3-17-2106/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2106

Määruse kuupäev ja koht

16. veebruar 2018, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Rein Lossi (Loss) kaebus Jõhvi vallasekretäri vastuste

(valijate nimekirja kandmata jätmine) õigusvastaseks

tunnistamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot.

Resolutsioon

Tagastada kaebus tervikuna.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla kinnipeetav Rein Loss esitas 12.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse

(kohtusse saabus kaebus 17.10.2017), milles kaebaja leiab, et tema hääletamisõigust kohalike

omavalitsuste volikogu valimistel välistav norm on põhiseadusega vastuolus ega vasta ka

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Kaebaja soovib asjakohaste piirangut seadvate

normide kehtetuks tunnistamist, millised ei võimalda tal täita oma kodanikukohust riigi ees

ega realiseerida talle vääramatult kuuluvaid õigusi. Kaebaja märgib, et esitas 09.10.2017

Jõhvi Vallavalitsusele taotluse enda kandmiseks 15.10.2017 toimuvate kohaliku omavalitsuse

volikogu valimiste valijate nimekirja ning sai 12.10.2017 vallasekretäri poolt koostatud

vastuse tema taotluse mitterahuldamise kohta.

2. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2017 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat

kõrvaldama määruses esinenud puudused. Puuduste kõrvaldamise korras tuli kaebajal 15

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest täpsustada kaebuse nõuet ja kaebuse

eesmärki, tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning teatada

kohtule, kas kaebaja on nõus kohtuasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses või soovib

kohtuasja arutamist kohtuistungil.

3. Kaebaja täiendas kaebust 18.10.2017, 31.10.2017, 01.11.2017, 21.11.2017 ja 08.12.2017.

Kohtu seisukoht

4. Kaebuse ja selle täienduste kohaselt soovis kaebaja vaidlustada haldusorgani haldusakte ja

toiminguid, mis puudutab tema valijate nimekirja kandmata jätmist ja nõudis sellega talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Kohus tutvus kaebusega ja

selle täiendustega ja tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teisest

lausest ning kaebaja tegelikust eesmärgist lähtudes tõlgendab kohus kaebust kui kaebust, mis

on esitatud Jõhvi vallasekretäri vastuste (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine)

õigusvastaseks tunnistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja Jõhvi vallasekretäri vastustega

kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (HKMS § 37 lg lg 2 p 4).

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib,

ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele tervikuna.

6.1. Kaebaja taotles muu hulgas kohtult Jõhvi vallasekretäri vastuste õigusvastaseks

tunnistamist. Tuvastamisnõude eesmärgiks märkis kaebaja soovi osaleda järgmistel Jõhvi

valla volikogu valimistel.

6.1.1. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja esmalt 05.10.2017 halduskohtu kaudu

Jõhvi vallasekretärile taotluse tema valijate nimekirja kandmiseks seoses toimuvate kohalike

volikogu valimisetega. Jõhvi vallasekretär jättis 09.10.2017 vastusega nr 3-3/4814-1 kaebaja

taotluse rahuldamata kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg-s 4 ja

§ 27 lg-s 3 sätestatu alusel. 13.10.2017 esitas kaebaja Jõhvi vallasekretärile teistkordse

taotluse tema valijate nimekirja kandmiseks, põhjendades sooviga osaleda 15.10.2017 Jõhvi

volikogu valimistel. Kaebaja väitis taotluses, et elab faktiliselt alates 2016. a Jõhvi linnas.

Jõhvi vallasekretär selgitas 13.10.2017 vastusega nr 3-3/4814-3 kaebajale, et valimiste ja

muude ametlike toimingutega seonduvalt määratletakse isiku elukoht rahvatikuregistri

andmete põhjal. Sellest tulenevalt jättis Jõhvi vallasekretär kahel korral kaebaja valijate

nimekirja kandmata, kuna kaebaja on kinnipeetav ja rahvastikuregistri andmetel ei ole tema

püsivaks elukohaks Jõhvi linn, mistõttu ei saanud kaebaja osa võtta 15.10.2017 Jõhvi valla

volikogu valimistest.

6.1.2. HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Põhiseaduse (PS) § 156 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal

püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. PS § 156 lg 2 grammatilisest

tõlgendusest tulenevalt seostatakse sõnaselgelt isikul hääletamisõiguse tekkimist piiritletud

maa-alaga, kus ta püsivalt elab. KOVVS § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul

ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv

elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub

vastavas vallas või linnas. Tulenevalt KOVVS § 27 lg 2 esimesest lausest võetakse valijate

nimekirja koostamise aluseks rahvastikuregistriandmed valimispäevale eelneva 30. päeva

seisuga. Neist sätetest tuleneb, et hääletamisõigus on isikul, kelle elukoht on vastavas vallas

või linnas valimispäevale eelneval 30. päeval.1 Kohus tuvastas, et kaebaja rahvatikuregistrisse

1 RKPJKo 3-4-1-45-13, p 17 ja 20.

kantud püsivaks elukohaks on Tallinna kesklinnaosa, mis on piisav selleks, et määratleda

seda, kus kohas kaebaja saab realiseerida hääletamisõigust.

6.1.3. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 45 lg 3 p 4 kohaselt ei ole isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või

paigutamine kinnipidamisasutusse. Kohtupraktikas on ka leitud, et isiku registrijärgne elukoht

ei muutu vanglasse paigutamise tõttu.2 Seega, kaebaja viibimine Viru Vanglas, mis asub Jõhvi

vallavalitsuse hallataval territooriumil, ei anna õiguslikku alust pidada kaebaja püsivaks

elukohaks Jõhvi valda PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 ja § § 27 lg-s 2 sätestatud

tähenduses.

6.1.4. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja väide selle kohta, et enne vanglasse paigutamist

elas ta faktiliselt Jõhvi linnas ja kavatseb ka peale vanglast vabanemist sinna elama jääma, on

asjasse puutumatu. RRS § 48 lg-st 1 ja 2 p-st 1 tulenevalt on Riigikogu, Euroopa Parlamendi

ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus. RRS § 391 lg-de 1 ja 2

kohaselt hoolitseb rahvastikuregistri objektiks olev isik enda ja oma alaealiste laste ning

eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas

peatükis sätestatud võimalusi. Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad

püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva

jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega juhul, kui kaebaja on

tõepoolest alates 2016. a asunud püsivalt elama Jõhvi linna ja otsustanud olla Jõhvi linnaga

õiguslikult seotud, siis ei olnud tal takistusi enne vanglasse sattumist esitada vastav teade ka

Jõhvi vallavalitsusele.

6.1.5. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudus Jõhvi vallavalitsuse

territooriumil PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõigus.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kuna rahvastikuregistris olevate andmete järgi on

kaebaja püsivaks elukohaks registreeritud Tallinna kesklinnaosa, siis Jõhvi vallasekretäri

vastused, millega sisuliselt jäeti kaebaja taotlused tema valijate nimekirja kandmiseks

rahuldamata, ei riiva kaebaja PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatut hääletamisõigus

(aktiivne valimisõigust). PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõiguse

riivega oleks tegemist siis, kui kaebaja oleks pöördunud taotlusega tema valijate nimekirja

kandmiseks Tallinna kesklinnaosa valitsuse poole ja selle esindaja oleks kaebaja taotluse

rahuldamata jätnud.

6.1.6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab halduskohus

kaebuse tuvastamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult.

6.1.7. Seoses tuvastamisnõude tagastamisega peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et

tuvastamisnõude eesmärgi realiseerimiseks hetkel takistusi ei ole. Kohtule teadaolevatele

andmetele vabaneb kaebaja vanglast 2019 a., mistõttu saab ta siis takistamatult realiseerida

enda hääletamisõigust järgmistel kohalikel valimistel.

6.2. Kaebaja nõudis muu hulgas kohtult Jõhvi vallasekretäri poolt tema valijate nimekirja

kandmata jätmise tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.

2 TrtRKm 3-14-50432, p 9.

6.2.1. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kui nõuet ei ole võimalik rahuldada.3

Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kui nõue on ilmselgelt

perspektiivitu.4

6.2.2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja

hääletamisõigus ei olnud riivatud. Samuti kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine Jõhvi

vallavalitsuse territooriumil ilmselgelt ei olnud õigusvastane, kuna kaebaja valijate nimekirja

kandmiseks puudus õiguslik alus. Samuti RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik võib

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. Välistatud on võimalus, et 15.10.2017 toimunud Jõhvi

volikogu valimistest osa võtmata jätmise tõttu esineks kaebajal RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud

õiguste riive. Sellist halduskohtu seisukohta toetab ka siseriiklik kohtupraktika.5

6.2.3. Eelpoolnimetatu põhjal on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses Jõhvi

vallasekretäri poolt tema valijate nimekirja kandmata jätmisega ilmselgelt perspektiivitu.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 2, tagastab kohus kaebuse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas selle esitajale läbivaatamatult.

7. Seoses kaebuse tagastamisega jäävad kaebaja taotlused sh ka taotlus kontrollida KOVVS §

5 lg 4 ja § 27 lg 3 kooskõla põhiseadusega ning EIÕK 1. protokolli artikliga 3, aga samuti ka

riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik

3 RKHKm 3-3-1-11-13, p 17.

4 RKHKm 3-3-1-86-12, p 15.

5 TrtRKm 3-14-50432, p 9.