selliselt, kus majandustegevus ja töötajad on eraldi äriühingutes ning

sõlmida äriühingu jaoks kõrge riskitasemega majandustehinguid olukorras, kus ettevõttel oli tek-

kinud maksuvõlg. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal oli äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmi-

seks objektiivseid takistusi ning on vastupidiselt kinnitanud takistuste puudumist ning juhtimiseks

vajaliku ettevalmistuse olemasolu. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja oli MPM

majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu.

15.3 Õige on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole ainuüksi juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate

kohustuste rikkumine vastutusotsuse tegemise aluseks. Vastutusotsuses ei olegi heidetud kaebajale

ette sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmist, vaid äriühingu juhtimise korraldamata jät-

mist viisil, mis tõi kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise. Samas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et

vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud vaid eeldusel, kui leiab tuvastamist, et maksuvõla

12(13)

tekkimine oli kaebaja käitumise eesmärgiks. Kaebaja käsitluse kohaselt vastutaks äriühingu juha-

tuse liige üksnes juhul, kui ta rikkus kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seadus-

lik esindaja ka olukorras, kus ta rikub MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raskest hooletusest.

Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-37-13 on käsitletud olukorda, kus rikutud oli

sisesuhtest tulenevat kohustust ning tehing oli tehtud osanike nõusolekuta. Praegusel juhul sellist

olukorda ei esine.

16. Kohus leiab, et asjas on ka tuvastatud, et kaebaja poolse rikkumise ja MPM maksuvõla tekki-

mise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks saanud tekkida

olukorda, kus MPM-i registreeritud töötajad töötasid Balti Projekt Grupp OÜ kasuks ning MPM

kassast viidi sularahas välja 105 000 eurot väidetavalt Venemaa äriühingu „Novator“ omandamise

eesmärgil. Nimetatud asjaolude tulemusena tekkis MPM –il maksuvõlg, mille tekkimine olnuks

välditav, kui töötajad oleksid jätkanud tööd MPM huvides ning täitnud MPM huvides sõlmitud

lepingutest tulenevaid kohustusi või oleks lõpetatud tööjõu kulude deklareerimine MPM poolt

peale töötajate faktilist suundumist Balti Projekt Grupp OÜ-sse peale maksustatava käibe dekla-

reerimise lõppemist. Samuti oleks olnud tagatud maksude tasumiseks vajalike vahendite olema-

solu, kui äriühingust ei oleks viidud välja rahalisi vahendeid summas 105 000 eurot. Vastutusotsu-

ses on õigesti leitud, et viidatud rikkumiste puudumisel ja kontrolli teostamisel K.K. tegevuse üle

oleks olnud välditav MPM maksuvõla tekkimine kogusummas 41 627,74 eurot. Seejuures ei ole

maksuhaldur vastutusotsuses väitnud, et tehingud, mis on tehtud peale maksuvõlgnevuse tekki-

mist on igal juhul kahjulikud. Maksuhaldur on hinnanud, et tekkinud majanduslikus olukorras olid

tehingud ning majandustegevuse juhtimine ettevõtte jaoks kahjulikud ning eelkõige oleks tulnud

tasuda maksuvõlg.

17. Kaebaja on esitanud alternatiivse väite, mille kohaselt tulnuks rahaliste vahendite proportsio-

naalselt jaotumise korral maksukohustuse täitmiseks MPM-l jaanuaris 2015 tasuda 9448,27 eurot,

mis saab olla ka maksimaalne kaebajalt välja mõistetav maksuvõlg.

Kaebaja käsitlus ei ole õige kuna esmalt ei ole kaebaja esitanud maksuvõlgade ajatamise taotlust

ning teiseks on maksuhaldur leidnud, et kaebaja rahaliste vahendite arvelt oleks tulnud täita mak-

sukohustus kogu ulatuses, mitte proportsionaalselt kaebaja teiste olemas olevate kohustustega.

