2-16-12703/184 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12703

Tsiviilasi

MM hagi KN, AN ja Osaühingu H (likvideerimisel)

vastu pärandvara ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 3. juuli 2017 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

KN apellatsioonkaebus, mille hind on 3 500 eurot

AN apellatsioonkaebus, mille hind on 3 500 eurot

Osaühingu H (likvideerimisel) apellatsioonkaebus, mille

hind on 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): MM (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Marit Toom

Kostja I (apellant I): KN (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja AN

Kostja II (apellant II): AN (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Meelis Jürma

Kostja III (apellant III): Osaühing H (likvideerimisel,

registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

likvideerija AN

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. veebruaril 2018, seejärel kompromissi

kinnitamise otsustamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2017 otsus ning kinnitada IG (isikukood

XXXXXXXXXX) pärandvara hooldaja MM (hageja) ja kostjate KN, AN ja

Osaühingu H (likvideerimisel) kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

MM soovib võõrandada ning AN ja KN soovivad omandada IG

pärandvarasse kuuluva 19/100 mõttelise osa korteriomandist aadressiga

XXX, Tallinn, registriosa nr XXXXXXXX (kinnistu) hinnaga 14 000 eurot

(müügihind).

1.2.

Hageja ja kostjad on teadlikud, et kinnistu võõrandamise tehingu

tegemiseks hageja poolt on vajalik kohtu luba vastavalt pärimisseaduse

§ 112 lõikele 4. Hageja esitab viivitamatult tsiviilasjas nr 2-15-17108

maakohtule taotluse nimetatud loa saamiseks.

2 (4)

1.3.

Juhul, kui kohus annab hagejale loa kinnistu võõrandamiseks hinnaga

14 000 eurot, kohustuvad hageja ja KN ning AN kinnistu võõrandamise

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmima hiljemalt 20. aprillil 2018. Kui

nimetatud kuupäevaks ei ole jõustunud kohtumäärust, millega antakse

hagejale luba kinnistu võõrandamiseks, pikeneb nimetatud tähtaeg. Sellisel

juhul on hageja ja AN ning KN kohustatud kinnistu võõrandamise

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmima hiljemalt 1 kuu pärast selle

kohtumääruse jõustumist, millega antakse hagejale luba kinnistu

võõrandamise müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

1.4.

Hageja ja AN on kokku leppinud, et kinnistu müügihind tasutakse

tervikuna enne kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist

tehingut tõestava notari deposiiti. Hageja ja KN ning AN on kokku

leppinud, et lisaks kinnistu müügihinnale tasuvad KN ja AN enne kinnistu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist hagejale summa, mis vastab

IG ja/või tema pärijate võlgnevusele Korteriühistu XXX ees müügilepingu

sõlmimise

seisuga

ning

hageja

tasub

selle

summa

omakorda

Korteriühistule XXX. Hageja ja KN ning AN on kokku leppinud, et

kannavad müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud notari

tasu ning riigilõivud võrdsetes osades.

1.5.

Kui kinnistu võõrandamise müügilepingut ja asjaõiguslepingut ei ole

sõlmitud hiljemalt 20. aprilliks 2018 või hiljemalt 1 kuu pärast selle

kohtumääruse jõustumist, millega antakse hagejale luba kinnistu

võõrandamise müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, annavad

KN, AN ja osaühing H (likvideerimisel) 19/100 kaasomandi osa (tuba nr 75

ja ühiselt kasutatavad ruumid) korteriomandist aadressiga XXX, Tallinn

(kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX) valduse MM-le välja.

1.6.

Kui kohus keeldub andmast hagejale luba kinnistu võõrandamiseks

hinnaga 14 000 eurot, annavad KN, AN ja osaühing H (likvideerimisel)

19/100 kaasomandi osa (tuba nr 75 ja ühiselt kasutatavad ruumid)

korteriomandist

aadressiga

XXX,

Tallinn

(kinnistusregistriosa

nr XXXXXXXX) valduse MM-le välja 7 päeva jooksul arvates vastava

kohtumääruse jõustumisest.

1.7.

Hageja ja kostjad on kokku leppinud, et kinnistu võõrandamise

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega loetakse KN, AN ning

osaühing H (likvideerimisel) loobunuks kõigist oma nõuetest MM, IG ja/või

IG pärijate vastu ning kõik taolised nõuded loetakse lõppenuks. Muuhulgas

loetakse lõppenuks kõik need nõuded, mille KN, AN ja osaühing H

(likvideerimisel) on esitanud IG pärandvara inventuuri käigus. Selguse

huvides kinnitavad pooled, et käesolevas punktis toodud hageja ja kostjate

vaheline kokkulepe ei tähenda, et hageja tunnistaks KN, AN ning osaühing

H (likvideerimisel) nõudeid MM, IG ja/või IG pärijate vastu. Hageja ja

kostjad on kokku leppinud, et kinnistu võõrandamise müügilepingu ja

asjaõiguslepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks MM ning kõigi pärijate

nõuded kostjate vastu.

2. Tsiviilasja nr 2-16-12703 menetlus lõpetada ilma otsust tegemata.

3. Tagastada kostjatele apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivust 450 eurot

AN arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX (S-pankki Oy).

4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a tagastatav

riigilõiv.

3 (4)

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

3 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. MM (hageja) esitas 23. augustil 2016 Harju Maakohtule hagi KN (kostja I) ja AN (kostja II)

vastu

pärandvara

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks.

Harju

Maakohtu

6. detsembri 2016 määrusega kaasati menetlusse kostjana Osaühing H (likvideerimisel,

kostja III, kõik koos edaspidi „kostjad“).

Hageja on IG (edaspidi „pärandaja“) pärandvara hooldaja vastavalt Harju Maakohtu

8. juuli 2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-17108. Hagiga soovis ta saada kostjatelt valdust

pärandajale kuulunud 19/100 mõttelisele osale korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas

vastavale reaalosale (tuba nr 75 ja ühiskasutatavad ruumid, edaspidi „tuba nr 75“).

Kostjad vaidlesid hagile vastu.

2. Maakohus rahuldas 3. juuli 2017 otsusega hagi ja mõistis pärandaja pärandvara hulka

kuuluva toa nr 75 valduse välja kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse.

3. Kostjad I ja II esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada

ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta uue otsusega

hagi rahuldamata. Samuti esitas apellatsioonkaebuse kostja III, kes palus maakohtu otsuse

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Pooled jõudsid pärast asja suulist arutamist kokkuleppele kohtumääruse resolutsioonis

märgitud tingimustel ja esitasid 12. veebruaril 2018 kompromissi kohtule kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS

§ 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada ilma otsust tegemata. Käesolevas tsiviilasjas ei esine TsMS § 430

lg-s 3 nimetatud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga ja kohus on pooltele

selgitanud vaidluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi.

6. Ringkonnakohus parandab kompromissi tekstis oleva ebatäpsuse korteriühistu nime osas.

Kompromissi tekstis on ekslikult viidatud XXX korteriühistule, mida e-äriregistri andmetel ei

eksisteeri. Pärandvara hulka kuuluv tuba nr 75 asub aadressil XXX ja e-äriregistrist nähtuvalt

on olemas Korteriühistu XXX. Seega tuleb asendada kompromissis olev korteriühistu nimi ning

märkida, et lisaks kinnistu müügihinnale tasuvad kostja I ja kostja II enne kinnistu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist hagejale summa, mis vastab pärandaja ja/või tema

pärijate võlgnevusele Korteriühistu XXX ees müügilepingu sõlmimise seisuga ning hageja

tasub selle summa omakorda Korteriühistule XXX. Kirjeldatud parandus ei muuda

kompromissi sisu.

7. Kostjad palusid tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Vastavalt taotlusele tuleb

tagastatav riigilõivuosa kanda kostja II arveldusarvele.

8. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte

endi kanda.

9. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

4 (4)

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Margo Klaar

Ulvi Loonurm