Tehingut, mille kaebaja tegi 15.12.2014 Venemaa äriühingu „Novator“ omandamiseks on mak-

suhaldur pidanud ettevõttele kahjulikuks ning ettevõttest sularaha välja viimist summas 105 000

euro ulatuses põhjendamatuks. Seega ei saa tekkida küsimust sellest, kas kaebaja oleks võinud või

pidanud täitma oma olemas olevaid kohustusi proportsionaalselt. Nimetatust tulenevalt ei ole põh-

jendatud kaebaja poolt alternatiivsena esitatud nõue tühistada vastutusotsus 9448,27 eurot ületavas

osas.

18. Kaebaja leiab, et materiaalõigusega ei ole kooskõlas maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt

vastutab kaebaja solidaarselt põhivõlgnikuga ka põhivõlgniku kohustuste mittetäitmisest tuleneva-

te intressinõude eest. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega mh MPM maksuvõlalt arvestatud intressi tasumist. MKS § 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hoo-

letusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaar-

selt maksukohustuslasega. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäe-

vaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvutatud intress ning

tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvutatud intress. Seega

tuleneb sätetest koostoimes, et seaduslik esindaja vastutab lisaks põhivõlgnevusele ka intressi-

võlgnevuse eest. MKS § 40 tähenduses ei ole seadusliku esindaja vastutus piiratud üksnes põhi-

võlgnevuse summaga. Intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb MKS § 115 lg-st 1. MPM

juhatuse liikmena saanuks kaebaja äriühingule intressi teket maksukohustuste õigeaegse tasumise-

ga ära hoida või intressi põhivõla (osalise) tasumisega vähendada. Kaebaja, kui füüsilise isiku vas-

tu ei olnudki võimalik enne vastutusmenetlust nõudeid esitada. Eeltoodut kokku võttes on alusetu

13(13)

kaebaja etteheide, mille kohaselt ei vastuta kaebaja intressi tasumise kohustuse eest. Sellest tule-

nevalt puudub ka alus rahuldada kaebaja poolt esitatud alternatiivset nõuet vastutusotsuse tühista-

miseks põhivõlgnevust ületavas osas.

19. Kokkuvõttes on vastutusotsus õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebus tuleb jätta rahul-

damata.

20. Eelnevates alajaotustes jõudis kohus seisukohale, et vastutusotsus on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puuduvad alused. Kohus analüüsis seejuures kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

väiteid koosmõjus vastutusotsuses toodud põhjendustega ning leidis, et kaebaja poolt kohtumenet-

luses esitatud väited ei annaks alust teistsuguse vastutusotsuse tegemiseks. Kaebaja on kaebuses

väitnud, et oleks soovinud kohtumenetluses esitatud väited esitada juba vastutusotsuse tegemisele

eelnenud haldusmenetluses. Kaebaja ei väida, et oleks tulnud koguda täiendavaid tõendeid ega ole

vastavaid tõendeid esitanud ka kohtumenetluses. Kuivõrd kohus tuvastas, et kaebaja väited ei an-

naks alust teistsuguse vastutusotsuse tegemiseks, siis ei tühista kohus vastutusotsust põhjusel, et

vastutusotsuse tegemisele eelnevas menetluses on rikutud kaebaja õigust esitada kavandatava hal-

dusakti osas oma seisukoht ja vastuväited (HMS § 58).

21. Kaebaja on 08.11.2017 menetlusdokumendis leidnud, et Tallinna Halduskohtu 31.10.2016

määrus tuleks HMS § 265 lg 2 kohaselt tühistada olukorras, kus kohus kaebuse rahuldab.

Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja on esitanud taotluse üksnes juhuks, kui kaebus

rahuldatakse, siis jääb kaebaja poolt esitatud taotlus läbi vaatamata. Kohus on kaebajale juba

10.10.2017 kohtumääruses selgitanud, et vastava taotluse näol ei ole tegemist HKMS § 37 lg 2

nõuetele vastava nõudega ning halduskohtu 31.10.2016 määruse alusel seatud täitetoimingut enam

kaebusega vaidlustada ei saa. Kohus on kaebajale ka oma 10.10.2017 kohtumääruses selgitanud,

et kohtul puudub alus arvata, et maksuhaldur MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud olukorra esinemisel

täitetoimingut ei lõpeta. Kohus jääb viidatud seisukoha juurde.

MENETLUSKULUD

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm